← Eesti

2-16-13642/41

Tsiviilasi nr 2-16-13642 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13642 Tsivi

§ 80

järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks.

§ 80

lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

§ 80

lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Eelnimetatud sätete alusel on nõude eelduseks, et hageja on väljanõutava asja omanik. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab olema väljanõutava asja valdaja, kes valdab asja õigusliku aluseta. Seega hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama oma omandiõigust väljanõutavale asjale ning asjaolu, et kostja on asja valdaja. Vältimaks nõude rahuldamist, peab valdaja (kostja) tõendama valdusõiguse olemasolu. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: 6.2.  Hageja, Eesti Ühistuliising OÜ, ja Läänemaa Veoautokeskuse OÜ sõlmis 30.04.2013.a müügilepingu nr ML04-004/13T (tl 30-32), mille alusel hageja omandas sõiduki MTZ 920.3, registreerimismärgiga xxxxxx, VIN-koodiga 09009842, väljalaskeaastaga 2004 (edaspidi nimetatud Traktor). 5

(16) Müügilepinguga samal päeval, s.o 30.04.
  1. a sõlmis hageja, Eesti Ühistuliising OÜ, Taaditare OÜ-ga, keda esindas juhatuse liige Kxxxxx Kxxxxx, liisingulepingu, mille alusel hageja liisinguandjana andis Traktori liisinguvõtja Taaditare OÜ kasutusse. 
  2. a mais kanti hageja Maanteeameti liiklusregistrisse sisse Traktori uue omanikuna. Traktori vastutava kasutajana kanti registrisse Kxxxxx Kxxxxx ja kasutajana Taaditare OÜ.  Kxxxxx Kxxxxx ei olnud juuliks 2015 täitnud temal lasuvaid liisinglepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja tal oli liisinglepingust tuleneva võlgnevus hageja ees. Eelnimetatud asjaoludest nähtub, et 30.04.
  3. a sõlmitud müügilepingu järgi sai vaidlusaluse Traktori omanikuks hageja. 6.
  4. Kostja on oma vastuväidetes esile toonud, et hageja on esitanud kohtule tõendina Taaditare OÜ-ga sõlmitud 30.04.
  5. a kuupäeva kandva kasutusrendilepingu, kuid tegelikult sõlmisid pooled 30.04.
  6. a kapitalirendilepingu. Kostja väitel saab sellest järeldada, et hageja on esitanud kohtule võltsitud tõendi. Samuti omab kostja arvates asja lahendamisel tähendust, kas poolte vahel oli sõlmitud kapitali- või kasutusrendileping, kuna kapitalirendilepingu alusel pidi lepingu lõppemisel liisingueseme omandiõigus liisinguvõtjale üle minema. Hageja esitas kohtule tõendina tema ja Taaditare OÜ vahel sõlmitud 30.04.
  7. a kuupäeva kandva liisingulepingu nr KRL04-004/13T (tl 18-28), nimetusega „kasutusrendileping“, mille kohaselt hageja andis Taaditare OÜ kasutusse liisingueseme (masina) MTZ 920.3, perioodiks 54 kuud, s.o lõpptähtajaga 15.11.
  8. a. Lepingu kohaselt kohustus liisinguvõtja Taaditare OÜ maksma hagejale liisingueseme kasutamise eest igakuiseid rendimakseid ja lepingu lõppemisel liisingueseme hagejale tagastama. Kostja esitas kohtule tõendina hageja ja Taaditare OÜ vahel samal kuupäeval, s.o 30.04.
  9. a digitaalselt allkirjastatud liisingulepingu nr KRL04-004/13T (tl 126-137), millega on hageja andnud Taaditare OÜ kasutusse sama liisingueseme perioodiga 60 kuud ja lõpptähtajaga 15.04.
  10. a. Lepingu nimetuseks on märgitud „kapitalirendileping“. Lepingu kohaselt kohustus liisinguvõtja Taaditare OÜ maksma hagejale igakuiseid rendimakseid ning lepingu lõppemisel kõigi kohustuste täitmisel pidi liisingueseme omandiõigus üle minema liisinguvõtjale. Hageja selgitas, et 30.04.
  11. a sõlmiti algselt Taaditare OÜ-ga kapitalirendileping, mille lõppemisel ja kõigi kohustuste täitmisel pidi liisinguvõtja liisingueseme omandama. Kuna liisinguvõtjal tekkisid lepinguperioodi kestel makseraskused, siis poolte kokkuleppel vormistati liisinguleping hiljem ümber kasutusrendilepinguks, mille maksetingimused olid liisinguvõtja jaoks soodsamad. Uue lepingu kuupäevaks märgiti tagasiulatuvalt 30.04.
  12. a. Tunnistaja Kxxxxx Kxxxxx kinnitas kohtuistungil antud ütlustes (tl 110), et algselt sõlmis ta Taaditare OÜ nimel hagejaga kapitalirendilepingu, mis aga hiljem vormistati ringi kasutusrendilepinguks. Kxxxxx Kxxxxx kinnitas, et hiljem sõlmitud, aga 30.04.
  13. a kuupäeva kandvale kasutusrendilepingule on liisinguvõtja esindajana alla kirjutanud tema. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et hageja poolt tõendina esitatud 30.04.
  14. a kuupäeva kandev liisinguleping nr KRL04-004/13T, nimetusega „kasutusrendileping“, on võltsitud. Leping on lepingupoolte poolt allkirjastatud. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest olid pooled vabad sõlmima kokkuleppeid, sh muutma 6
(16)varasemalt sõlmitud lepingut. Lepingu sõlmimine tagasiulatuva kuupäevaga ei muuda seda automaatselt kehtetuks. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust, kas hageja ja Taaditare OÜ vahel oli sõlmitud kapitalirendileping või kasutusrendileping. Vastavalt hageja ja Taaditare OÜ vahel 30.04.
  1. a sõlmitud kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 11 sai liisinguandja lepingu lõppemisel omandada liisingueseme juhul, kui ta oli täitnud kõik lepingust tulenevad varalised ja mittevaralised kohustused. Lepingu p.3.
  2. järgi (tl.130) vara omandiõigus kuulub liisinguandjale ja liisinguvõtja saab lepingu alusel vara omanikuks alles pärast lepingu tingimuste tähtaegset ja nõuetekohast täitmist. Liisinguvõtjal ei ole õigust vara rendiperioodil käsutada… Kõik liisinguvõtja poolt kuni lepingu lõppemiseni kolmandate isikutega sõlmitavad lepingud ja kokkulepped, mis seisnevad vara kasutamises või käsutamises ilma liisinguandja kirjaliku nõusolekuta, on vastuolus lepinguga ning seetõttu tühised nende sõlmimisest alates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et liisinguvõtja Taaditare OÜ ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ning leping ei lõppenud selle täitmisega. Tunnistaja Kxxxxx Kxxxxx kinnitas ka kohtuistungil (tl.110 pöördel), et traktori liisingust oli tal ära maksmata suurusjärgus umbes 6000 eurot, kogu hind oli umbes 13000 eurot. Seega, isegi, kui lugeda, et poolte vahel hiljem sõlmitud kasutusrendileping on mingil põhjusel kehtetu ja poolte vahel oli kapitalirendisuhe, ei saanud liisinguvõtja liisingueset omandada, kuna ta ei täitnud lepingut ja ei olnud tasunud vara väljaostumakseid. Asja lahendamisel omab tähendust liisingueseme omandiõiguse kuuluvus ja selle võimalik üleminek hagejalt liisinguvõtjale. Antud juhul omandiõiguse üleminek liisinguandjalt liisinguvõtjale tõendamist ei leidnud ning kumbki pool ei ole seda ka väitnud. Tunnistaja Kxxxxx Kxxxxx, kes oli varasemalt liisinguvõtja, kohtuistungil (tl.110 pöördel111) andis sisult vastuolulisi ja erinevaid ütlusi tema arusaama kohta traktori omandiõiguse kuuluvusest. Esmalt: Traktori müüja oli Taaditare, minu arust oli ta omanik, kuigi pidi veel mingi osa liisingust ära tasuma…traktor oli Taaditare oma minu hinnangul. Seejärel: …. Ütlesin, et paberite järgi oli omanik Ühistuliising… Lõpuks: Traktor oli osaliselt Taaditare, osaliselt Ühistuliisingu oma. Kohus märgib, et liisingueseme omandiõiguse kuuluvuse aspektist ei oma õiguslikku tähendust liisinguvõtja subjektiivsed muljed sellest, kellele kuulub omandiõigus. Poolte vahel sõlmitud liisinglepingud (nii kapitalirendilepingu kui ka hiljem vormistatud kasutusrendileping) reguleerivad omandiõiguse kuuluvuse ja üleandmise täpselt. Nii sätestab kapitalirendilepingu p.11.2., et vara omandamise fakti tõendavad vastava ostu-müügi lepingu sõlmimine või lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimine, vara eest tasumine ja vara sellekohases registris ümberregistreerimine. Lepingu p.11.
  3. sätestab kui liisinguvõtja on kohaselt täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused, siis on liisinguandja kohustatud väljastama vastava akti vara omandiõiguse ülemineku kohta liisinguvõtjale. Liisinguandja väljastab liisinguvõtjale lisaks eeltoodud aktile vajalikud volitused ja dokumendid… Asjas on tõendamist leidnud, et tunnistaja Kxxxxx Kxxxxx, kelle valduses liisinguesemeks olev traktor oli, ei olnud tasunud nõutud liisingumakseid, ta teadis seda ise, seega puudusid lepingus ettenähtud eeldused liisingueseme omandiõiguse üleminekuks, rääkimata dokumentide vormistamisest omandiõiguse ülemineku kohta. Sama kinnitavad hageja Ühistuliising seadusliku esindaja Mxxx Rxxxxxx ütlused kohtuistungil (tl.157-158). Vaidlusaluse traktori omandiõigus ei olnud liisinguvõtjale Taaditare OÜ üle läinud. 7
(16)6.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagi esitamise ajal oli Traktor kostja valduses. Kohtu poolt 09.09.
  2. a tehtud hagi tagamise määruse alusel anti Traktor hagi tagamise abinõuna kohtutäituri hoiule. Kostja vaidleb hagile vastu ja on keeldunud hagejale Traktori väljaandmisest põhjusel, et tema on selle 29.07.
  3. a sõlmitud müügilepingu järgi heauskselt omandanud. Kostja väitel sai ta
  4. a ajalehes avaldatud kuulutusest teada, et traktor MTZ 920.3 on müügis hinnaga 12 500 eurot. Müügikuulutuses oli müüja kontakti juures märgitud eesnimi Axxxxx ja telefoninumber. Kostja helistas kuulutuses märgitud telefoninumbril ja sai kokku inimesega, kes nimetas ennast Axxxxx Pxxxxxxxxx ja kinnitas, et ei ole müüdava traktori omanik, vaid omaniku esindaja müügikokkuleppe sõlmimisel. Kostja leppis Axxxxx Pxxxxxxxxx kokku müügihinnas 12 000 eurot, mis tuli tasuda sularahas, ning müügilepingu vormistamise ja raha üleandmise ajaks lepiti kokku 29.07.
  5. a ja kohaks Tartu linn. Kostja väitel kokku lepitud ajal 29.07.
  6. a müügilepingut ei sõlmitud, kuna Axxxxx Pxxxxxxx teatas, et tema müüja esindajana müügilepingut ei allkirjasta ja edastab selle traktori omaniku kätte, kes selle allkirjastab. Kostja andis Axxxxx Pxxxxxxxxx omaniku poolt allkirjastamiseks müügilepingu blanketi, millel olid kostja poolt täidetud ostja andmed. Axxxxx Pxxxxxxx palvel maksis kostja temale 2000 eurot, mis väidetavalt oli omanikuga kokku lepitud temale makstav esindajatasu. Samal päeval andis ennast Kxxxxx Kxxxxxxx nimetav isik Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkostja seaduslikule esindajale üle traktori ja selle tehnilise passi. Kostja esindaja maksis Kxxxxx Kxxxxxxx ülejäänud traktori müügihinna 10 000 eurot ning nad vormistasid traktori üleandmisevastuvõtmise akti. Kostja väitel oli tal põhjust uskuda, et müüjal on olemas omaniku nõusolek ja ta ei teadnud ega pidanud teadma esindusõiguse puudumisest ning seetõttu omandas ta traktori heauskselt. Kostja seaduslik esindaja Mxxxxs Axxx kinnitas neid asjaolusid kohtus vande all antud ütlustega (tl 158p-160). Kostja on esitanud tõendina 29.07.
  7. a kuupäevaga sõiduki müügilepingu blanketi (tl 76), millele on täidetud ostja Miidel Spongout OÜ andmed. Müüja andmed ja müüdava sõiduki andmed on täitmata ja leping on allkirjastamata. Kostja on esitanud tõendina ka 29.07.
  8. a kuupäevaga vara üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 78), milles on märgitud, et müüja Taaditare OÜ annab üle ja ostja OÜ Miidel Spongout võtab vastu sõiduki MTZ 920.3, registreerimisnumbriga xxxxxx valduse. Taaditare OÜ nimel on sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud Kxxxxx Kxxxxx. Kxxxxx Kxxxxx kuulati kohtus ära tunnistajana (tl 110-111). Kxxxxx Kxxxxa ütluste kohaselt liisis ta Eesti Ühistuliising OÜ-lt erinevat tehnikat. Seoses liisinguvõtja makseraskustega lepiti liisinguandjaga kokku, et liisitud varale otsitakse ostjat. Kxxxxx Kxxxxx sõnul osales tema müügiprotsessis kuni
  9. a mai lõpuni. Edasi hakkas tehnika müügiga tegelema Axxxxx Pxxxxxx, kes suutis ära müüa ühistuliisingule kuuluva haagise ja sealt edasi tuli traktori müük. Kxxxxr Kxxxxx eeldas, et Axxxxx Pxxxxxx on müügiesindaja ja tegutses liisingufirma nimel. Kxxxxx Kxxxxx sõnul helistas Axxxxx Pxxxxxxxtemale 29.07.
  10. a ja ütles, et ostja tuleb traktorile järgi ja annab raha tema kätte. Kxxxxx Kxxxxx kinnitas, et 29.07.
  11. a tuli OÜ Miidel Spongout esindaja Mxxxxx Axxx traktorile järgi. Mxxxxx Axxx andis sularahas 10 000 eurot ja Kxxxxx Kxxxxx andis temale üle traktori, mille kohta vormistati ka üleandmise-vastuvõtmise akt. Kxxxxx Kxxxxx sõnul teadis ta, et traktor kuulub ühistuliisingule, kuid lepingu järgi oli liisinguvõtjal õigus otsida varale ostjat. Kxxxxx Kxxxxx väitel Eesti Ühistuliising OÜ temale nõusolekut traktori üleandmiseks ei olnud andnud, kuid ta luges nõusolekuks infot, mis ta sai Axxxxx Pxxxxxxxt. Ostjalt saadud rahast 6750 eurot andis ta Axxxxx Pxxxxxxxxx ja ülejäänud raha jättis endale. Axxxxx 8
(16)xxxxxxx lubas müügilepingu ise hiljem ära vormistada. Kxxxxx Kxxxxx teadis, et traktori omandiõigus läheb ostjale üle pärast vastava registrikande tegemist. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid kinnitavad, et 29.07.
  1. a toimus müügitehing, mille alusel anti kostjale üle Traktori valdus. Vallasasja müügilepingule ei ole seaduses ette nähtud kirjalikku vorminõuet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ei vaidlusta 29.07.
  2. a müügilepingu sõlmimise fakti, kuid leiab, et see tehing on esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Hageja väitel ei olnud kolmandal isikul Axxxxx Pxxxxxxxx ega liisinguvõtja esindajal Kxxxxx Kxxxxxx õigust hageja kui omaniku nimel Traktorit müüa ega selle omandiõigust üle anda. Hageja leiab, et kostja ei saanud omandada Traktorit heauskselt, kuna ta ettevõtjana ei olnud lepingu sõlmimisel piisavalt hoolas, ei selgitanud välja, kes on Traktori omanik ega nõudnud väidetavalt esindajalt omaniku volitust. 6.
  3. Arvestades hageja vastuväiteid tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on müügilepingu järel saanud Traktori omanikuks.

§ 92

lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

§ 95

lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma.

§ 95lg 1 järgi on vallasomandi tekkimise eelduseks omandaja heausksus.

Õiguslikku tähendust ei oma võõrandaja ettekujutus asja kuuluvusest.

§ 95

lg-te 1 ja 2 sõnastuse kohaselt peab omandaja olema heauskne võõrandaja õiguse suhtes omandit üle anda.

§ 95

lg 2 kohaselt on heausksus välistatud võõrandaja käsutusõiguse puudumisest teadmise või raskest hooletusest tuleneva mitteteadmise korral. Kohus leiab, et

§-ga 95 on hõlmatud juhtumid, kus võõrandaja esineb asja omanikuna ning omandajal ei teki ega peagi tekkima kahtlust, et tegelikkuses ei ole tegemist omanikuga.

§ 95

ei kaitse omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes. Esindusõiguseta teise isiku nimel tegutsemise tagajärgi reguleeritakse TsÜS §-s 128 ning TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing tühine. Antud juhul nähtub esitatud asjaoludest, et Traktori müüja Axxxxx Pxxxxxxx ei tegutsenud oma nimel, vaid väitis endal olevat omaniku nõusoleku Traktori võõrandamiseks. Kostja vastusest ja kostja seadusliku esindaja kohtus vande all antud ütlustest (tl 158p-160) nähtub, et müügitehingu tegemisel ta teadis, et Traktor kuulub liisingufirmale ja ta uskus, et Axxxxx Pxxxxxxx on müüja esindaja. Kostja ei arvanud, et Axxxxx Pxxxxxxx on asja omanik. Seetõttu ei kohaldu

§ 95

asja heauskse omandamise kohta ning kohtul tuleb välja selgitada, kas võõrandajal oli esindusõigus ning kas müügitehing oli kehtiv. 6.6. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 9

(16)TsÜS § 118 lg 1 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg 3 järgi, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Kuna vallasasja müügilepingule ei ole seaduses ette nähtud vorminõuet, siis võidi ka volitus müügitehingu tegemiseks anda mistahes vormis. 6.
  1. Puudub vaidlus selle üle, et kirjalikku volitust hageja Traktori müügitehingu tegemiseks ei ole andnud. Kohtul tuleb teha kindlaks, kas hageja oli andnud vastava volituse suuliselt või on ta müügitehingu hiljem heaks kiitnud. Hageja eitab suulise volituse või mistahes nõusoleku andmist traktori müügiks, samuti eitab hageja müügitehingu hilisemat heakskiitmist. Hageja eitab traktori müügitehingu asjus koostööd Axxxxx Pxxxxxxxxx ja volituse või nõusoleku andmist Pxxxxxxxxx traktori müümiseks (hagiavaldus p.1.8). Hageja seaduslik esindaja Mxxx Rxxxxx andis kohtuistungil ütlusi (tl.157-158), et makseraskustes kliendi puhul võib olla, et tehakse võlgnikuga kokkulepe, et tema otsib ostja, kes suhtleb edasi Ühistuliisinguga või on Ühistuliisingul endal leitud ostja. Lepingud sõlmib alati Ühistuliising, Ühistuliisingu väliseid isikuid, kellel oleks üldvolitus tegutsemiseks, ei ole. Kui volitus on antud, on see alati kirjalik ja konkreetse liisingueseme suhtes. Käesolevas asjas oleks olnud Kxxxxxx õigus müüjat otsida, kuid õigust eseme üleandmiseks ja raha vastuvõtmiseks tal ei olnud. Kui volitus oleks antud, oleks see olnud kirjalik. Juulis 2015 ei olnud Kxxxxxx ega kellelgi teisel õigust müügitehingut sõlmida. Sellele tehingule heakskiitu Ühistuliisingu poolt ei olnud ega antud heakskiitu ka hiljem. Kohus hindab hageja väiteid ja tema seadusliku esindaja ütlusi volituse mitteandmise (volituse puudumise) kohta kogumis muude tõenditega. Hageja seadusliku esindaja Mxxx Rxxxxxx kirjavahetus Agro NPK meiliaadressil Kxxxxx Kxxxxxxx (tl.52) 29.juulil 2015, millest nähtub, et MxxxxRxxxxxxxx on helistatud ja tehtud traktorile hinnapakkumine (kell 16.35: helistati ja pakuti 10500-20% hinda). Sellele järgneb kell 16.46 vastus Agro NPK meililt (Kxxxxx Kxxxxxxx): peale saagikoristust ja toetuste laekumisel võib rohkem saada; kell 16.47 vastus Mxxx Rxxxxxxxx: selge, siis praegu ei hakka müüma. Selline kirjavahetus tõendab selgelt ja üheselt, et traktori müümisega tegeles hageja seaduslik esindaja Mxxx Rxxxxx (temale helistati ja pakuti… hinda), et Kxxxxx Kxxxxx oli sellest teadlik, avaldas arvamust hinna kohta ja et Mxxx Rxxxxx teatas, et praegu ei müü. Hageja esitas 08.09.2015 sõlmitud kindlustuspoliisi (tl.88-90), millega kindlustusvõtja Eesti Ühistuliising OÜ kindlustab ratastraktori MTZ 920.3, kindlustusperiood algab 08.09.2015 ja lõpeb 07.09.
  2. Hageja esitas kasutusrendilepingu ülevõtmise kokkuleppe nr. 09/015, sõlmimise aeg 15.09.2015.a (tl.34-35), millega on Eesti Ühistuliising OÜ, Taaditare OÜ, kelle esindaja Kxxxxx Kxxxxxxja Agro NPK OÜ, kelle esindaja Kxxxxx Kxxxxx sõlminud lepingu selle kohta, et liisinguvõtja Taaditare OÜ annab Agro NPK OÜ.le üle 30.04.2013 10
(16)kasutusrendilepingu liisingueseme traktor MTZ 920.3 suhtes. Pooled kinnitavad lepingus liisingueseme valduse üleandmist Taaditare OÜ-lt Agro NPK OÜ-le. Mxxx Rxxxxxx ja Kxxxxx Kxxxxx kirjavahetus 18.11.2015 (tl.53), milles hageja seaduslik esindaja küsib, kas keegi on tehnika vastu huvi tundnud ja Kxxxxx Kxxxxx vastab“MTZ ostetakse ilmselt ära detsembris“. 08.08.2016 on sõlmitud hageja ja Agro NPK OÜ, kelle esindaja Kxxxxx Kxxxxx vahel liisingulepingu lõppemise akt (tl.36), millega lõpetatakse liisinguleping traktorile MTZ 920.3 seoses rendimaksete tasumata jätmisega. Need tõendid tõendavad, et hageja on pärast 29.juulit 2015 jätkuvalt sõlminud lepinguid ja teinud tehinguid seoses vaidlusaluse liisinguesemega- traktoriga MTZ 920.3, pidades ennast traktori omanikuks ja andes sellekohaseid kinnitusi. Novembris 2015 on hageja küsinud Kxxxxx Kxxxxxxx traktori ostuhuviliste kohta, mille peale Kxxxxx vastab, et ilmselt ostetakse ära detsembris. Need tõendid tõendavad, et hageja on tegutsenud jätkuvalt traktori omanikuna, tal on puudunud teadmine 29.juulil 2015 kostjaga tehtud tehingust ja asjaolust, et keegi tegutseb traktorit müües tema nimel ja Kxxxxx Kxxxxx, kes on (nagu tõendavad kohtuasjas uuritud tõendid) teadlik 29.07.2015 tehtud tehingust, on hagejaga suheldes käitunud viisil, nagu oleks traktor jätkuvalt Kxxxxx valduses ja kostjaga tehingut ei oleks tehtud. Seega tõendavad kohtule esitatud kirjalikud tõendid, et hagejal puudus kuni 2016.a. augustikuu alguseni teadmine traktori müügi tehingust, hagejal oli teadmine, et traktor on Kxxxxx Kxxxxx valduses ja ta suhtles traktori teemal jätkuvalt K.Kxxxxxxx. Need tõendid tõendavad ka, et K.Kxxxxx, kellel oli traktori valdus liisinglepingu alusel, ei avaldanud hagejale kui liisinguandjale (omanikule) 29.juulil 2015 sõlmitud tehingu kohta ega asjaolu, et ta on traktori valduse üle andnud kolmandale isikule. Need tõendid tõendavad hageja väiteid, et ta ei olnud kedagi volitanud traktorit müüma, ta ei olnud müügitehingut heaks kiitnud ja kuni liisinglepingu lõpetamiseni 08.08.2016 ei olnud hageja teadlik kostjaga tehtud tehingust. Volituse andmine Axxxxx Pxxxxxxxxx TsÜS § 121 lg.1, lg.2 korras ei ole tõendatud. 6.8. Kostja on kohtumenetluses esinenud positsioonilt, et traktori omaniku esindajana esines müügikokkuleppe sõlmimisel Axxxxx Pxxxxxxx, kes käitus esindajana ja keda kostjal oli TsÜS § 118 lg.2 alusel õigus pidada omaniku (müüja) esindajaks. Ka kohtuistungitel (tl.109111) jäi kostja selle juurde, et Axxxxx Pxxxxxxx käitumine, see, mida Pxxxxxxx ütles ja tegi, olid aluseks, millele tuginedes pidas kostja Pxxxxxxxx müüja esindajaks müügilepingu sõlmimisel. Hindamaks, kas esindajal oli nn talumisvolitus TsÜS § 118 lg.2 alusel, peavad leidma tõendamist järgmised asjaolud: - Esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isiule on antud volitus tehingu tegemiseks; - Esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel ja - Esindatav talub selle isiku sellist tegevust. Kohus kohtuistungil küsitles kostja OÜ Miidel Spongout seaduslikku esindajat Mxxxxx Axxxxx vande all tehinguga seotud asjaolude kohta. Mxxxxx Axxx andis ütlusi (tl.159 pöördel-161), et müügikuulutuse leidis ta internetist, kus kuulutajaks oli Axxxxx ja oli telefoninumber. Kokku saamisel tutvustas isik ennast Axxxxx Pxxxxxxxxx, kes müüb raskustes oleva talumehe vara. Pxxxxxxx oli tehingu vahendaja ja Kxxxxx talumees. 11
(16)Pxxxxxxx ütles selle kohta, keda ta esindas „me oleme panga moodi ettevõte, anname laene“. Kui Axxx tundis huvi, kes on traktori omanik, jäi Pxxxxxxx vastus laenuühistu juurde. Kui Axxx küsis traktori hinna alandamist, ütles Pxxxxxxa, et ta küsib järgi. Kuna Kxxxxx oli sealsamas juures ja Kxxxxxxx ei küsitud hinna alandamist, siis järelikult ei saanud xxxxxx omanik olla. Axxxx silmis oli Pxxxxxxx roll traktori müük vormistada, paberid korda ajada. Axxx annab ütlusi, et müügilepingu vormistas tema ise oma arvutis, vormistas osaliselt, teise poole nimi jäi täitmata, kuna Axxx ei teadnud nime. Mxxxxs Axxx ei küsinud Pxxxxxxxxx müüja volikirja, ta sai aru nii, et xxxxxxx vahendab Kxxxxx maa peal asuva traktori müüki. Volikirja ei küsinud sellepärast , et Axxxxxx ei olnud seda vaja. Volikirja oleks olnud vaja omaniku ümberregistreerimisel. Raha maksis Axxx osa Pxxxxxxxxx ja osa Kxxxxxxx. Pxxxxxxx tahtis raha sularahas. Axxx võttis sularaha pangaautomaadist, andis 2000 eurot Pxxxxxxxxx ja ülejäänu Kxxxxxxx. Sularaha Pxxxxxxxxx andis Axxx üle Tartus Lõunakeskuse parklas, kuhu Pxxxxxxx tuli jalgrattal ja traktori asukohta kaasa ei tulnud. Axxxx poolt vormistarud traktori ostu-müügi lepingud jäid Pxxxxxxx kätte ja Kxxxxxxõuel enam pabereid ei vormistatud, v.a. vara üleandmise akt. Vara üleandmise aktis oli vara müüjana märgitud Taaditare ja Axxxx arvates sobis see müügidokumentstsiooni, kuna Axxx teadis, et on Kxxxxx firma. Axxx sai Kxxxxxxx traktori tehnilise passi ja seal oli omanikuna kirjas liisingfirma. Kxxxxxxseletas, et kohustused liisingfirma ees maksab tema. Mxxxxx Axxxi ütluste järgi oli tehingu vormistamine Pxxxxxxx töö ja see pidi toimuma mõne nädala jooksul. M.Axxxx ütluste järgi ei olnud talle oluline traktori omaniku täpne nimi. Ka Kxxxxx juures olles ei küsinud ta Pxxxxxxx volikirja. Dokumentide vormistamine oli Pxxxxxxx ülesanne ja seal oli volikirja vaja, ümbervormistamiseks ARK-is. 2000 eurot andis ta xxxxxxxxxx üle, dokumenti ei vormistanud. Kostja seaduslik esindaja andis ütlusi, et see oli esimene sõiduk, mille ta ostis. Kostja andis selgituse, kuidas talle teadaolevalt toimub traktori ostmise puhul dokumentide vormistamine: ostu-müügi leping, omanikuvahetus ARKis registreerida. Pxxxxxxx pidi vahendama tehingut panga moodi laenuühistu ja Axxxx vahel. Mxxxxx Axxx ei küsinud traktori omaniku täpset nime ega dokumente traktori kohta Pxxxxxxxxx. Ta ei küsinud ka Pxxxxxxx enda kohta dokumenti. M.Axxx saab aru, et kohtule esitatud ostu-müügi leping on lõpuni vormistamata, poolte allkirju ei ole. Vara üleandmise akt on Kxxxxx vormistatud. Mxxxxx Axxx ei pöördunud Ühistuliisingu poole ka siis kui ta tehniliselt passist nägi, et omanik on Ühistuliising. Kxxxxxxütles, et kõik on õige ja Axxx ei pidanud vajalikuks Ühistuliisinguga kohtuda. M.Axxx selgitab, et ta tegi Ühistuliisingule ettepaneku tehing vormistada, kuid Ühistuliising keeldus. M.Axxxx kinnitusel ta teab äriühingu juhatuse liikme kohustusi, korraliku ettevõtja hoolsuskohustust. Ta uuris Pxxxxxxx kohta internetist, et selline inimene on olemas. Esitatud ja uuritud tõendid ei võimalda hinnata, et Axxxxx Pxxxxxx 2015.a. juulikuus OÜ Miidel Spongoutile traktorit müües tegutses nn taluvusvolituse alusel TsÜS § 118 lg.2 korras Eesti Ühistuliising OÜ esindajana. Axxxxx Pxxxxxxx tegevusest ja käitumisest ei saanud Mxxxxx Axxx kui ostja seaduslik esindaja teada traktori müüja ega omaniku nimetust, ei saanud teada seda, kas müüja on äriühing või füüsiline isik (Axxxi ütlused: müüja on panga moodi ettevõte… ja et … müüakse raskustes oleva talumehe vara). AxxxxxxPxxxxxxxxx ei saanud ostja teada, mis seos on Pxxxxxxxx omanikuga. Ühtegi dokumenti enda ega traktori müüja kohta Axxxxx xxxxxxxxxostjale ei esitanud, ei esitanud ka dokumente müügieseme (traktori) kohta. xxxxxx Pxxxxxxx ei esitanud ostjale traktori omaniku (müüja) pangakonto rekvisiite ja soovis makse tegemist sularahas, raha üleandmise kohta dokumenti ei vormistanud, kviitungit vastu ei andnud. 12
(16)Esindaja (kostja sõnul: vahendaja) selline käitumine ei võimalda kellelgi mõistlikult uskuda selle isiku seost konkreetse omanikuga ja temal olemasolevat volitust müügitehingu tegemiseks. Asjas on teada, et traktori omanik on Eesti Ühistuliising OÜ, s.o. majandus- ja kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused sätestab TsÜS § 121, mille lg.1, lg.2 järgi teise isiku ülesandel majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Et siduda esindajana tegutsevat isikut TsÜS § 118 lg.2 alusel majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, peab olema esindaja käitumise alusel kindlaks tehtav see konkreetne isik, kelle ülesandel esindaja tegutseb, samuti peab olema teisele isikule arusaadav, millist seost või ametikohta või rolli see esindaja esindatava juures omab. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja OÜ Miidel Spongout jaoks oli see esimene sõiduki ostmise tehing üldse, kostja ei olnud varem kokku puutunud ei Eesti Ühistuliising OÜ-ga ega Kxxxxx Kxxxxxxx ega Axxxxx Pxxxxxxxxx. Seega ei saanud kostjal olla varasemast kokkupuutest teadmist Axxxxx xxxxxxxx ja Eesti Ühistuliising OÜ seoste kohta ja tal puudus alus laiendada Pxxxxxxx kui esindaja tegevust traktori müügi tehingule. Kostja on kirjas 22.08.2016 (tl.49-50) viidanud, et „usaldus Axxxxxx vastu oli tekkinud ühest varasemast tehingust…“. Kohus märgib siin, et esindaja käitumist omaniku esindajana ja kostja teadmist esindusõiguse olemasolust tuleb hinnata tehingu tegemise aja, s.o. 29.juuli 2015 seisuga. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja seadusliku esindaja Mxxxxs Axxxx kokkupuude nii Kxxxxx Kxxxxxxkui ka AxxxxxxPxxxxxxxxx oli 2015.a. juulis esmakordne. Kostja seaduslik esindaja Mxxxxx Axxxxon kohtuistungil andnud vande all ütlusi suhtlemise kohta juulis 2015 Kxxxx Kxxxxxxxxja Axxxxx Pxxxxxxxxx. Neist ütlustest nähtub, et suhtlemise käigus ei kogutud ega antud informatsiooni isikute kohta (M.Axxxx ütlused tl. 159 pöördel: xxxxxxotseselt ise traktorist ei rääkinud, vastas minu esitatud tehniliste küsimuste kohta jah/ei vormis). Seega ei saanud kostjal tehingu tegemise perioodil olla informatsiooni Axxxxx Pxxxxxxx vahendatud varasema tehingu kohta. See informatsioon on tekkinud aasta hiljem 22.08.2016. Olgu märgitud, et 12.08.2016 kirjas (tl.37) esitab kostja väite, et ta sooritas 29.07.2015 ostutehingu Kxxxxx Kxxxxxxa (mitte hagejaga) Axxxxx Pxxxxxxx vahendusel. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma praktikat tehingute tegemisel: tehing vormistatakse Eesti Ühistuliising OÜ nimel, see dokumenteeritakse, esitatakse arve ja raha maksmine toimub panga vahendusel müüja kontole (tl.54,55). Nii toimus ka kostja viidatud kallurhaagise Närko müümise tehing. Kostja seaduslik esindaja andis ütlusi, et tema silmis oli Pxxxxxxx ainuke kohustus traktori müük vormistada, paberid korda ajada. Samas vormistas kostja ise müügilepingu (tl.76), kus müüja andmed olid märkimata, kuna kostja müüjat ei teadnud. Kostja sõnul ei olnud Pxxxxxxxx õigust ka lepingut allkirjastada- Pxxxxxxx pidi viima lepingud kellelegi allkirjastamiseks. Kohus leiab, et väidetava esindaja selline käitumine ei võimalda tehingu teisel poolel uskuda, et temaga tehingut tegev isik tegutseb õiguspäraselt volitatult või et tal on õigus müüja nimel tehingut teha. Ostu-müügi leping on kahepoolne tehing, kus kummalgi poolel on kohustus panustada tehingu kehtivusse. Kostja, olles äriühingu OÜ Miidel Spongout seaduslik 13
(16)esindaja, oli kohustatud ÄS § 187 lg.1 tulenevalt täitma oma kohustusi äriühingu esindamisel korraliku ettevõtja hoolsusega. Sellise kohustuse täitmiseks tuli kostjaks oleva äriühingu seaduslikul esindajal teha kindlaks, kes on tehingu teine pool, millised on esindaja volitused tehingu tegemisel. Kostja sai teada, et müüdava traktori omanik on Eesti Ühistuliising OÜ traktori tehnilisest passist (tl.77), mille kostja sai kätte 29.07.2015, kui kirjutas alla vara üleandmisevastuvõtmise aktile (tl.78). Vaatamata asjaolule, et kostja oli teada saanud vara tegeliku omaniku, ei peatanud ta tehingu tegemist, andis sularaha üle Kxxxxx Kxxxxxxx, kes ei olnud traktori omanik. Kostjaks oleva äriühingu puhul oli elementaarne nõue, et tehing dokumenteeritakse, s.h. raamatupidamisdokumentidele esitatavate nõuete kohaselt vormistatakse sularaha üleandmine. Tavapäraselt tehingute tegemisel äriühingute poolt toimub raha liikumine pangakontode vahendusel. Käesoleval juhul jättis kostja OÜ Miidel Spongout seaduslik esindaja kõik need tingimused kontrollimata. Sellega jättis kostja temale kohustusliku käibes vajaliku hoole järgimata ja oli tehingu tegemisel VÕS § 104 lg.4 tähenduses raskelt hooletu. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et puuduvad TsÜS § 118 lg.2 alusel volituse olemasolu eeldused. Axxxxx Pxxxxxxx käitumine ei võimaldanud mõistlikult uskuda, et talle on antud omaniku poolt volitus müügitehingu tegemiseks, omanik Eesti Ühistuliising OÜ ei olnud teadlik, et keegi tegutseb tema nimel ja müüb talle kuuluvat traktorit ja ta sai olukorrast teada alles augustis 2016.a. Koheselt pöördus hageja traktori tagastamise nõudega kostja poole, millest kostja keeldus (tl.37). Axxxxx Pxxxxxxxx puudus volitus hageja nimel tegutsemiseks nii TsÜS § 118 lg.2 alusel kui ka muudel alustel. 6.
  1. Kuna traktori MTZ 920.3 VIN-kood 09009842 müügileping, mis sõlmiti 29.07.2015 on TsÜS § 129 kohaselt tühine kui teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing, tuleb kohtul kontrollida, kas esinevad muud tehingu kehtivuse võimalused TsÜS § 129 alusel (Riigikohtu otsus 3-2-1-112-12 p.13). TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. 12.08.2016 on kostja saatnud hagejale kirja keeldumisega traktor üle anda (tl.37), kuid sooviga registreerida traktor kostja nimele. Hageja 19.08.2016 vastuskirjas (tl.39-40) tehingut heaks ei kiida ja nõuab traktori üleandmist. Kostja kirjas 22.08.2016 teatab jätkuvalt keeldumisest traktor üle anda. 8.09.2016 pöördus hageja nõudega kohtusse, s.h. taotledes hagi tagamist. Sellisest käitumisest on ilmne, et hageja ei ole traktori müügi tehingut heaks kiitnud ja alates tehingust teadasaamisest on ühemõtteliselt nõudnud traktori tagastamist hagejale. 29.07.2015.a. sõlmitud traktori müügileping on tühine. 6.
  2. Traktori MTZ 920.3 0567TA omandiõigus kuulub jätkuvalt hagejale Eesti Ühistuliising OÜ (tl.44-47), kostja ei ole traktori omanikuks saanud ja hagejal on õigus traktorit kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda

§ 80lg.1, lg.2 alusel.

Traktori omandiõigus ei ole kostjale üle läinud ja hageja nõue on esitatud põhjendatult asja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostjal ei ole tekkinud omandiõigust traktorile ka heauskse omandamise kaudu

§ 95lg.1 alusel.

Asjas on leidnud tõendamist, et kostja sai traktori tehnilisest passist näha, et traktori omanik on Eesti Ühistuliising OÜ. Sellele vaatamata andis ta raha üle Kxxxxx Kxxxxxxx ja kirjutas alla vara üleandmise aktile (tl.78), milles müüjana märgitud Taaditare OÜ. Allakirjutatud aktis ei räägita vara omandiõiguse üleminekust. Kostja ei käitunud 14

(16)korraliku ettevõtja hoolsusega ega järginud käibes vajalikku hoolt. Sellise käitumise alusel ei teki heauskset omandamist

§ 95lg.1 alusel. 6.11. Ts

ÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 29.juulil 2015 tehtud tehing hõlmas endas nii kohustustehingut (traktori ostu-müügi leping, mis sõlmiti Axxxxx Pxxxxxxx ja OÜ Miidel Spongout vahendusel) kui ka käsutustehingut, mis sõlmiti traktori valduse üleandmiseks OÜ Miidel Spongout ja Kxxxxx Kxxxxx vahel (vara üleandmise-vastuvõtmise akt tl.78). Kuna ostu-müügi tehing, mis sõlmiti esindusõigust mitteomava Axxxxx Pxxxxxxx poolt, on tühine, ei ole kehtivat alust (tehingut) käsutustehingu tegemisekstraktori valduse üleandmiseks. Sellist kehtivat alust käsutustehinguks ei loo ka raha üleandmine Mxxxxx xxxxx poolt Kxxxxx Kxxxxxxx, kuna Kxxxxx Kxxxxxxxpuudus alus raha vastu võtta ja omandiõigus traktorile. Kuna müügitehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, siis saab kostja oma õigusi realiseerida alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus rahuldab hagi ja mõistab traktori MTZ 920.3, reg.märk xxxxxx, VIN-kood 09009842, kostja OÜ Miidel Spongout valdusest välja hageja valdusesse. Hagi tagamine, mis on seatud kohtu 09.09.2016 määrusega,jääb muutmata. Menetluskulude jaotus

  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks menetluses tasutud riigilõiv summas 600 eurot ning kohtutäituri tasu ja kulud hagi tagamise eest summas 216,06 eurot, kokku menetluskulud 816,06 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu summas 600 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras, sh hagilt lähtudes hagihinnast summas 550 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu summas 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka kohtutäituri tasu ja kulud hagi tagamise eest summas 216,06 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 5 järgi kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud kohtuvälised kulud. Käesolevas asjas otsustas kohus 09.09.
  3. a määrusega hagi tagada ja hagi tagamise abinõuna keelas kostjal vaidlusaluse Traktori valdamise, kasutamise ja käsutamise ning kohustas kostjat andma traktor kohtutäituri hoiule. Hageja on esitanud tõendina kohtutäitur Oksana Kutšmei 14.09.
  4. a otsused (tl 195-196 ja tl 198-200) hagejalt hagi tagamisega 15

(16)seotud sõidukulu summas 25,26 eurot ja kohtutäituri tasu summas 190,80 eurot, kokku hagi tagamisega seotud kulude ja kohtutäituri tasu summas 216,06 eurot, väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel saab lugeda põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 816,06 eurot, sh menetluses tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja kohtutäituri tasu ning kulud hagi tagamise eest summas 216,06 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 816,06 eurot kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud maksta hageja poolt näidatud pangakontole. Kohus nõudis TsMS § 148 alusel kostjalt tunnistaja tasu ettemaksu summas 120 eurot. Kostja OÜ Miidel Spongout, registrikood 11479558, maksis tunnistaja tasu ettemaksu 16.12.2016 summas 120 eurot kohtu lõivu ja tagatiste kontole. Tunnistaja tasu on määratud väljamaksmiseks summas 26,42 eurot. Enammakstud summa 93,58 eurot tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada kostjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.