Obsah (7)

§ 371§ 230§ 124§ 173§ 174§ 162§ 175

2-16-104148 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-104148 Otsuse avalikult teatavaks 21. veebruar 2017 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakoh

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 27, 110). Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi ei oleks tulnud menetlusse võtta. Riigikohus on korduvalt leidnud, et

§ 371

lg 2 p de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (RKTKm 3-2-1-146-16 p 9). Järelikult ei saa kohus asja menetlusse võtmise otsustamisel hinnata hageja esitatud tõendeid, sh. nõude loovutamise kohta, loovutamise kehtivust ja kostja sellekohaseid vastuväiteid. Eeltoodut saab teha asja sisulisel lahendamisel.

1. Hageja väitel on ta nõude omandanud loovutamise teel. Kostja vastuväite kohaselt ei ole nõuet tegelikult loovutatud. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 170 esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Selle sätte eesmärgina näeb kolleegium võlgniku kaitset. Nimetatud sätte eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seetõttu võib võlgnik VÕS § 171 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma (RKTKo 3-2-1-35-05 p 17).
2. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega peab nõude loovutamisest võlgnikule VÕS § 170 alusel teatama senine võlausaldaja või peab uus võlausaldaja esitama senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumendi nõude loovutamise kohta.
3. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt

§ 230

lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-7415 p 18). Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, ega krediidihaldusteenuse 28.01.206 lepingut nr. NL-107, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et senine võlausaldaja, so. KÜ Paate 12 on loovutamisest kostjale teatanud. Hageja on esitanud tema poolt väidetavalt kostjale saadetud võlateatise, millele kostja on esitanud vastuväite, et ta ei olnud sellest teadlik (sai väidetavast loovutamisest teada alles hagiavaldusega tutvudes). Hageja poolt esitatud allkirjastamata nõuete üleandmise akt ja võlateatis (tl. 32, 33) nõude loovutamist ei tõenda. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnikule on esitatud VÕS § 168 lg 2 nimetatud loovutamisdokument. Võlgniku vastu, kellele senine võlausaldaja ei 3 2-16-104148 olnud nõude loovutamisest teatanud või kellele ei esitatud loovutamisdokumenti, uuel võlausaldajal (hagejal) nõuded puuduvad. 8. Kohus leiab, et kuna pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning hageja ja hageja esindaja tegutsevad oma majandustegevuses igapäevaselt just võlgnevuste sissenõudmistega, siis on viimased väga hästi teadlikud tõendamiskoormise jaotusest (

§ 230

lg-s 1) ning kohus ei pea hagejale viimast selgitama, nagu ka seda, kas hageja esitatud tõenditest piisab tema nõude rahuldamiseks. Hageja on nõuded mida ta sisse nõuab valdavalt omandanud loovutamisega ning omab selles osas piisavaid teadmisi ja kogemust. Lisaks märgib kohus, et nõuete üleandmise akti järgi on hagejale loovutatud nõue kostja vastu seisuga 28.01.2016 põhivõlgnevuses 2401, 66 eurot, samas kui hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 2727, 43 eurot seisuga 20.07.2016 ja viivist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja ei ole esitanud korterelamu soojusenergia arvestusest, ega muid dokumente milleks nähtuks kuude lõikes kui palju (MWh) on korterelamu ühes kuus soojusenergiat tarbinud ning kuidas on soojakogus korteriomanike vahel jaotatud. Samuti pole hageja välja toonud kust tuleneb hooldustasu ja remondifondi tehtavate maksete suurus. Kuna hageja ei ole menetluse jooksul esitanud oma nõuet tõendavaid tõendeid, siis tuleb hagi jätta rahuldamata, sh. ka viivise nõue. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

). Hageja palub välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse 2727, 43 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 46, 92 eurot ja 9, 38 eurot ning viivise põhiosalt seadusjärgses määras 0, 07% päevas alates 26.07.206 kuni põhinõude kohase tasumiseni. Ühe aasta viivise summaks on 687, 31 eurot. Seega on hagihind 3471, 04 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuluks on 240 eurot (2*120 eurot) hagiavalduse ja lisadega tutvumine ning hagiavaldusele vastuse koostamise eest.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, arvestades asjaoluga, et kostja esindaja on välja töötanud nn. „tüüpvastuse“ hagile, mida on muudetud 4 2-16-104148 minimaalselt, et sellise vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 1 tund. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5