KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 30.03.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5445 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonn

§ 751

lg 3 p 2 määrata Rene Lillemägi elektroonilise valve pikkuseks 12 (kaksteist) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Rene Lillemägile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 28.02.2020, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Rene Lillemägi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Rene Lillemägi katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Rene Lillemägi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha või võtma end töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vabanemisest; 4) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Rene Lillemägi kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Rene Lillemägi karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Rene Lillemägile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Lillemägi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 21.04.2015 otsusega tunnistati Rene Lillemägi süüdi KarS § § 184 lg 2 p 2 ja § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) järgi ning KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 28.02.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, et minna tööle ja olla perega. Elama asub ema juurde, kes on praegu xxxx, lapsed elavad koos endise naisega. Tahab aidata venda tema firma asjade ajamisel, tal on töökoht venna firmas tegevjuhina. Selgitab, et elas Soomes 2,5 aastat ja naine, kellega ta koos elas, pettis teda ja seetõttu nii läkski. Tal ei ole ühtegi sõltuvust, vanglas on esimest korda. On aru saanud, kui oluline on vabadus. Tahab olla oma lastele edaspidi hea isa ja teha kõik heaks, mis tegemata on jäänud. On vanglas omandanud hotelliteenindaja eriala. Enne vanglasse sattumist oli ise enda tööandja. Saab kõigi kontrollnõuetega hakkama. Vabaduses hakkab suhtlema ainult inimestega, kellega on äri ajanud ja ka trennikaaslastega. Kaitsja leiab, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdlase vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Rene Lillemägi käitumine vanglas on olnud eeskujulik. 18.10.2016 sai isik noomituse, kuna tal oli kambris liialt palju raamatuid. Rene Lillemägi selgituse kohaselt oli tegemist keelte õpikutega, mis olid isikul kaasas juba Viru Vanglasse saabumisel, kuid distsiplinaarkaristust ta ei vaidlustanud. Muid rikkumisi ei ole Rene Lillemägil vanglas viibitud aja jooksul esinenud. Seega tuleb kinnipeetava käitumist pidada õiguspäraseks. Nähtuvalt vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, alates 2015 vanglas ka töötanud ning omandanud uue eriala. Kinnipeetu suhtleb tihedalt oma lähedastega. Lisaks kinnipeetu emal esinevale raskele puudele, on kinnipeetu ka ise osaliselt töövõimetu ning ka tema alaealine laps on puudega, kelle eest kinnipeetav hoolitseda sooviks. Kuivõrd isik on ka ise osalise puudega, siis ei ole ta saanud vanglas oma tervist ravida määral, mis see oleks võimalik vabaduses olles. Samuti on isikul olemas oma venna näol nö tugiisik, kes on nõus võtma ta vastu oma ettevõttesse tööle, mis aitab kinnipeetul kiiremini sotsialiseeruda ühiskonda. Isik on küll
2. aastal karistatud röövimise eest, kuid pärast seda ei ole isik kuritegusid sooritanud. Kinnipeetu poolt toimepandud kuritegu, mille eest ta karistust kannab, oli tehtud halbade asjaolude kokkulangemise tõttu, mistõttu ei saa järeldada, et isikul oleks kalduvus kuritegusid sooritada. Samas ei ole isikul kokkupuuteid väljaspool vanglat karistatud isikutega. Isiku osas on antud hinnang, et uue kuriteo toimepanemise riskiks on tal 7%, aga vägivaldse kuriteo toimepanemise osas 15%, mis on kaitsja hinnangul ebaõiglane. Ükski asjaolu, mida on isiku kohta iseloomustuses välja toodud, sellist seisukohta tegelikkuses ei toeta. Isik pani vägivaldse kuriteo toime 30 aastat tagasi ja täna ei anna see alust arvata, et isik paneb uuesti toime vägivaldse kuriteo. Kaitsja arvates on isiku poolt kantud karistus piisav, et tagada isiku edaspidine õiguskuulekas käitumine, samuti on õiguskorra huvid kuriteo raskuse ja tehiolude osas saanud rahuldatud. Kuriteo toimepanemise ajal puudus isikul varasem karistatus. Samuti sai isik oma teo õigusvastasusest aru ning ei õigustanud enda teo toimepanemist, vaid sõlmis kokkuleppe, võttes enda kanda reaalse vangistuse. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kaitsja, et esinevad alused isiku vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör isiku ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda (esimene karistus 30 aastat tagasi), vangistust kannab esimest korda. Kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 7% ja 15%, mis ei ole kõrge retsidiivsusnäitaja. Kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, hommikusöögiteenindaja eriala omandamine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemine jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanedes on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning kinnipeetava ema on andnud nõusoleku elamispinnal elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on isikul olemas lähedaste toetus, pereliikmete vahelised suhted on head. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Katseajal saaks kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Rene Lillemägi vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele elektroonilise valve alla ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaega vabanemist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, millest esimene kuritegu on toime pandud 30 aastat tagasi alaealisena ning vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks isiku edaspidisele käitumisele. Kinnipeetava käitumist vangistuses võib üldiselt pidada rahuldavaks. Ta omandas hotelliteenindaja eriala, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning on töötanud vangla majandustöödel koristajana. Kuigi isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, on tema suhtumine vanglaametnikesse positiivne ning koostööaldis. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses juba viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris koos emaga. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud oma nõusoleku poja elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuigi kinnipeetav pani kuriteo toime rahalise kasu saamiseks, on talle vabanemisel garanteeritud töökoht oma vennale kuuluvas firmas xxxx, mis tagab isikule igakuise kindla sissetuleku, koos töövõimetuspensioniga, mille taastamist on isikul võimalik vabanemisel taotleda. Samuti puuduvad tal rahalised nõuded, mis majanduslikku toimetulemist negatiivselt mõjutaksid. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Ema ootab poega koju ja leiab, et poeg saab talle igapäevaselt abiks olla. Ema on raske puudega. Suhtlusringkonnas on enamasti seaduskuulekad isikud ning enda sõnul ta teiste inimeste poolt mõjutatav ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel isikul sõltuvusi diagnoositud ei ole, kuid ta on varasemalt tarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume. Enda sõnul tahab joovastavate ainete tarbimisest täielikult loobuda. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 7% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 15%, milliste näol on tegemist küllaltki madalate riskidega. Kohtu hinnangul on uue kuriteo madalat riski võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kohtu hinnangul tuleks isikule anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Rene Lillemägi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik