KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-8219 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla K

§ 132p. 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Sergei Frolovi kaebus rahuldamata.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.10.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 16,014371 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 26. jaanuaril 2017.a. alates kella 12.00 . Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt on koostatud 09.10.2016.a. väärteoprotokoll selle kohta, et 09.10.2016.a. kell 01:38 ajal Harjumaal, Tallinn, Ussimäe tee, Linnamäe tee ja Narva mnt vahel Narva mnt suunas juhtis Sergei Frolov mootorsõidukit Cadillac CTS 2003, registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,7 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,75 mg/l +/-0,05mg/l. Juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras. Liiklusjärelevalve teostaja kandis politseivormi ja märguriietust. Peatumismärguanne oli antud ülestõstetud käega, osutades peatumiskohale. Kirjeldatud tegevusega rikkus Sergei Frolov liiklusseadust § 69 lg 3 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.10.2016.a. otsuse alusel väärteoasjas 2302,16,014371 määrati Sergei Frolovile karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati Sergei Frolovi suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 (seitsmeks) kuuks ning liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja liiklusseaduse § 234 lg 2 alusel kohaldati Sergei Frolovi suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kaebuse sisu Menetlusalune isik tunnistab temale omistatud rikkumist. Kaebaja leiab, et talle kohaldatud põhi- ja lisakaristus ei ole kooskõlas tema süü suurusega ega proportsionaalne toimepandud väärtegudega. Rahatrahvi lõppsummas 1000 eurot tasumine ei ole jõukohane ning asetaks tema perekonna väga raskesse majanduslikku olukorda. Kaebaja leiab, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Rahatrahvi põhikaristusena mõistmine täidab oma eesmärgi ka ilma lisakaristuse kohaldamiseta. Samuti leiab kaebaja, et talle inkrimineeritud tegevuse puhul on tegemist ideaalkonkurentsiga ning kohtuväline menetleja on eksinud karistuse mõistmisel, lähtudes KarS § 63 lg-st 3, mitte aga sama paragrahvi esimesest lõikest. Menetlus kohtus 2 Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Palub vaid seda, et juhtimisõigus jäetakse alles, ilma selleta ei saa ta kuidagi hakkama. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Ei nõustu karistuse kergendamisega. Leiab, et isik on toime pannud äärmiselt ohtlikud liiklusalased väärteod. Teda on kriminaalvastutusest päästnud vaid laiendmääramatuse maha arvamine. Lisaks pani isik toime ka teise liiklusalase väärteo, eiras politseiametnike poolt antud peatumismärguannet. Kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et rikkumine on toimunud tahtlikult. Menetlusalune isik teadlikult viis ennast juhile keelatud seisundisse ja läks autorooli. Sõiduki peatamisel vabatahtlikust ja kohesest sõidukist väljumisest ei saa juttugi olla , seda oli näha video salvestisel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ning § 234 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemist. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et Sergei Frolov juhtis 09.10.2016.a. kell 01:38 ajal Harjumaal, Tallinn, Ussimäe tee, Linnamäe tee ja Narva mnt vahel Narva mnt suunas mootorsõidukit Cadillac CTS 2003, registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,7 mg. Sergei Frolov ei eita toimepandut, tema poolt toime pandud väärtegu on mh tõendatud: 09.10.2016.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Martin Martsepp otsustas 09.10.2016.a kõrvaldada Sergei Frolov (ik 36712190271) sõiduki Cadillac CTS 2003 registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta 3 on joobeseisundis. Sergei Frolov on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 09.10.2016.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 09.10.2016.a kell 01:58-02:01 Sergei Frolovilt alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Lion intoxilyzer8000 nr PLT1, seerianumber 80-004517, taatlustunnistus nr TTRC-16/00131, mille lõplik lugem oli 0,70 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,75 mg/l; Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. Sergei Frolov on oma selgitanud, et oli tarvitanud brändit, oli teadlik oma joobest kuid kuna abikaasa läks tõsiselt tülli oma sõbrannaga, siis otsustas koju sõita tavaliselt läksid koju taksoga. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud tahtlikult. Sergei Frolov teadis, et tema tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit juhtida kuid sellest hoolimata asus mootorsõiduki rooli. Vastavalt liiklusseaduse § 234 lg 1 sätetele karistatakse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Puudub vaidlus asjaolus, et Sergei Frolov 09.10.2016.a. kell 01:38 ajal Harjumaal, Tallinn, Ussimäe tee, Linnamäe tee ja Narva mnt vahel Narva mnt suunas eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras. Liiklusjärelevalve teostaja kandis politseivormi ja märguriietust. Peatumismärguanne oli antud ülestõstetud käega, osutades peatumiskohale. Liiklusseaduse § 38 lõige 1 sätete kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et nägi ,kui politsei andis peatumismärguande. Ei peatunud seetõttu, et see oli esimene kord temaga ja ei mõelnud selle peale, sõitis edasi ja peale silda ning kurvi jäi seisma. Ei võidelnud politseile vastu, ütles kohe, et võite käed raudu panna. Peatamismärguande eiramist kinnitab ka kohtuistungil vaadatud videosalvestis. Sergei Frolovi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et peatumismärguannet eiras ta tahtlikult. Seega on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Sergei Frolovi poolt toime pandud väärteod on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise 4 eest karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja LS § 234 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebaja leiab, et talle inkrimineeritud tegevuse puhul on tegemist ideaalkonkurentsiga ning kohtuväline menetleja on eksinud karistuse mõistmisel, lähtudes KarS § 63 lg-st 3, mitte aga sama paragrahvi esimesest lõikest. Põhikaristuse mõistmisel või määramisel mitme väärteo eest lähtub § 63 sellest, kas süüdlane pani toime ühe või mitu tegu. Teoühtsuse ehk teoainsusega on tegemist siis, kui isiku käitumine on väliselt tajutav ühe käitumisaktina ja kantud ühtsest tahtest. Riigikohus on teoühtsuse hindamiseks sõnastanud järgmised kriteeriumid „Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04 - RT III 2004, 28, 306, p 10.4 ja
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-1-08 - RT III 2008, 10, 72, p 5).“ Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-1-08 selgitanud, et väärteomenetluse seadustiku § 87 kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt arvati Sergei Frolovile süüks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja tahtlikult politseiametniku peatamismärguande kohustusliku peatumismärguande eiramist. Kohus leiab, et tegemist on erinevate liiklusolukordadega - Sergei Frolov asus teadlikult mootorsõidukit juhtima alkoholi tarvitanuna seejärel peale politseiametniku poolt peatumismärguande saamist otsustas ta eirata kohustuslikku peatumismärguannet - mistõttu antud juhul ei ole tegemist teoühtsusega. Kuigi mõlemad teod on toime pandud juhtides mootorsõidukit ei saa neid tegusid automaatselt käsitleda ühe süüteona. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas kriminaalasjas vaadelda menetlusaluse isiku käitumist erinevate käitumisaktidena, mitte objektiivselt ühe teona ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti juhindunud KarS § 63 lõikest
5. Kaebaja leiab, et talle kohaldatud põhi- ja lisakaristus ei ole kooskõlas tema süü suurusega ega proportsionaalne toimepandud väärtegudega. Rahatrahvi lõppsummas 1000 eurot tasumine ei ole jõukohane ning asetaks tema perekonna väga raskesse majanduslikku olukorda. Kaebaja leiab, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalmäära lähedases määras. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti ettenähtud sanktsiooni maksimumi lähedases määras. Kohtuväline menetleja on mõistnud karistuse üle kehtestatud sanktsiooni keskmise s.o 2/3 määras. Kohtu hinnangul suurendab süü suurust ka asjaolu, et 5 menetlusalune isik pani peale enda ja kaasliiklejate ohtu ka enda autos viibinud abikaasa. LS § 234 lg 1 järgi on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna kahetsus, millega on karistuse määramisel ka kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistusregistri andmetel on Sergei Frolovi näol tegemist varem karistamata isikuga. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Sergei Frolov on oma kaebuses märkinud, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik kuna töötab väljaspool Tallinna ning vajab juhtimisõigust ka tööalaselt. Eelnimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritavate tegude toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegusid toime panemata. Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-122-13 selgitanud, et „iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“ Mõlemad rikkumised on Sergei Frolov toime pannud tahtlikult – koheselt peale alkoholi tarvitamist asus mootorsõidukit juhtima ning olenemata sellest, et nägi politseiametniku poolt antud peatumismärguannet otsustas seda eirata. Pannes ohtu peale enda ja teiste kaasliiklejate veel ka enda abikaasa. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub kuidas politseiametnik andis peatumismärguande, kuid Sergei Frolov sõitis s.h ka vastassuuna vööndis, politsei eest ära. Kui sõiduk lõpuks peatati pidid kolm politseinikku pikema aja vältel jõudu kasutama, et Sergei Frolov autost välja saada. Videosalvestiselt nähtub, et antud teelõigul oli autode liiklus suhteliselt tihe arvestades kellaaega, seega pani oma käitumisega Sergei Frolov ohtu ka väga palju teisi liiklejaid. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus oli seaduslik ja põhjendatud ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. 6 Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 7