← Eesti

4-17-1129/13

Obsah (8)§ 63§ 83§ 85§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57

4-17-1129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 10. märts 2017, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2017.a Haapsalu Väärteoasja number 4-17-1129 K

§ 63

lg 1 alusel käesoleva väärteo toimepanemise eest Janno Jõeste`le karistust ei saa mõista. 3.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend Janno Jõeste`le kuuluv sõiduauto Mazda 626 registreerimismärgiga *, VIN koodiga nr *, mis asub * * PJ sõidukite parklas. 4.

§ 85

lg 3 alusel kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna.

  1. Kohtulahend tuleb viivitamatult saata Maanteeametile Janno Jõeste`le kuuluva sõiduauto Mazda 626 registreerimismärgiga *, VIN koodiga nr *, suhtes käsutamiskeelu kandmiseks registrisse.
  2. Konfiskeeritud vara sõiduauto Mazda 626 registreerimismärgiga *, VIN koodiga nr * anda peale kohtuotsuse jõustumist üle konfiskeerimise korraldajale siseministeeriumile. 4-17-1129
  3. Kohustada Janno Jõestet peale kohtuotsuse jõustumist andma konfiskeerimise korraldaja nõudmisel üle sõiduauto registreerimistunnistus võtme ja immobilisaatoriga.
  4. Saata kohtuotsus teadmiseks Rapla politseijaoskonnale.
  5. Edastada kohtuotsus J.Jõeste`le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse Janno Jõeste`t selles, et tema 26.12.2016 kell 21.45 Läänemaal Lihulas Tallinna mnt *, liikus Lihula kesklinna (Pärnu mnt) suunas, juhtis B-kategooria mootorsõidukit Mazda 626 reg nr *, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht on eelnevalt 18.12.2016 sama teo eest juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt (31.10.2016) läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3, § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määrus nr 77 § 3 lg 2, §
  6. Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 201 lg 2, §
  7. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Janno Jõeste tunnistas kohtus end talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. Tunnistas, et juhtimisõigust pole kunagi olnud, juhtis 26.12 mootorsõidukit, mis kuulub talle. Autol, mida juhtis, ei olnud tehnilist ülevaatust. Tl 6 on juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt J.Jõeste, kes juhtis mootorsõidukit Mazda 626 reg.märgiga * on 26.12.2016 kell 21.45 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Tl 15-17 on sõiduki * põhiandmete väljatrükk maanteeameti e-teenindusest, mille kohaselt sõiduki viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 10.2016. Tl 19 on juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt J.Jõeste on 18.12.2016 kell 01.47 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja on juhtimiselt kõrvaldatud kuni kõrvaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni. Seega oli J.Jõeste 26.12.2106 isikuks, kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtus uuritud tõenditega on J.Jõeste`le süüks arvatud väärtegude toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud, seega LS § 201 lg 2, § 207 sätestatud tegude objektiivsed koosseisud on täidetud. Kohus leiab, et J.Jõeste pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal juhtimisõigust ei ole, teadis, et juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtida ei tohi, kuid tegi seda siiski. Samuti ta teadis, et mootorsõidukil, mida ta juhib, ei ole kehtivat tehnoülevaatust. 4-17-1129 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et J.Jõeste on talle süüks arvatud LS § 201 lg 2, § 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.Jõeste pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teod, mis täidavad LS § 201 lg 2, § 207 sätestatud väärteokoosseisud, teod on õigusvastased ja J.Jõeste on väärtegude toimepanemises süüdi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb J.Jõestet ka karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 207 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kuna J.Jõeste on toime pannud ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule, tuleb talle

§ 63

lg 1 alusel mõista karistus LS § 201 lg 2 alusel, sest see seadusesäte näeb ette raskema karistuse.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J.Jõeste puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et J.Jõeste süü on keskmine, teoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.Jõeste on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Seega esineb

§ 57lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 18 on karistusregistri teatis J.Jõeste kohta. J.Jõestet on väärteokorras karistatud kuuel korral, neist neli on liiklusrikkumised ja kaks väärteootsust on J.Jõeste kohta tehtud juhtimisõiguseta juhtimise eest. PPA Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus on J.Jõestet LS § 207, § 201 lg 1 järgi 11.01.2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,012392/5 karistanud rahatrahviga 480 eurot s.o 120 trahviühikut (tegu 18.12.2016, otsus jõustus 02.02.2017). PPA Lääne Prefektuuri Rapla PJ on J.Jõestet LS § 203, § 201 lg 2 järgi 14.01.2017 otsusega väärteoasjas nr 2700,17,000088 karistanud rahatrahviga 800 eurot s.o 200 trahviühikut (tegu 14.01.2017, otsus jõustus 31.01.2017). Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-38-07 p 19 kohaselt samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et

§ 63

tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. J.Jõeste on 18.12.2016, 26.12.2016 ja 14.01.2017 toime pannud samale väärteokoosseisule vastavad teod - juhtimisõiguseta juhtimised. LS § 201 sisaldab ühte tegu, mis on raskusastmelt kvalifitseeritud kahte lõikesse. J.Jõeste on toime pannud ühe teo, mis vastab põhikoosseisule s.o LS § 201 lg 1 ja kaks tegu, mis vastavad kvalifitseeritud koosseisule s.o LS § 201 lg 2. Käesoleva väärteoasja esemeks olev tegu on toime pandud 26.12.2016 s.o enne 11.01.2017 ja 14.01.2017 väärteootsuseid, milledega karistati J.Jõestet juhtimisõiguseta juhtimise eest. Isiku olukord ei tohi raskeneda seetõttu, et tema tegusid on arutatud eraldi menetlustes. J.Jõestele on juhtimisõiguseta juhtimise eest peale käesoleva väärteomenetluse esemeks oleva väärteo toimepanemist tehtud karistamisotsused, milledes juhtimisõiguseta juhtimise eest määratud 4-17-1129 karistused kokku ületavad sanktsioonis ette nähtud karistuse ülemmäära. Seega käesoleva teo eest enam J.Jõestet karistada ei saa. Konfiskeerimine Kohtuväline menetleja taotles kohtuistungil konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, s.o Janno Jõestele kuuluv sõiduauto Mazda 626 reg.nr *, kuna varasemate süütegude eest määratud karistused ei ole mõjutanud isikut süütegude toimepanemisest loobuma. Janno Jõeste ei vaielnud konfiskeerimise taotlusele vastu, leides, et kui auto talle tagasi antakse, võib tekkida kiusatus uuesti sõitma minna. J.Jõeste kinnitas, et auto kuulub talle, kuid on ümber registreerimata. Tl 14 väljatrükk ARK andmekogust näitab, et Mazda 626 on võõrandatud (omanikuna kantud registrisse R U). J.Jõeste esitas kohtule ostu-müügilepingu /tl 24-25/, kust on näha, et R.U on 10.11.2016 sõiduauto Mazda 626 reg.nr * müünud Janno Jõestele. Omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Seega on tõendatud, et sõiduauto Mazda 626 reg.nr * kuulus süüteo toimepanemise ajal ja kuulub ka praegu Janno Jõestele. J.Jõeste esitas kohtule väljastamisloa nr 2700,17,000088 /tl 26/, mille kohaselt on otsustatud väljastada Janno Jõestele sõiduauto Mazda 626, mis asub * * PJ sõidukite parklas. Kohus leiab, et taotlus sõiduauto konfiskeerimiseks kuulub rahuldamisele

§ 83lg 1 alusel.

J.Jõeste on lühikese aja jooksul tahtlikult toime pannud juhtimisõiguseta juhtimised. Ta on ise avaldanud, et sõiduki olemasolu võib kallutada teda uute süütegude toimepanemisele. Seetõttu on põhjendatud väärteo toimepanemise vahendi, J.Jõeste`le kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimine. VTMS § 206 lg 1 p 1, VV 30.07.2004 määruse nr 263 § 3 lg 1, Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 1 alusel tuleb peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeeritud sõiduauto Mazda 626 reg.nr * (mis asub * * politseijaoskond) üle anda konfiskeerimise korraldajale, siseministeeriumile. J.Jõeste avaldas, et sõiduki registreerimistunnistus ja võti koos immobilisaatoriga on tema käes. Janno Jõeste on kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist need asjad konfiskeerimise korraldaja nõudmisel üle andma. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111, LS § 201 lg 2, 207,

§§ 63, 83 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.