4-16-8603/4

4-16-8603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-8603 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi XXXX kaebus PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni 10.11.2016 otsusele väärteoasjas nr 2316,16,012156 Menetlusalune isik XXXX – isikukood: XXXX; elukoht: XXXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordon (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni 10.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2316,16,012156 ning lõpetada XXXX suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud
2. 10.11.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,16,012156 tunnistas PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur XXXX süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi ning määras karistuseks rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Otsuse kohaselt viibis XXXX 10.11.2016 kella 16.02 ajal Tallinnas XXXX maja ees, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellise tegevusega eiras XXXX NPALS § 3 lg 1 nõudeid.
3. XXXX vaidlustas kohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse. Kokkuvõtlikult märgib kaebaja, et menetleja ei võimaldatud talle tõlki ning kuivõrd ta on elanud välisriigis, on tema eesti keele oskus olematu. Politseiga suhtles ta läbisegi vene, eesti ja inglise keeles. Kaebajalt ei küsitud nõusolekut kiirmenetluse läbiviimiseks ning enne kiirmenetluse kohaldamist ei selgitatud talle väärteomenetluse seadustiku §-s 19 sätestatud õigusi. Lisaks heidab XXXX politseiametnikele ette, et nad viisid menetlustoiminguid temaga läbi ajal, mil ta oli narkootilise joobe seisundis. Kaebaja oli nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele selgitab, et arvestas kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid. Karistuse mõistmisel on ta arvestanud süü suurusega, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ja preventiivsete kaalutlustega ning isikule on mõistetud rahatrahv vähem kui 1/3 maksimaalsest rahatrahvist. Isik on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetlusega ning on oma õiguste ja kohustustega tutvunud. Materjalidest ei nähtu, et isik oleks taotlenud tõlki või ei ta ei oleks aru saanud, milles teda süüdistatakse ning milliseid toiminguid teostatakse. Seega tuleb kohtuvälise menetleja hinnangul jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtumääruse põhjendused
5. Kahtlusi ei ole selles, et 10.11.2016 kella 16.02 paiku tabasid Politsei- ja Piirivalveameti töötajad joobetunnustega XXXX Tallinnas XXXX maja juurest. Isik toimetati politseijaoskonda, kus tehti narkotest, indikaatorvahendi näit oli positiivne (märkus: MTD, BZO), kirjeldati joobeseisundile viitavaid tunnuseid ning koostati kiirmenetluse otsus.
6. Kiirmenetluse otsuses ei märgita, millise konkreetse aine ebaseaduslikku tarvitamist XXXX ette heidetakse. Oma ütlused on XXXX andnud inglise keeles (mainis, et on olnud metadooni ravil, käinud erinevate arstide juures XXXX haiglas) ning kirjutas kaheksal korral alla kolmele erinevale menetlusdokumendile.
7. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud, kuivõrd talle ei tagatud tõlgi abi ja talle jäid tema õigused selgitamata. Kohtuväline menetleja märgib vastuseks, et isik ei ole taotlenud tõlki ning on kiirmenetlusega nõustumist ja õigustega tutvumist oma allkirjaga kinnitanud. Kohus leiab, et kaebaja etteheited kohtuvälisele menetlejale on põhjendatud. Kõik menetluse käigus koostatud materjalid on eestikeelsed ning materjalidest ei nähtu, et menetluse juures oleks osalenud tõlk või et isikule oleks dokumentide sisu tõlgitud. Kaebaja enda väitel eesti keelt ei oska. Kohtul on põhjust seda uskuda, sest see ei ole tema emakeel ning kõik selgitused ja märkused on ta kirjutanud kas inglise või vene keeles. Seega võis isik anda küll allkirja, kuid ei pruukinud aru saada, millise aine ebaseaduslikku tarvitamist talle ette heidetakse või et ta on ühtlasi kiirmenetlusega nõustunud.
8. Reeglina eeldatakse täiskasvanud isikult, et ta ei anna dokumendile allkirja kergekäeliselt, vaid kontrollib eelnevalt selle sisu. Käesoleval juhul ei saa aga kaebaja allkirjadel olla sisulist tähtsust. Nimelt nähtub isiku kinnipidamise protokollist, et XXXX peeti kinni 10.11.2016 ajavahemikul 16.02 - 18.15, mistõttu oli temaga võimalik menetlustoiminguid teostada pisut rohkem kui kaks tundi. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli isik sel ajal veel raskes joobes – ta oli häiritud reaktsioonikiirusega, kõne oli segane, arusaamatu ja kiire, häireid esines aja-, isiku- ja kohatajus, ta ei mäletanud viimase 24-tunni sündmusi, tuigerdas, oli rahutu ja unine. Selline isik 2 ei ole võimeline iseseisvalt kirjalikke dokumente lugema ning isegi kui kaebaja andis oma õigustega tutvumise kohta allkirja, ei pruukinud ta etteantud tekstist suuliste selgitusteta aru saada. Käesoleval juhul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebajale oleks talle arusaadavas keeles selgitatud, milliseid toiminguid teostatakse või millisel põhjusel temalt allkirja soovitakse. Seega ei ole ümber lükatud XXXX väited, mille kohaselt palusid politseiametnikud tal mõningaid dokumente allkirjastada, kuid nende tähendusest ei olnud ta narkojoobe tõttu võimeline aru saama.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku õigused ei olnud piisavalt tagatud ning XXXX süüasja on arutatud keeles, mida ta ei valda. Sellist rikkumist loetakse VTMS § 150 lg 1 p 9 ja § 148 p 3 alusel oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis automaatselt toob kaasa lahendi tühistamise. Seega tühistab kohus VTMS § 132 p-st 3 ning §-st 134 juhindudes PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni 10.11.2016 kiirmenetluseotsuse.
10. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt VTMS §-st 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita. Seega lõpetab kohus XXXX suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3