2-15-1544/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-1544 Tsiviilasi Nauvitsman OÜ hagi OÜ Estover Piimatööstuse vastu müügilepingu täitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Estover Piimatööstuse määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): Estover Piimatööstus OÜ, rk 10585935; lepinguline esindaja vandeadvokaat Mariana Hagström esindajad Vastustaja (hageja): Nauvitsman OÜ, rk 11107899; lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul RESOLUTSIOON
5. Jätta Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a määrus muutmata.
8. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sellisel juhul on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
9. Tartu Maakohtu menetluses oli Nauvitsman OÜ (hageja) hagi OÜ Estover Piimatööstuse (kostja) vastu müügilepingu täitmiseks. 25.01.2016 otsusega rahuldas maakohus hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks Melmilk OÜ ja kostja vahel sõlmitud piima müügilepingu nr 2014-2 järgse põhikohustuse täitmisena 216 429,27 eurot, viivise 1731 eurot ning viivise 0,05% põhinõudelt alates 31.01.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2016 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 21.11.2016 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei küsinud enne lõpplahendi tegemist menetluskulude nimekirja ning menetlusosalised ei esitanud seda. Ringkonnakohtus esitas kostja oma maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja. Kostja palus määrata kindlaks ja mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulu järgmiselt: maakohtus kantud 3598 eurot (lepingulise esindaja kulu, käibemaksuta); apellatsiooniastmes kantud 11 815 eurot (lepingulise esindaja kulu käibemaksuta 6948 eurot ja 2167 eurot, riigilõiv 2700 eurot) ja märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
10. Hageja pidas kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid ebamõistlikult suureks. Hageja palus vähendada kostja menetluskulusid mõistliku määrani. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt. Maakohus määras kostja menetluskuluks 6785 eurot ja mõistis selle hagejalt välja. Maakohtu määruse järgi koosneb kostja menetluskulu riigilõivust 2700 euro ulatuses ja lepingulise esindaja kulust 4085 euro ulatuses. Maakohus märkis, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis avalduse rahuldamata kostja menetluskulu 8628 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindajate tunnitasu 140 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus pidas kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus kokku 15 h. Tsiviilasi oli maakohtu hinnangul keskmise keerukuse ja mahukusega, keskseks küsimuseks oli piima hind ning see, kas müügilepingut on kehtivalt muudetud. Maakohus märkis, et ajakulu hindamisel arvestab kohus ka menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kohtuistungite kestust ning kostja esindajate kõrget kvalifikatsiooni. Maakohus leidis, et kliendiga nõupidamise ajakulu 2 eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ning Riigikohtu lahendite analüüsi kostja esitatud menetlusdokumendist ei nähtu. Samuti nõustus maakohus hagejaga, et koondseisukohtades esitati juba varem kõlanud seisukohti. Põhjendamatu ja arusaamatu on 03.03.2016 arves nr 160245 toodud ajakulu 3,5 h ja selle selgituseks ei ole midagi märgitud ei menetluskulude nimekirjas ega arvel, samuti on arve esitatud rohkem, kui kuu pärast maakohtu otsuse tegemist. Kuna TsMS ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13), ei ole kostja esindajale Tartu Maakohtusse sõidu hüvitamine kokku 560 euro ulatuses põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu registripäringute kulu 4 euro vajalikkus. Põhjendatud on sõidukuluna bensiinikulu 25 eurot kuupäeval 21.06.
12. Eeltoodut arvestades on kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kokku 4085 euro ((15 h maakohtus + 14 h ringkonnakohtus) * 140 eurot + sõidukulu 25 eurot) ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks ja palus teha selles osas uue määruse, millega määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud ka 8628 euro ulatuses, kokku summas 15413 eurot. Määruskaebuse esitaja palus märkida menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendis, et hagejal tuleb tasuda ka täiendavalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ületanud diskretsioonipiire; 2) on põhjendamata ja väär maakohtu seisukoht, et kliendiga nõupidamise kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Kliendiga konsulteerimine on lepingulise esindaja funktsiooni täitmiseks vajalik; 3) oli kostja lepingulise esindaja poolt koondseisukohtade koostamine ja esitamine kooskõlas kohtu poolt määratuga ja selleks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud, kuna kohus määras menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks; 4) ei anna alust pidada põhjendamatuks arvel nr 160245 toodud menetluskulu asjaolu, et arve esitati 1 kuu pärast maakohtu otsust; 5) on maakohus ringkonnakohtu menetlusega seonduva ajakulu hindamisel võtnud TsMS § 175 lg 1 rikkudes aluseks üksnes hageja arvamused; 6) oli käesoleval juhul keskmisest keerukama tsiviilasjaga ning TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulud hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Asja keerukust näitab see, et maakohus tegi asjas täielikult ebaõige otsuse. Kahe esindaja osavõtt oli põhjendatud; 7) oli kostja õigustatud koostama ja 09.06.2016 esitama ringkonnakohtule põhjaliku seisukoha vastustaja vastusele, milline menetlusdokument oli kostja õiguste kaitsmiseks igati vajalik ja 3 põhjendatud. Asjaolu, et ringkonnakohus selle menetlusdokumendi esitamist ei nõudnud, ei anna alust pidada seda menetlusdokumenti ning selle koostamise ja esitamise ajakulu ebavajalikuks ja põhjendamatuks RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
15. jaanuari
16. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
17. Määruskaebuse esitaja on väitnud, et maakohus ületas diskretsioonipiire. Samas ei ole määruskaebuse esitaja märkinud, milles seisneb diskretsioonipiiride ületamine. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja väited ei anna alust maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude mittekaalumist ja nendega mitte arvestamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (3-2-16-16 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt kohtule antud kaalutlusõigusele ja kookõlas TsMS § 175 lõikega
18. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus ja vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Maakohus ei rikkunud materiaal- ega menetlusõigust. Kuna maakohus diskretsioonipiire ei ületanud, ei saa ringkonnakohus ise asuda kaaluma menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ega tsiviilasja keerukust.
19. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi