4-16-8847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-8847 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bret

§ 29lg 1 p 1, VTMS § 2 ja Kr

MS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega.

1. Rahuldada Tõnis Valk’i taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt ning hüvitada Tõnis Valk’ile õigusabikulud summas 450 (nelisada 4-16-8847 viiskümmend) eurot Tallinna linna eelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 19.11.
3. a koostas Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu kiirmenetluse otsuse nr 085870 väärteoasjas nr 410116033475 Tõnis Valk’i suhtes (KVM tl 1). Otsusega karistati Tõnis Valk’i ühistranspordiseaduse (edaspidi: ÜTS) § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 3 trahviühiku ehk 12 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati ÜTS § 85 lg 1 järgi selle eest, et ta 19.11.
4. a kell 17:28 sõitis Endla tn 8 Tallinn bussis nr 42 sõiduõigust tõendava dokumendita – puudus paberpilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Tõnis Valk sellise tegevusega Tallinna Linnavalitsuse 13.11.
5. a määruse nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 6 p-s 2 sätestatut ja pani toime ÜTS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. KAEBUS 05.12.
7. a esitas menetlusaluse isiku Tõnis Valk’i kaitsja jurist Indrek Repnau kaebuse koos lisadega Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 19.11.
8. a kiirmenetluse otsuse nr 085870 peale väärteoasjas nr 410116033475 (kohtu tl 1-8). Kaebuses taotletakse kiirmenetluse otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude hüvitamist. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluse käigus oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata menetlusaluse isiku isikuga. Tõnis Valk’il on tuvastatud raske vaimne puue, mis ei saanud jääda kohtuvälisele menetlejale menetlustoiminguid tehes jääda märkamatuks. Seetõttu oleks pidanud menetlusse kaasama Tõnis Valk’i õiguste kaitseks kaitsja, sest Tõnis Valk ei ole psüühikahäire tõttu võimeline end ise väärteomenetluses esindama ega aru saama menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest. Tõnis Valk’i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna tulenevalt tema tervislikust seisundist, on tegemist isikuga, kes on kergesti mõjutatav. Käesolevas menetluses tuleb kindlaks teha, kas menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal süüdiv. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, sest menetluskulud antud asjas võivad kasvada ülemäära suureks, kuivõrd selleks, et teha kindlaks, kas menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv või mitte, on vaja määrata ekspertiis. 10.01.
9. a toimunud istungil muutis kaebaja taotlus leides, et väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest kuivõrd Tõnis Valk’il on psüühikahäire ning VTMS § 55 lg 3 p 1 kohaselt ei saa sellisel juhul kiirmenetlust kohaldada, siis on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust kohtuvälise menetleja poolt ning maakohus ei saa seda rikkumist enam Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-92-09 p 7 kohaselt kõrvaldada (kohtu tl 28 pöördel). 2 4-16-8847
10. KOHTU PÕHJENDUSED 3.
11. Väärteomenetluse lõpetamine 10.01.
12. a toimunud kohtuistungil loobus kohtuvälise menetleja volitatud esindaja Ülle Aliorg (kohtu tl 24-26) Tõnis Valk’ile esitatud väärteoetteheitest (kohtu tl 29). Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt näiteks RKKKo 3-1-1-21-16, p 7; RKKKo 3-1-1-50-08, p 7; RKKKo 3-1-1-38-14, p 6; RKKKo 3-1-1-94-07, p 8). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus Tõnis Valk’i kaebuse Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 19.11.
13. a kiirmenetluse otsuse nr 085870 peale väärteoasjas nr 410116033475, tühistab täielikult kohtuvälise menetleja otsuse ning lõpetab väärteoasjas nr 4-16-8847

§ 2, § 29 lg 1 p 1 ja Kr

MS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega. 3.

1. Menetluskulud Tõnis Valk’i nimel on tema kaitsja esitanud kohtule 10.01.
2. a istungil ka menetluskulude hüvitamise taotluse kogusummas 550 eurot (kohtu tl 29, 33). VTMS § 23 sätestab: Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 23 sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et hüvitamisele kuuluvad valitud kaitsjale makstud vaid mõistliku suurusega tasu. Arvestades, et kohus lõpetas käesoleval juhul väärteomenetluse Tõnis Valk’

§ 29

lg 1 p 1 alusel, siis tuleb Tõnis Valk’ile VTMS § 23 kohaselt hüvitada tema valitud kaitsjale (jurist Indrek Rapnau’le) makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud lahendi nr 3-1-1-99-11, p-s 9, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohtule on esitatud taotlus hüvitada kaitsjatasud kokku summas 550 eurot (ilma käibemaksuta). Taotlusest nähtub, et kaitsja tunnitasu on olnud 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu (kohtu tl 33). Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. aasta ja
2. aasta väärteoasjade lahendites pidanud mõistliku suurusega vandeadvokaadist või vandeadvokaadi abist kaitsja tunnitasuks ilma käibemaksuta nii 80 eurot, 100 eurot, 120 eurot kui ka 140 eurot (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
3. a otsuse nr 3-1-1-23-15, p 77; 19.05.
4. a otsuse nr 3-1-1-38-15, p 11; 18.06.
5. a otsuse nr 3-1-1-55-15, p 10 ning 02.02.
6. a otsuse nr 3-1-1-2-16, p 13). Kuigi jurist on madalama kutsekvalifikatsiooniga võrreldes vandeadvokaadi abi või vandeadvokaadiga, leiab kohus siiski, et 100 euro suurune tunnitasu ei ole käesoleval juhul ebamõistlikult suur tunnitasu. Kohus on seisukohal, et kõik menetluskulude nimekirjas olevad toimingud ei olnud antud väärteoasjas vajalikud õigusteenuse osutamiseks. Mittevajalike toimingute tegemine ei kuulu aga Tõnis Valk’ile hüvitamisele. Esmalt leiab kohus, et põhjendamatu on poole tunni tasu seadusandluse ja kohtupraktika analüüsi eest, kuivõrd kaitsja kui kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja peabki iseenesestmõistetavalt teadma kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Seda eriti veel olukorras, kus kaitsja tunnitasu määraks on 100 eurot, sest kaitsja tunnitasu peabki väljendama tema õigusteadmiste, seadusandluse ning kohtupraktika tundmise taset. Samuti ei pea kohus põhjendatuks aega, mis kulus kaitsjal menetluskulude nimekirja koostamiseks ehk 15 minutit. Ühtlasi leiab kohus, et ajahetkeks, mil kohtule esitati menetluskulude taotlus, ei olnud kaitsja teostanud veel toimingut kohtulahendiga tutvumine, kuivõrd sel ajahetkel kohus 3 4-16-8847 alles siirdus nõupidamistetuppa lahendit tegema. Kohtu hinnangul ei saa taotleda nende õigustoimingute eest tasu, mida ei ole veel teostatud. Sealjuures kui kaitsja kuulis kohtuvaidluste käigus, et kohtuväline menetleja loobub väärteoetteheitest, siis oleks kaitsja pidanud teadma, et kohus ei saa sellises olukorras teha mitte ühtegi muud lahendit, kui väärteomenetlus lõpetada VTMS § 2, § 29 lg 1 p 1 ja KrMS § 301 alusel. Seetõttu on ka kohtulahendiga tutvumisele arvestatud aeg (15 minutit) käesoleval juhul põhjendamatu. Käesoleva väärteoasja eripära arvestades ehk seda, et menetlusaluse isiku vaimne tervis ja süüdivus oli menetluses kahtluse alla seatud, leiab kohus, et põhjendatud olid toimingud nii menetlusaluse isiku sugulastega (30 minutit) kui ka menetlusaluse isiku endaga suhtlemiseks (30 minutit) ning ka menetlusealuse isiku terviseandmeid puudutavate dokumentidega tutvumiseks (1 tund). Samuti peab kohus põhjendatuks maakohtule esitatud kaebuse koostamisele kulunud üht töötundi. Arvestades, et kohus küsis koos väärteotoimiku väljanõudmisega kohtuväliselt menetlejalt, kas kohtuväline menetleja jääb väärteoetteheite juurde või loobub sellest (kohtu tl 9) ning kohtuväline menetleja saatis kohtule arvamuse kolmel leheküljel (kohtu tl 12-14), miks kohtuväline menetleja jääb väärteoetteheite juurde, on põhjendatud kaitsja poolt ka nimetatud menetlusdokumendiga tutvumisele kulunud pool töötundi. Samuti on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistus poole töötunni ulatuses. Seda eriti olukorras, kus kohtuväline menetleja oli enne kohtuistungit avaldanud kohtule, et kohtuväline menetleja ei loobu väärteoetteheitest. Kuivõrd kohtuistungi aeg määrati kella 10.00-ks (kohtu tl 16) ning istung lõppes kell 10.31 (kohtu tl 29), siis on täielikult põhjendatud ka kaitsja poolt istungil osalemine poole tunni ulatuses. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et õigusabile menetluskulude nimekirja kohaselt kokku kulunud 5 tunnist ja 30 minutist on põhjendatud õigusabi olnud 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. Arvestades käesoleval juhul tunnitasuna 100 eurot ilma käibemaksuta, on seega valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu antud juhul 450 eurot. Kuivõrd kohtuväline menetleja ehk Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) on kohaliku omavalitsuse üksuse ehk antud juhul Tallinna linna nimel koostanud 19.11.
7. a kiirmenetluse otsuse nr 085870 väärteoasjas nr 410116033475, siis tuleb kohtu poolt mõistlikuks peetud kaitsjatasude summa (450 eurot ilma käibemaksuta) hüvitada Tõnis Valk’ile Tallinna linna eelarve vahenditest. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et VTMS § 23 ja § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb Tõnis Valk’i esindaja jurist Indrek Repnau taotlus menetluskulu hüvitamiseks Tõnis Valk’ile rahuldada osaliselt ning Tõnis Valk’i kasuks tuleb Tallinna linna eelarve vahenditest välja mõista 450 eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4