Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8743 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlu

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi karistuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.05.2014 ja lõpeb 03.06.

2. Tartu Vangla esitas 24.01.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Gärmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 28.02.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. V. Gärm on kriminaalkorras karistatud 11 korral ja enamasti varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on teda karistatud ka narkootikumide omamise ja edasiandmise ning vanglas tarvitamise eest. Ka käesolevat karistust kannab V. Gärm narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Vangis viibib V. Gärm üheksandat korda.
5. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks V. Gärmi puhul peamiselt kriminaalne suhtlusringkond ning narkootikumide tarvitamine. V. Gärm on erinevaid uimasteid tarvitanud alates
6. aastast, tal on diagnoositud sõltuvus, mida ise eitab. Kinnipeetava enda sõnul ta enne käesolevat vangistust narkootikume ei tarvitanud, vaid tegeles nende müügiga materiaalse kasu eesmärgil, mis aga ei muuda kuritegu vähem taunitavaks ega vähenda selle ühiskonnaohtlikkust. Karistuse kandmise ajal on V. Gärm omandanud keevitaja kutse ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetava arvates aitavad läbitud tegevused, eelkõige kutse omandamine, tal vabaduses paremini toime tulla.
7. V. Gärmi vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest. V. Gärm asuks taas elama koos emaga. Tegemist on üürikorteriga, üürileping on tähtajatu. Kinnipeetava ema on valmis poega kuni tööle asumiseni majanduslikult toetama ning võimalusel aitama ka töökoha leidmisel. Tööd sooviks V. Gärm leida keevitajana. Toetavad suhted on V. Gärmil ema ja onu lastega. Ülejäänud suhtlusringkond koosneb valdavalt narkomaanidest ja kriminaalkorras karistatud isikutest.
8. Eeltoodust nähtub, et V. Gärmi puhul esineb positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema ennetähtaegset vabastamist. Distsiplinaarkaristuste puudumine, individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine, elukoha olemasolu ning lähedaste toetus aitavad tal vabaduses toime tulla ning seadusekuulekaid eesmärke seada.
9. Vaatamata nimetatud asjaoludele on kohus siiski arvamusel, et V. Gärmi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Isiku, kes on juba korduvalt kandnud vanglakaristust, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, sealhulgas varasema otsusega määratud katseajal, ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine ja V. Gärm tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Gärm, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tuginedes justiitsministeeriumi koostatud statistikale, isikud, kes vabanevad ennetähtaegselt, panevad pärast vabanemist ühe aasta jooksul uue kuriteo toime 34 % juhtudest. Karistuse täielikult kinnipidamiskohas ära kandnutel on see 48 % juhtudest. V. Gärm kinnitab, et ta ei kavatse õigusrikkumisi toime panna, kuid tema käitumise täiendav kontroll annab talle distsiplineeriva stiimuli. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta on temale mõistetud 4 aasta ja 28 päeva pikkusest karistusajast ära kandnud 1/3-ndiku, s.o 2 aastat ja 10 kuud. Maakohus tugineb oma määruses V. Gärmi üldisele karistatusele (11 korda), kuigi viimased Riigikohtu soovitused näitavad, et arhiveeritud karistusi kohtuotsuses kasutada ei ole õiguspärane (3-1-1-15-16, 3-1-1-36-16, 31-1-70-16, 3-1-1-72-16). Peaaegu kolme aasta jooksul vangistuses olles on V. Gärm omandanud vajalikud kogemused ja võimalused seaduskuulekaks eluks, mida kinnitab ka 28.02.2017 kohtumäärus (omandas keevitaja elukutse, läbis rehabilitatsioonikursuse „Eluviisitreening“). Samuti on V. Gärmi nõus toetama finantsiliselt ja töö otsingutel tema ema. Ringkonnakohtu järeldused
11. Ringkonnakohus ei vabasta V. Gärmi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega.
12. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole õiguspärane arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel arhiveeritud karistusi.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus mh ka süüdlase varasemat elukäiku. Isiku varasema elukäigu hindamisel ei saa kuidagi vaadata mööda varasematest karistustest, isegi kui need on kustunud. Määruskaebuses toodud Riigikohtu seisukohtades käsitletakse kustunud karistuste mittearvestamist kahtlustatava uute kuritegude toimepanemise ohu hindamisel vahistamise küsimuse arutamisel ning karistuse mõistmise korral. Riigikohtu toodud seisukohad ei ole kuidagi asjakohased tingimisi enne tähtaegse vabastamise arutamisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigustatult võtnud arvesse, et lisaks kehtivale kriminaalkaristusele on V. Gärmi ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. 12. Ka ringkonnakohus peab positiivseks, et V. Gärmil puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, ta on kinnipidamiskohas omandanud keevitaja elukutse, läbinud sotsiaalprogrammi ning omab vabaduses kindlat elukohta, kuid käesoleval juhul, hinnates

§ 74lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole V.

Gärmi ennetähtaegne vabastamine siiski võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud V. Gärmi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. V. Gärmi on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning käesoleval hetkel kannab üheksandat reaalset vanglakaristust. Samuti on V. Gärm varasemalt rikkunud ka katseaja tingimusi, pannes toime uusi kuritegusid. Isik on toime pannud nii varavastaseid kui ka narkootikumide käitlemisega seotud kuritegusid, ajendatuna majandusliku kasu saamise eesmärgist. V. Gärmil on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Esimest korda tarvitas süüdimõistetu narkootilisi aineid

1. aastal ning tarvitatud on väga eriliigilisi narkootilisi aineid. Isiku suhtlusringkond koosneb suuremas osas narkootikume tarvitavatest isikutest ning kriminaalkorras karistatud isikutest. Kõik eeltoodu annab aluse kahelda V. Gärmi lubaduses mitte enam kuritegusid toime panna, kuna V. Gärmi varasemad korduvad kriminaalkaristused viitavad sellele, et ta ei suhtu täie tõsidusega temale määratud kohtuotsustesse ning ta ei ole talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud.
2. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et V. Gärmi jätkuvale ohtlikkusele viitavad ja annavad aluse kahelda tema katseaja edukuses, kinnipeetava korduvad karistused, kuritegude asjaolud, nende sooritamine katseajal ja riskifaktorina temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk