Obsah (7)

§ 407§ 444§ 436§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasi Suomen

) § 3161 lg 1 alusel 16.11.2016 (tl 66). Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 28 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. 2 3.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 5.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

1. Hagiavaldusest nähtub, et võlgnevuse menetlemisega seotud sissenõudmiskulud on meeldetuletuskirjade saatmine kostjale. Kostjale on saadetud 04.01.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot), 24.01.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot) ja 06.03.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot) lepingu rikkumise tõttu teated ning 03.04.2013 (ülesütlemisavaldus 25,56 eurot) ülesütlemisavaldus, millega seotud kulud on kokku summas 63,90 eurot (tl 24). Eeltoodud summad tulenevad krediidiandja hinnakirjast. VÕS § 1131 lg 4 kohaselt sissenõudmise kulude hüvitamise paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. VÕS § 1131 regulatsioon on imperatiivne ning sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega, kuna kõnealuse lepingu sõlmis kostja tarbijana, siis on kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmine tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 4 keelatud.
2. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata põhivõlg 417,50 eurot, intress 42,08 eurot, viivis 401,49 eurot ning viivis tagastamata põhivõlalt summas 417,50 eurot viivisemääraga 27% aastas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulude 63,90 eurot osas. 8.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 9.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 225 eurot (tl 24). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 200 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 194 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 75 eurot (

§ 175lg 1).

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 72,75 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 266,75 eurot. 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4