2-15-11144/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-11144 Tsiviilasi TS avaldus täisealisele isikule VF-le uue eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.11.2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TS (isikukood XXXXXXXXXX), õigusabi korras määratud esindaja v/adv Ilya Zuev riigi Puudutatud isik VF (isikukood: XXXXXXXXXXX), määratud esindaja v/adv Alan Biin Eestkosteasutus (puudutatud isiku seaduslik esindaja) Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.11.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta riigi kanda.
3. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
4. 27.07.2015 esitas avaldaja maakohtule avalduse täisealisele isikule VF-le määratud eestkostja vahetamiseks.
5. Tsiviilasjas nr 2/4/228-4949/00 tunnistas Tallinna Linnakohus 31.01.2001 VF teovõimetuks ning määras tema eestkostjaks avaldaja. Tsiviilasjas nr 2-10-30558 pikendas Harju Maakohus 18.01.2011 eestkostet ning määras uueks eestkostjaks kuni 18.01.2016 Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Sama toimus tsiviilasjas nr 2-15-
6. Avaldaja palus määrata end oma täisealise poja eestkostjaks. Avaldaja on abivalmis inimene, hoolitseb vanurite eest, on aktiivne ja töökas. Puudutatud isikul oleks parem elada avaldajaga, kes hoolitseks tema eest.
7. 21.09.2015 arvamuses ei toetanud eestkosteasutus uue eestkostja määramist. 2011.a vabastati avaldaja eestkostja ametist, kuna ta ei taganud eestkostetavale inimväärseid elamistingimusi ega vajalikku ravi ning lubas eestkostetaval tarvitada ravimeid koos alkoholiga. Avaldaja on korduvalt lahkunud koos puudutatud isikuga hooldekodust või on puudutatud isik hiljem leitud avaldaja juurest. Samuti on avaldaja eestkostetavat külastades korduvalt teadlikult viimasest õhtusest bussist maha jäänud selleks, et tagataks talle ööbimisvõimalus hooldekodus. Avaldaja ei ole sobilik isik eestkostjana.
8. 07.10.2015 kuulas Tartu Maakohus erinõude korras ära puudutatud isiku tema viibimiskohas. Puudutatud isik selgitas, et on juba suur ega vaja eestkostet ning tahab minna koju ema juurde või emale lähemale hooldekodusse.
9. 04.12.2015 esitas puudutatud isikule määratud esindaja seisukoha, milles ei toeta uue eestkostja määramist, kuna avaldaja ei ole end näidanud sobiliku eestkostjana.
10. 07.12.2015 kuulas kohus ära avaldaja, puudutatud isikule määratud esindaja ja eestkosteasutuse seisukoha. Isikud jäid varasemate kirjalike seisukohtade juurde.
11. 17.02.2016 määrusega määras kohus avaldaja suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, kuna esitatud dokumentidest nähtuvalt tekkis kohtul kahtlus avaldaja teovõimes. 14.03.2016 esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et avaldajal esineb vaimuhaigus püsiva täpsustamata luululise häire kujul, lisaks on tal sedastatav nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul.
12. 24.03.2016 määrusega algatas kohus menetluse avaldajale eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. 22.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4822 jättis kohus eestkoste avaldaja üle seadmata. Kohtumäärus on jõustunud. Esimese astme kohtu määrus
13. Harju Maakohus jättis 18.11.2016 määrusega avalduse rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda, v.a kulud, millest ta on Harju Maakohtu 08.03.2016 määruse alusel vabastatud, ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest. Need kulud jäid Eesti Vabariigi kanda. Puudutatud isiku riigi õigusabi tasu ja riigi 2 õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jäid Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud kulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
14. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 204 lõigetele 1 ja 4 ning § 198 lõikele
15. Tsiviilasjas nr 2-15-11144 pikendas Harju Maakohus 18.01.2016 VF üle seatud eestkostet ning määras eestkostjaks kuni 18.01.2021 Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (t lk 70-71). Avaldaja on andnud nõusoleku asuda täitma eestkostja ülesandeid. Tsiviilasjas nr 2/4/228-4949/00 tunnistas Tallinna Linnakohus 31.01.2001 VF teovõimetuks ning määras talle eestkostjaks avaldaja. Tsiviilasjas nr 2-10-30558 pikendas Harju Maakohus 18.01.2011 VF üle seatud eestkostet, vabastas avaldaja ametist ning määras eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (t lk 16-19). Avaldaja vabastati 2011.a eestkostja ülesannetest põhjusel, et mh ei taganud ta eestkostetava tervisliku seisundi kontrolli ja lubas tarvitada tal medikamente koos alkoholiga. Samuti tunnistas avaldaja puudutatud isiku ees hirmu (vt mh t lk 38-39).
16. Kohus leidis, et avaldaja ei ole jätkuvalt sobilik isik eestkostjana eestkostetava huve kaitsma. Menetluse kestel on avaldajal tuvastatud psüühikahäire vaimuhaigusena püsiva täpsustamata luululise häire kujul ja lisaks on sedastatav nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul (t lk 111-113). Nimetatu ei olnud aluseks avaldajale eestkoste seadmiseks (t lk 176-179), kuid see näitab tema mittesobivust eestkostjana. Seega ei ole avaldaja sobilik isik võimete poolest, mistõttu kohus ei andnud hinnangut tema ja puudutatud isiku vahelistele suhetele. Puudutatud isikule määratud esindaja ega eestkosteasutus esitatud avaldust ei toetanud, kuna see ei ole põhjendatud ega puudutatud isiku huvides. Eelnenust tulenevalt jättis kohus avalduse rahuldamata ning uue eestkostja määramata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
17. 02.12.2016 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata teda puudutatud isiku eestkostjaks. Kohus ei ole pööranud tähelepanu olulisele asjaolule, et avaldaja täitis eestkostja kohustusi enne tema ametist vabastamist. Avaldajal on head ja usaldusväärsed suhted pojaga, ta soovib eestkostetavat abistada. Avaldaja ei ole eestkostja kohustusi kuritarvitanud ega eestkostetava õigusi rikkunud. Avaldaja ei nõustu kohtuga, et ei saa eestkostja kohustusi täita haiguse tõttu. Avaldaja psüühiline seisund ei takista tal saada puudutatud isiku eestkostjaks. Avaldaja teovõime ei ole piiratud. Ei ole tuvastatud, et avaldaja oleks eestkostetavale ohtlik. Avaldaja tegeleb spordiga ja abistab vanureid, mistõttu tema psüühiline ja füüsiline seisund on hea. Kohtul tuleb eelistada füüsilisest isikust eestkostjat. Avaldaja kui puudutatud isiku ema hinnangul oleks pojal parem elada temaga. Hooldekodus elades halveneb puudutatud isiku tervislik seisund.
18. Puudutatud isikule määratud esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.
19. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.11.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu 3 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
21. Isikule eestkoste seadmise üle otsustamine ning eestkostja isiku määramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks avaldaja ei ole PKS § 204 lõike 1 mõistes sobilik isik puudutatud isiku eestkostjaks olema. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud kõiki tõendeid objektiivselt ja nende kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Kaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaks aluse määrata avaldaja puudutatud isiku eestkostjaks. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et avaldaja täitis eestkostja kohustusi enne tema ametist vabastamist. Asja materjalidest nähtuvalt (mh Harju Maakohtu 10.01.2011 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-30588) on maakohus õigesti tuvastanud, et avaldaja vabastati 2011.a eestkostja ülesannetest oma kohustuste rikkumise tõttu. Seega ei ole antud juhul asjakohased avaldaja väited, et teda tuleks eelistada eestkostjana kohalikule omavalitsusele. Põhimõtteliselt võib kaebajaga nõustuda, et kohtul tuleks eelistada füüsilisest isikust eestkostjat, kuid üksnes see põhjendus ei anna alust määrata avaldajat puudutatud isiku eestkostjaks olukorras, kus kohus on leidnud, et avaldaja ei ole selleks sobilik isik. Lisaks ei ole määrusest nähtuvalt eestkostja poolt varasemalt oma kohustuste rikkumine ainus põhjendus tema avalduse rahuldamata jätmiseks. Maakohus leidis õigustatult, et avaldaja ei ole ka oma tervisliku seisundi tõttu sobiv eestkostjaks, kuna menetluse kestel on tuvastatud tal psüühikahäire ja lisaks on sedastatav nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul. Tõendatud ega põhistatud ei ole kaebuse väide, et hooldekodus elades halveneb puudutatud isiku tervislik seisund.
22. TsMS § 171 lõike 1 järgi tuleks antud juhul jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda, kuid kuna talle on antud 08.03.2016 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning puudutatud isikule määratud esindaja kulud jäävad samuti riigi kanda TsMS § 219 lõike 6 järgi ning eestkosteasutusel puuduvad kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud, siis jätab kolleegium TsMS § 172 lõike 3 teise lause menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4