1-15-3493/18

1-15-3493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-3493 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kaitsja Raivo Bergson (kokkuleppel) Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Peeter Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Nõmme (38607010307; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 20.03.2017.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

1. Vabastada Peeter Nõmme karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.03.2019.a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Peeter Nõmme katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada Peeter Nõmme suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. Peeter Nõmmele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. Peeter Nõmme vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Peeter Nõmmele ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 21.02.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 05.06.2015.a kohtuotsusega tunnistati Peeter Nõmme süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.01.2015.a ja lõpp on 26.03.2019.a. Peeter Nõmme kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 4 korda kriminaalkorras karistatud, kolmas vangistus. Vangistuse ajal lõpetas puidupingitöölise eriala, osales AN loengutetsüklis, 12 sammu metoodikal grupitööl, Eluviisitreeningul, Tagasilanguse ennetamise grupitöös, Jõud muutuda grupitööna, töötab, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele. Peeter Nõmme kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et lähedased on isikut vanglas külastanud. Väidavad kinnipeetava sugulased, et Peeter väga kahetseb oma tegusid. Sooritas kinnipeetav oma kuriteod ruumalusest ja noorusest. Enamik tema 3 sõprusringkonnast on mõistuse pähe võtnud ja elavad korraliku elu, ja need kes ei ole istuvad kinnipidamisasutustes. Omavahel suhtlevad lähedased ka telefoni teel. Vanemad ja vend on valmis olema kinnipeetavale igati toeks ja loodavad kõige paremat. Lisaks eesti keelele räägib vene, soome, inglise ja hispaania keelt. Soovib esimesel võimalusel jätkata õpinguid ka Tööstushariduskeskuses. Kinnipeetav on edukalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, oli piisavalt motiveeritud. Pärast vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile Xxxx, Tallinn. Kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse sellele aadressile. Ema, isa ja noorem vend kinnitasid, et nad annavad oma nõusoleku ja lubavad kinnipeetavale elada aadressil Xxxx, Tallinn, peale vabanemist. Antud elamispinnal elab kinnipeetava isa ja noorem vend. Lähedased on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab Peeter Nõmme elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib Peeter Nõmmele töökoha OÜ xxxx, tööandja on kinnipeetava isa, kes on väljastanud vastavasisulise garantiikirja. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Peeter Nõmme taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Peeter Nõmme tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sealhulgas vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Peeter Nõmmet on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, kolmas vangistus. Kinnipeetavale on seejuures varasemalt kolmel korral määratud käitumiskontroll ning ta ei ole ühtegi korda neist läbinud edukalt. Seejuures on vangla arvamuses positiivsete aspektidena märgitud, et kinnipeetav on vangistuses olles aktiivselt osalenud mitmetes grupitöödes, millised tegelesid uimastisõltuvuse ja sellega seonduvaga. Samuti on kinnipeetav olnud määratatud nii vangla majandustöödel abitööliseks ja talle on antud luba alates 13.02.2017 kuni vabanemiseni tähtajatult töötada väljaspool vanglat ettevõttes OÜ Xxxx. Vangla arvamuses ei kajastu, et kinnipeetav oleks väljaspool vanglat kuritarvitanud vangla usaldust ning probleeme ei ole täheldatud. Samuti on positiivse aspektina tõlgendatav asjaolu, et Peeter Nõmmel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asuks kinnipeetav elama isa juurde aadressile Xxxx, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning on sobilik koduvalveseadme paigaldamiseks. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas ka tugivõrgustik - isa, ema ja noorema venna näol. Seejuures on vangla arvamuse kohaselt kinnipeetav jõudnud seisukohale, et läbitud sotsiaalprogrammid on andnud parema arusaama ja oskused erinevate olukordadega toime tulemiseks ning kinnipeetav on valmis muutma senist käitumist. Kinnipeetaval on plaan lõpetada õpingud ning asuda tööle isa ettevõttesse. Vangla arvamuse kohaselt on isik küll ohtlik avalikkusele, kuid uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 21%. Seega lähtudes eeltoodust on Peeter Nõmme vabanemine põhjendatud ning otstarbekas oleks kohaldada vangla arvamuses toodud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, milliste abil oleks võimalik kontrollida ning distsiplineerida isikut vabaduses õiguskuulekale käitumisele. Samuti toetab Peeter Nõmme tingimisi ennetähtaegset vabastamist riiklikku süüdistust esindanud riigiprokurör Vahur Verte. Prokuratuur ei soovi Peeter Nõmme tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Peeter Nõmme on läbinud koolitusi ja programme, on osalenud aktiivselt grupitöös. Kinnipeetava suhtumine on muutunud. Nõmme taotleb vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Võimalus minna kahte kohta tööle. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Peeter Nõmme võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4 Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Peeter Nõmme isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 2 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkosõltuvus, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust probleemiga tegelemiseks. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema ulatuslik resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Ka vangla iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetav leiab, et läbitud sotsiaalprogrammid on andnud parema arusaama ja oskused erinevate olukordadega toime tulemiseks, on valmis muutma senist käitumist, plaan lõpetada õpingud ning asuda tööle isa ettevõttes, karjääri teha, soovib leida vabaduses toetava võrgustiku, avavanglas tõdes, et varasemale tagasi mõeldes, näeb, et peab vabaduses kaineks jääma. Kohus usub, et tuge seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Peeter Nõmme tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Peeter Nõmmele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 21 %, nimetatud näitaja ei ole kõrge. Pärast vabanemist on Peeter Nõmmel olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Peeter Nõmme, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/