Obsah (8)

§ 172§ 657§ 232§ 659§ 173§ 171§ 219§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2017. a, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 178 lg 2). Avalduse asjaolud

1. Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (avaldaja) esitas
2. jaanuaril 2017.a Harju Maakohtule avalduse Mustamäe linnaosa elanikule VF-le (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja temale eestkostja määramiseks.
3. Avalduse kohaselt on puudutatud isik sügava puudega vanaduspensionär, kes ei suuda nii füüsiliselt kui vaimselt iseseisvalt toime tulla. Avalduse esitamise ajal viibib puudutatud isik hooldusravil, kuna oli kodus korduvalt kukkunud ning enam iseseisvalt liikuda ei suuda.
4. Puudutatud isik on Mustamäe Päevakeskuse poolt korraldava koduhoolduse klient alates
5. märtsist
6. a. Koduteenuse leping lõpetati temaga
7. juunil
8. a, kuigi teenust osutati minimaalses mahus edasi. Lisaks osutasid puudutatud isikule paralleelselt õendusteenust SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja OÜ Koduõde. OÜ Koduõde lõpetas lepingu
9. a detsembris.
10. Puudutatud isik on väga rahulolematu ja probleemne klient, kes luululise häire tõttu kaebab pidevalt koduhooldust ja õendusteenust osutavate töötajate peale, sealjuures käitudes nendega väga ebaviisakalt. Ta süüdistab töötajaid nii raha kui asjade varguses (on pöördunud kaks korda politseisse), asjade tahtlikus lõhkumises ja seeläbi talle kahju tekitamises (telefon, seinakell, kapinurk, WC prill-laud, põrandaliist jne), sihilikult kallima või mittetellitud kauba ning valede poe- ja apteegiarvete toomisel. Puudutatud isiku poolne mõnitamine (sõim sõnadega siga, fašist, bandiit, varas jne), süüdistamine, alandamine ja halvustamine avaldab negatiivset mõju hooldustöötajate psüühikale. Lisaks hooldustöötajatele ja hooldusjuhtidele on ta rahulolematu perearstiga, kiirabiga, silmaarstiga, koduõendusega, apteegiga, kauplustega, Puuetega Inimeste Koja, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tööga. Kiirabi ja silmaarst keeldusid teda teenindamast, perearst on olnud sunnitud koduvisiidilt lahkuma.
11. Puudutatud isikul puudub arusaam oma tervislikust seisundist ja sellest tulenevast ravi vajadusest. Ta ei suuda iseseisvalt hoolitseda enda hügieeni ega kodu korrasoleku eest. Korter on räpane ning koduõendusteenuse osutamiseks ebahügieeniline. Viimasel ajal halvenenud tervisliku seisundi tõttu on puudutatud isiku toimetulek kodus temale osutatavatest hooldusteenustest hoolimata järsult halvenenud. Enesehoolduse defitsiidi tagajärjel on puudutatud isikul tekkinud põiepõletik, riidetäid ja sügelised. Puudutatud isik põeb erinevaid tõsiseid kehalisi vaegusi, sealhulgas on tal nägemis- ja liikumishäire, suhkruhaigus ning kõrge vererõhk, mistõttu vajab ta pidevat kõrvalabi.
12. Kuna eestkosteasutuse esindajale teadaolevalt puudutatud isikul lähisugulasi Eestis ei ole, on eestkosteasutus nõus tema suhtes eestkostja ülesandeid täitma. Tulevalt puudutatud tervislikust seisundist, taotleb eestkosteasutus talle eestkoste seadmist ja temale eestkostja määramist raha- ja varaküsimuste korraldamiseks tehingute tegemisel, isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks kohtus ja teistes ametiasutustes, lepingute sõlmimiseks, seal hulgas hooldus- ja raviteenuste korraldamisel ning hoolekandeasutusse paigutamisel. Lähtudes eeltoodust palub Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu seada puudutatud isikule eestkoste kõikide asjade ajamiseks ja määrata eestkostjaks Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu tähtajaga kuni viis aastat. 2 Menetluse käik
13. Kohus määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ja tema vaimse seisundi tuvastamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi (tl 24-25). Samuti kuulas kohus vahetult ära
14. veebruaril
15. a Keila Hooldusravikeskuses puudutatud isiku (tl 33) ja
16. veebruaril
17. a kohtus avaldaja esindaja (tl 41).
18. Puudutatud isiku esindaja on arvamusel, et eestkostet ei ole vaja määrata.
19. Kohtupsühhiaatria eksperdi hinnangul vajab puudutatud isik eestkostet vähemalt viieks aastaks. Maakohtu määrus
20. Harju Maakohus jättis
21. veebruari
22. a määrusega avalduse eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks rahuldamata.
23. Perekonnaseadus (PKS) § 203 lg 1 kehtestab eestkoste seadmise eeldused. Seadusest tulenevalt võib eestkostet seada ainult siis, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. PKS § 203 lg 2 teise lause järgi tuleb arvestada isikule eestkostja määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel.
24. Maakohus leidis, et puudutatud isik on suuteline enda huve selles osas, millega ta ise hästi toime ei tule, kaitsma volituste andmisega ning kuna tal perekonnaliikmeid ei ole, siis muude abiliste vahendusel. Kohus tegi kindlaks, et puudutatud isik ei ole TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, s.t ta ei põe vaimuhaigust ega nõdrameelsust ning tal ei esine nõrgamõistuslikkust ega muud rasket psüühikahäiret, vaid ta on käesoleval ajal võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Eksperdiarvamuses sedastatud luululine häire iseenesest ei pea endaga kaasa tooma obligatoorselt eestkoste seadmist. Kohus ei nõustunud eksperdiarvamusega ja kohtul ei ole ka sellega nõustumise kohustust. Eksperdiarvamusest olulisim on vahetu kogemus ja veendumus, mis on kohtul kujunenud puudutatud isikuga vesteldes ja teda küsitledes. Puudutatud isiku ärakuulamine kinnitas veenvalt, et ta saab kõigest aru ja on täie mõistuse juures. Samal järeldusel on ka puudutatud isiku esindaja. Kohus ei pidanud vajalikuks kordusekspertiisi määramist, sest kohtul nagu ka puudutatud isiku advokaadist esindajal ei tekkinud kahtlust puudutatud isiku adekvaatsuses. Kohus konstateeris, et puudutatud isikul on palju somaatilisi haigusi, mistõttu tema iseseisev toimetulek võib vaieldamatult olla raskendatud ning hoolekandeasutuses oleksid tema elutingimused ja meditsiiniline järelevalve märksa paremad, kuid ometi ei ole sellised puudutatud isiku puuded aluseks eestkoste seadmisel. Hoolekandeasutusse paigutamine võib toimuda ainult puudutatud isiku enese heakskiidul ja nõusolekul. Eestkoste seadmine ei saa olla lihtsustatud käsitlusel rajanev meelevaldne toiming. Sellega kaasneb isiku jaoks oluline põhiõiguste ja –vabaduste riive. See ei tohi kunagi olla põhjendamatu ega rajaneda emotsioonile. 13.

§ 172lg 3 alusel leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda.

Maakohus jättis avaldaja kanda avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jättis maakohus riigi kanda. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub rahuldada avaldaja avalduse puudutatud isiku üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2. Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt arvamusel, et puudutatud vajab eestkostet nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Antud juhul eelkõige raha- ja 3 varaküsimuste korraldamiseks tehingute tegemisel, isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks kohtus ja teistes ametiasutustes ja lepingute sõlmimiseks, seal hulgas hooldus- ja raviteenuste korraldamisel ning hoolekandeasutusse paigutamisel. Raha- ja varaküsimuste üle otsustamine on vajalik hooldus- ja raviteenuste korraldamisel vastavatele asutustele teenuste osutamise eest tasumise kindlustamiseks. Puudutatud isikule eestkoste seadmine isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks kohtus ja teistes ametiasutustes ja lepingute sõlmimiseks on samuti seotud puudutatud isikule hooldusja raviteenuste korraldamise raames vajalike lepingute sõlmimiseks.
3. Puudutatud isik on 86-aastane sügava puudega vanaduspensionär, kellel esinevad perearst IK poolt
4. jaanuari
5. a väljastatud arstitõendi kohaselt järgmised diagnoosid: progresseeruv vaskulaarne leukoentsefalopaatia (I67.3); insuliinisõltumatu suhkrutõbi hulgitüsistustega (E11.7); diabeetiline polüneuropaatia (G63.2) täiskasvanute lülisamba osteokondroos (M42.1); südamekahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega (I11.0); jäseme muude osade tselluliit (L03.1); anamneesis on insult, diabeet insuliinravil ja polüneoropaatia.
6. Psühhiaater AP
7. jaanuaril
8. a koostatud ambulatoorse kohtupüshhiaatria ekspertiisi akti nr 47 kohaselt põeb puudutatud isik luululist häiret (F22.0). Psühhiaatri hinnangul ei ole puudutatud isik kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning tema vaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid, teha tehinguid ning teostada valimisõigust. Psühhiaater toob lisaks välja, et puudutatud isik on emotsionaalselt kergesti erutuv ja võib muutuda kurjaks, kuid tavaliselt suudab end kontrollida, tal puudub haiguskriitika ning nõuab endale erilist tähelepanu.
9. PJV Hooldusravi SA
10. veebruaril
11. a koostatud õendusepikriisi kohaselt vajab puudutatud isik õendusabi osutamise lõppemisel kõrvalabi kõigi igapäevatoimingute sooritamisel, jälgimist ja hooldust ööpäevaringselt.
12. Hiiu Ravikeskus SA
13. jaanuari
14. a õendusepikriisi dokumendist nähtuvalt tuvastati puudutatud isikul ka sügeliste olemasolu.
15. Mustamäe Päevakeskuse poolt osutatava koduhooldusteenuse raames on puudutatud isikule teenust osutanud 2/3 Mustamäe Päevakeskuse 35 hooldustöötajast. Teenust osutati kahe hooldustöötaja poolt korraga, kuna üksinda ei ole hooldustöötajad nõus puudutatud isiku juurde minema. Puudutatud isiku juures koduhooldusteenust osutamas käivaid hooldustöötajaid vahetati rotatsiooni korras poole aasta tagant, kuna töötajate vaimne tervis ei pidanud vastu puudutatud isiku poolsele mõnitamisele, süüdistamisele, alandamisele ja halvustamisele.
16. Avaldaja on arvamusel, et arvestades üksnes puudutatud isiku füüsilist tervislikku seisundit ei ole võimalik kodu- ja isikuabiteenuste ning koduõendusteenuse osutamisega tagada puudutatud isikule tema vajadustest lähtuvat ulatuslikku kõrvalabi osutamist ja põetust tema elukohas. Puudutatud isik ei hinda adekvaatselt oma hetkeolukorda ja selle ohtlikkust enda elule ja tervisele. Lisaks tuleb veelkord märkida, et puudutatud isiku kodune ebahügieeniline seisukord võib põhjustada terviseriski nii puudutatud isikule kui temale teenust osutavatele isikutele.
17. Avaldaja ei tea, et puudutatud isikul oleks lähedasi, tuttavaid või naabreid, kellega puudutatud isik suhtleks. Tekib küsimus, kes on need isikud, keda puudutatud isik saaks volitada oma huve kaitsma või kes on muud abilised, arvestades puudutatud isiku praegust tervislikku seisundit.
18. Puudutatud isiku väide, et tal pole kunagi olnud probleeme asjadest arusaamisega, on ilmselgelt ebaadekvaatne. Puudutatud isiku esindaja väide, et puudutatud isik suudab hästi orienteerida situatsioonis ning sellest aru saada, on samuti ilmselgelt paljasõnaline. 4
19. Vahetut kogemust puudutatud isikuga tema poolt avaldatud ärakuulamise protokollist nähtuva arvamuse põhjal ei saa määruskaebuse esitaja arvates võtta arvesse väga kaaluka tõendina ning pidada ekspertarvamust vähemtähtsamaks. Vastus määruskaebusele
20. Puudutatud isiku esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
21. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

1. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud ning maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et avaldus puudutatud isiku üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks ei ole põhjendatud ega vasta puudutatud isiku huvidele. Maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul puuduvad PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused.
2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et kohus oleks pidanud lähtuma asja lahendamisel pigem eksperthinnangust mitte puudutatud isiku esindaja arvamusest ja puudutatud isiku vahetul ärakuulamisel tekkinud kohtu siseveendumusest. Kui kohtulahendi tegemine sõltuks üksnes ekspertiisi tulemustest, siis ei oleks tegemist kohtuliku kontrolliga seadusandja poolt silmas peetud tähenduses ning õigusemõistmise roll sedalaadi küsimuste otsustamisel kaotaks oma sisu. Praegusel juhul on maakohus kõiki asjas esitatud tõendeid

§ 232

lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates siseveendumuse kohaselt tuvastanud, et eestkoste seadmise eeldused ei ole täidetud ja teinud kaalutletud otsuse selle kohta, et puudutatud isik ei vaja praeguse seisundi juures eestkostjat. Kuna ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohti ja järeldust ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi

§ 659ja § 654 lg 6 järgi vajalikuks pikemalt korrata.

30. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja teeb asjas menetlust lõpetava määruse, tuleb

§ 173lg 1 järgi määrata kindlaks ka apellatsioonimenetluse menetluskulude jaotus.

Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mh võib kohus

§ 172

lg 3 teise lause järgi jätta hagita perekonnaasja menetluskulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuigi apellatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätta

§ 171

lg 1 järgi üldjuhul määruskaebuse esitaja kanda, tuleb kolleegiumi arvates arvestada praeguses asjas ka hagita menetluse menetluskulude jaotuse kohta sätestatut. Kuna maakohus andis

1. jaanuari
2. a määrusega (tl 12) puudutatud isikule hüvitamise kohustuseta riigi õigusabi, tuleb kolleegiumi arvates riigi õigusabi andmisest tingitud menetluskulud jätta

§ 172lg 3 teise lause järgi riigi kanda.

Muud menetluskulud tuleb kohtuasja olemust arvestades jätta

§ 172lg 1 teise aluse järgi avaldaja kanda.

5

1. Asjas tuleb lahendada ka riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotlus. Määruskaebuse lahendamise menetluses on riigi õigusabi osutatud
2. märtsist
3. a kuni
4. märtsini
5. a. Alates
6. augustist
7. a kehtiva Justiitsministri
8. juuli
9. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 lg 3 näeb ette, et tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes.
10. Puudutatud isikule riigi õigusabi osutanud esindaja esitas
11. märtsil
12. a taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suurus ja hüvitada apellatsiooniastmes osutatud õigusabi. Taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kokku 4 tundi maakohtu määruse peale määruskaebuse tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks (1 tund), kohtumiseks kliendiga Keila Hooldekodus (1 tund 30 minutit) ning määruskaebusele vastuse koostamiseks (1 tund 30 minutit).
13. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 ja alates
14. augustist
15. a jõustunud korra § 10 lg 3 alusel kindlaks määrata. Arvestades esitatud määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu saab taotluses märgitud ajakulu 8 pooltundi pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega tuleb taotlus kooskõlas

§ 219

lg-ga 6 ning RÕS §-dega 22 ja 23 rahuldada ja lähtudes pooltunni hinnast 20 eurot, määrata advokaaditasu suuruseks 160 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. 34. Ülalviidatud määruse § 1 lg-st 10 tuleneb, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kuna Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101490823), tuleb tasu mõista välja koos käibemaksuga. Seega tuleb Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-le välja maksta 192 eurot (sh käibemaks). 35.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 6