← Eesti

2-15-17108/120

Obsah (9)§ 663§ 651§ 657§ 475§ 477§ 586§ 172§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-17108 Tsiviilasi KN (N

) § 586 lg 2 kohaselt selle kättetoimetamisega hooldajale. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd lahend tehti avaldaja ja puudutatud isikute kanda. Määruskaebus

  1. Avaldaja palus tühistada määrus hooldaja nimetamise osas ja määrata hooldajaks avaldaja või lõpetada pärandvara hoiumeetmete rakendamine. Pärandi hooldaja oleks tulnud määrata pärijate hulgast nende nõusolekul. MM määramine pärandvara hooldajaks ületas avaldaja taotluse piire ja ei ole võlausaldaja huvides. Määrus on vastuoluline. Kohus on kirjutanud, et pärandvara hooldaja kulutused hüvitatakse pärandvara arvelt, kuigi MM on avaldanud, et ta ei soovi tasu. Määrus on selles osas arusaamatu. Määrus on ebaselge ka selle jõustumise osas ja ei ole täidetav, sest pärandvara säilimine sõltub avaldajast. Avaldaja palus peatada määruse viivitamatu täitmine, et vältida avaldajale täiendavate kulude tekkimist omandi kaitseks. Määrus on ebaõige menetluskulude jaotuse osas, kuna määrus tehti pärijate huvides. Vastused määruskaebusele
  2. Pärandi hooldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isikud vastust ei esitatud. Edasine menetluse käik
  3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 6.

§ 651

lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus nimetas pärandvara hooldajaks MM. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.07.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Pärandi hoiumeetmete rakendamine on hagita asi

§ 475

lg 1 p 9 kohaselt.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kusjuures vastavalt

§ 477

lg-le 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, 2 kui seadusest ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas siis, pärija ei viibi pärandvara asukohas. Kohus võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada nii pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel (PärS § 111 lg 3) kui omal algatusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PärS § 111 lg 2). Praegusel juhul puudus vaidlus, et pärandaja ühe pärija JP elukoht ei olnud maakohtu menetluse ajal teada ja alus pärandvara hoiumeetme kohaldamiseks sellest tulenevalt esines. Pärandi hooldaja aruandest nähtuvalt suri JP aastal 2000, kuid temal on kaks last, kellega notar püüab kontakti saada (III kd, lk 13). Seega esineb ka määruskaebuse menetlemise ajal alus pärandvara hoiumeetme, milleks oli pärandvara valitsemise korraldamine, rakendamiseks. Avaldaja määruskaebuses esitatud taotlus hoiumeetme lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Määruskaebuses tuginetakse samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud. Määruskaebuse väited on põhjendamatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et MM on sobiv pärandi hooldaja kohustusi täitma ning pärijate huve esindama ja õigusi kaitsma. MM oli andnud nõusoleku enda nimetamiseks pärandvara hooldajaks (II kd, lk 105). Maakohus arvestas õigustatult asjaoluga, et MM ei soovinud hooldaja ülesannete täitmise eest tasu, kuigi PärS § 114 sellise õiguse sätestab. Kohtumäärus ei ole vastuoluline, sest

§ 586

lg 2 kohaselt määrus jõustus selle kättetoimetamisel hooldajale, kuid sama paragrahvi lõige 4 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 172

lg 4 kohaselt vastutavad pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et

§-s 172 lg 4 nimetatud kulude all peetakse silmas kulusid, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt. Sellisteks kuludeks on pärandvara hooldamisega tekkivad kulud. Maakohtu menetluskulude jaotust ei ole alust muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja, s.o avaldaja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub maakohtu poolt

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta 30.01.2017 avaldaja avalduse tsiviilasja nr 2-16-12703 menetluse peatamiseks, kuivõrd avaldus ei ole menetletav praeguses asjas. Avaldajal on õigus esitada kõnealune taotlus asjas, mille menetluse peatamist ta soovib. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.