Obsah (5)

§ 407§ 436§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-121873 Tsiviilasi OÜ Ak

) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte allkirja vastu 01.12.2016. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

2. novembri 2016 hagiavalduse ja
3. novembri 2016 täpsustatud hagiavalduse järgi sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja
4. septembril 2014 ning
5. ja
6. oktoobril 2014 liitumislepingud. Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja jättis esitatud arved tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas
7. detsembril 2015 lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 135,10 eurot (sh leppetrahv 31,32 eurot), võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66,06 eurot ja viivise alates
8. novembrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 2/5
9. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla (teenuste eest 103,78 eurot (135,10 - 31,32), leppetrahv 31,32 eurot), sissenõudmiskulu ja alates
10. novembrist 2016 nõutava viivise osas on õiguslikult põhjendatud. 4.
11. Hagiavalduse järgi tuleneb teenuste eest tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda teenuste eest tasu maksmist. 4.
12. Hagiavalduse järgi kasutas kostja Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevalt teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud
13. märtsil 2015 ühepoolselt üles võla tõttu, st enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerima lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Täpsustatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb leppetrahv Tele2 Eesti AS ja kostja vahel
14. septembril 2014 sõlmitud liitumislepingust ja selle lisast 1, mille alusel sai kostja endale andmesidemodemi 3 G. Leppetrahv on mõeldud kompenseerima modemi väärtus. Arvestades hageja toodud asjaolusid ja VÕS § 158 lg-t 1, võib hageja nõuda kostjalt leppetrahvi 31,32 eurot. 4.
15. Hagiavalduse järgi on hageja esindaja kohtuvälises menetluses Julianus Inkasso OÜ korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Eeltoodut ja VÕS § 128 lg-t 3 arvestades on sissenõudmiskulu nõue 30 eurot õiguslikult põhjendatud. 4.
16. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, on VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt järgmiselt: perioodi
17. november 2016 kuni
18. jaanuar 2017 eest 2,42 eurot; VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
19. jaanuarist 2017 kuni põhivõla tasumiseni.
20. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamatu.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
2. juuni 2012 otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,15% päevas Tele2 Eesti AS üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt 3/5 Riigikohtu
3. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu
4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12). Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivisenõue väljendab seega eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. Praegusel juhul on viivisemäär ette nähtud Tele2 Eesti AS ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud liitumislepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele2 Eesti AS ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivisenõude suurusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab üle kuue korra lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise(vt ka Riigikohtu
5. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Arvestades eeltoodut, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu
6. mai
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis põhivõlalt perioodil
8. detsember 2015 (maksetähtpäev oli hagiavalduse järgi
9. detsember 2015) kuni
10. november 2016 on kokku 9,69 eurot, nimetatud summa on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise 56,37 eurot osas (66,06 - 9,69). Kohus kasutas viivise arvutamisel kalkulaatorit aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 163

lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades jaotab kohus menetluskulud järgmiselt: hageja menetluskuludest tuleb jätta 23% hageja enda ja 77% kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 7. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 225 eurot. Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 75 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 4/5 mõistab kohus

§ 175lg 1 I lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuivõrd

§-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on seega 190 eurot (75 + 20 + 95). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulust 146,30 eurot. 8.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5/5