Obsah (7)

§ 44§ 38§ 45§ 28§ 121§ 8§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-16-2689 Määruse kuupäev 13.01.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.N. kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt kin

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.N. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel. 6. Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

) § 44 lg 1). Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Halduskohtumenetluse seadustik ega ka vangistusseadus kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude ning sarnaseid vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudeid on lühikese perioodi jooksul eelnevalt kohtule esitatud veel 14-l korral. 7. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (

§ 38

lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (

§ 45lg 2).

Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10). A.N. on kaebuses märkinud, et kaebusel on preventiivne eesmärk ja hilisemalt soovib ta esitada kahjunõude. Kohtule on praeguses menetlusetapis ilmne, et kaebajal ei ole vajalik tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguse kaitseks alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja väidab, et ta on Tartu Vanglas paigutatud kinnisesse osakonda (lukustatud kambrisse), kuigi peaks viibima avatud sektsioonis. Kohtu hinnangul ei saa eelpool nimetatud tegevus ja vangla režiimiga kaasnevad paratamatud ebamugavused kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas RVastS § 9 lg 1 alusel. Kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimine vangla eelnimetatud tegevusega ja ebamugavustega ei saa pidada kaebuses esitatud asjaoludel usutavaks (vt käesoleva määruse p 9). Isegi kui mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele rahas. Rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks on tegevuse või kohtlemise kestvus (vt RKHKo 10.10.2013, 3-3-1-38-13, p 21). Kaebaja pidi ebamugavusi taluma lühikest aega, ta viibis Tartu Vanglas 14.12.2016 kuni 28.12.

1. Kohus peab võimalikku hilisemalt esitatavat mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõuet seega praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituks. Seetõttu on kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitu.
2. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). 2 Kaebaja on viidanud preventiivsele huvile, kuid kohus seda praegusel juhul ei näe. Täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi reaalseks.
3. Kohtule teada olevad asjaolud viitavad sellele, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks ja tahteks ei ole enda õiguste kaitse, vaid ta on kaebused esitanud muul eesmärgil. Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid kaebusi (vt ka nt haldusasjad nr 3-17-24, 3-17-25, 3-17-26, 3-17-34, 3-17-35, 3-17-38, 3-17-40, 3-17-41, 3-17-42, 3-17-44, 3-17-46, 3-17-47). Kaebuste põhjendused on napisõnalised. Kaebaja saatis halduskohtusse kaks kirja, milles märkis, et
4. a oli alles kaebuste esitamise algus ja
5. a on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust, samuti luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ja kohtusüsteemis (vt käesoleva määruse p 3). Seega võib järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi. Sellist tegevust aga ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (

§ 28lg 1).

10. Kohus möönab, et kaebuse liiga kergekäelise tagastamisega võidakse riivata isiku kaebeõigust. Samas praeguses asjas kaebuse tagastamisega kaasnevat kaebaja kaebeõiguse mõeldavat riivet vähendab see, et kaebajalt ei ole võetud võimalust oma õiguste tegelikuks kaitseks esitada kaebust, milles on vaidlustatud vangla konkreetne tegevus kohase õiguskaitsevahendiga, milles on esitatud kaebuse faktiline põhjendus ning mis vastab kaebuse teistele esitatavatele nõuetele (

§ 38). 11.

Eelnevast tulenevalt tagastab kohus käesoleva kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

12. Kohus peab vajalikuks märkida kohtualluvuse kohta järgmist. Kinnipeetav esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi (

§ 8lg 5).

Reeglina asub kinnipeetav täitmisplaanis nimetatud vanglas, s.o vanglas, kelle pädevuses on kinnipeetava vangistuse täideviimise korraldamine (VangS § 5 lg 1, justiitsministri 25.03.2008 vastu võetud määrus nr 9 "Täitmisplaan"). Erandina võib kinnipeetav viibida ka vanglas, mida ei ole täitmisplaanis nimetatud (nt saadetakse kinnipeetav teise vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks).

§ 8

lg-st 5 ei ole võimalik teha selgesõnalist järeldust, kas määrav on vangla, kus kinnipeetav kaebuse esitamise hetkel asub või aluseks tuleb võtta vangla, mis on täitmisplaanis kindlaks määratud. Seadus kasutab viibimiskoha, mitte aga täitmisplaanis nimetatud vangla mõistet. Viibimiskohana võib mõista kohta, kus kinnipeetav asub. Samas võib viibimiskohana mõista ka kohta, kus kinnipeetav pikemat aega asub ehk täitmiskavas nimetatud vanglat. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale ajal, kui ta viibis kinnipeetavana Tartu Vanglas. Kuigi kaebaja on Tallinna Vangla kinnipeetav, keda ei ole ümberpaigutatud Tartu Vanglasse, ei pea kohus sellises õiguslikus olukorras õigeks asja Tallinna Halduskohtusse saata (vt analoogia korras

§ 7lg 2).

Tänase valdava rakenduspraktika kohaselt on kohtualluvuse määramisel lähtutud ümbriku peale märgitud aadressist, mitte aga täitmiskavas nimetatud vanglast. 13. Kuivõrd A.N. kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluste (riigilõivust vabastamise taotlus, riigi õigusabi taotlus) osas. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3