) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik PlusPlus Capital AS esitas 03.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 243 euro saamiseks. Kohus tegi 14.10.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.11.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. PlusPlus Capital AS esitas 07.12.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxx Kxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 121,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 67,67 eurot, jooksva viivise, menetluskuludena hageja poolt makstud riigilõivu ja õigusabikulud ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 09.12.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 21.01.2016.a läbi Ametlike Teadaannete ning kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 2 2-16-122864 Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga 29.11.2005 liitumislepingu ja 18.12.2007 järelmaksulepingu ning mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud AS-le Tele2 Eesti teenuste eest nõuetekohaselt. AS Tele2 Eesti loovutas 06.12.2011 nõude kostja vastu summas 121,50 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.3 on sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas. Hageja arvestas viivist seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist hagiavalduse kohaselt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 23.12.2009-07.12.2016, kokku 67,67 eurot.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Perioodi 08.12.2016 kuni 27.02.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2,18 eurot (8,00%/365p/100x121,50€x82p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 69,85 eurot (67,67+2,18). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 121,50 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 191,35 eurot, millest 121,50 eurot moodustab põhivõlg ja 69,85 eurot 27.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. 3 2-16-122864 Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 288 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 288 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „Esindustasu Mxxxx Kxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 363 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 288 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.