KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-09-3606 Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Eesistuja kohtunik Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi HL pankroti

§ 175lg-st 2 tulenevaid aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Võlausaldajad vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu peamiselt seetõttu, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid rahuldanud arvestatavas ulatuses ega teinud pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust – kas tahtlust või rasket hooletust.

1. Võlgnikul oli kohustustest vabastamise perioodil kindel, püsiv töökoht. Kuigi tema sissetulek ei olnud suur, tasus võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele kokku 4300,31 eurot. Võlgnik andis usaldusisikule iga kuu raha üle miinimumsummas (võlgnikul on ka kaks last). Võlgniku igakuisest sissetulekust on seoses miinimumpalga ja maksuvaba tulu kasvuga jäänud igal aastal võimalik arestitav summa aina väiksemaks. Viimasel aastal ei olnud võlgniku sissetulekutest võimalik seadusega ettenähtud korras midagi kinni pidada, kuid võlgniku nõusolekul pidas usaldusisik kinni sama suure summa nagu eelneval kogumisperioodil.
2. Võlgnikule ei saa ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Olukorda, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid saadavast tasust ei olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Määruskaebus
3. Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada, jätta taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks rahuldamata ja pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. Samuti palub võlausaldaja määruskaebuse rahuldamisel talle tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot.
4. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme. Maakohus ei põhjendanud võlausaldajate seisukohtade arvestamata jätmist ega analüüsinud kõiki

§-st 173 tulenevaid kohustusi ja nende täitmist võlgniku poolt. Võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval hetkel kahjustab ebamõistlikult võlausaldajaid, kelle nõuded on endiselt väga suures ulatuses rahuldamata.

1. On põhjendamatu, et elujõuline 41-aastane kõrgharidusega meesterahvas, kellel on pikaajalised juhi kogemused ja kelle ülalpidamisel on kaks last, lepib neto töötasuga 657 eurot. Võlgniku töö oli hooajaline, seega mitte järjepidev ja tekitab küsimuse, miks ei otsinud võlgnik stabiilset ja paremini tasustatud tööd. Töö hooajaline iseloom võimaldab võlgnikule vaba aega tulutoovama töökoha otsimiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on 3 ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Seadus kohustab võlgnikku tegelema tulutoova tööga ja selle puudumisel seda otsima. Viis aastat müügijuhina muutumatu töötasuga ühel ja samal töökohal töötamine ei ole mõistlikult tulutoov tegevus, arvestades, et iga aastaga tulumaksuvaba miinimum ja töötasu alammäär tõusid ning arestitav summa vähenes, mistõttu vähenesid ka võlausaldajatele välja makstavad summad. Võlgniku tahtmatus otsida ja leida tulusamat tööd ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav. Võlgnik on oma tegevuses/tegematuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus/tegematus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb kohustustest vabastamise menetlust pikendada ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
3. Võlgnik tasus üksnes 3,26% kogu nõudest, mida on ette heitnud ka teised võlausaldajad. Kui võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tegevust, oleks olnud võimalik võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamine. Tavapärane kohustustest vabastamise menetlus kestab viis aastat. Kui kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, on võimalik menetluse pikendamine kuni seitsme aastani. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata ja analüüsida võlausaldajate vastuväiteid ning otsustas liiga kergekäeliselt võlgniku kohustustest vabastada.
4. Võlgnik ei esitanud kogu menetluse vältel dokumente, mis tõendaksid tema pingutusi tulusama töö leidmisel, kuigi seadusest see kohustus tuleneb (

§ 173lg-s 2).

Võlgniku otsus seadusest tulenevaid kohustusi mitte täita on tahtlik ja see annab aluse keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kuna võlgnik rikkus oma kohustust tahtlikult, kahjustas ta sellega võlausaldajate huve, on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-49-16). Vastused määruskaebusele

1. OÜ Eurex Finants, AS Creditstar Estonia, AS SEB Pank, AS Svea Finance, Danske Bank A/S Eesti filiaal, OÜ Julianus Inkasso nõustuvad määruskaebusega.
2. Maksu- ja Tolliametil ja OÜ-l Koduliising ei ole maakohtu määrusele vastuväiteid.
3. Usaldusisik määruskaebusega ei nõustu. Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei põhjendanud võlausaldajate seisukohtade arvestamata jätmist ega analüüsinud

§-st 173 tulenevaid kohustusi ja nende täitmist võlgniku poolt. Maakohtu määrusest nähtuvalt hindas kohus tulenevalt võlausaldajate vastuväidetest võlgniku käitumist võlgadest vabastamise menetluse jooksul ja jõudis järeldusele, et võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seejuures rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse norme.

1. Põhjendamatu on ka määruskaebuse etteheide, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnikul oli võlgadest vabastamise perioodil kindel, püsiv töökoht. 4 Palgatõendi kohaselt teenis võlgnik perioodil 01.04.2011-30.09.2016 brutotöötasu keskmiselt 749,42 eurot kuus (kd III tl 36). Võlgniku selgituste kohaselt on tema netotöötasu, mis sisaldab ka lisatasusid, 657 eurot (kd III tl 4). Ringkonnakohtu hinnangul on see mõistliku suurusega sissetulek. Arvestada tuleb ka võlgniku suhtes toimunud kriminaal- ja pankrotimenetlust, mille kohta on personalitöötajatel võimalik internetiotsingute kaudu saada teavet ja mis raskendavad suurema palgaga töökoha saamist. Sellises olukorras ei oma tähtsust haridus ega varasem töökogemus, millele määruskaebuse esitaja viitab. Määruskaebuse väide, et võlgnik on tahtlikult jätnud tulutoovama töö otsimata, on põhjendamatu.
2. Õige ei ole ka määruskaebuse väide selle kohta, et võlgnik jättis tahtlikult täitmata

§ 173

lg-st 2 tuleneva kohustuse anda kohustustest vabastamise menetluse kestel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Viidatud sätte kohaselt peab võlgnik andma teavet kohtu ja usaldusisiku nõudel. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus või usaldusisik oleks võlgnikult nõudnud teavet ja võlgnik oleks jätnud selle esitamata. Maakohus küsis teavet usaldusisikult, kelle selgituste kohaselt on võlgnik menetluse jooksul olnud korrektne ja teinud koostööd. Sama kinnitas usaldusisik ka määruskaebemenetluses. 22. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud võlausaldaja seisukoht, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu on tema kohustustest vabastamine välistatud.

§ 2

kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda võlgnikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
2. AS Svea Finance menetluskulude nimekirja ja väljastatud arve kohaselt on talle määruskaebemenetluses osutatud õigusabi üks tund hinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajal kulus õigusteenuse osutamisel 30 minutit määruskaebuse ja kohtu 05.12.2016 kirjaga tutvumisele ja 30 minutit seisukoha koostamisele, vormistamisele ja edastamisele. AS Svea Finance palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 125 eurot.
3. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnitasu määr põhjendatud 100 euro (käibemaksuta) ulatuses, arvestades, et esindaja ei ole vandeadvokaat. Arvestades määruskaebuse mahtu, on esindaja ajakulu 30 minutit määruskaebusega tutvumisele vajalik ja põhjendatud. Esindaja ajakulu määruskaebusele seisukoha koostamisele on vajalik ja põhjendatud 15 minuti ulatuses arvestades, et vastus ei sisalda sisulisi hinnanguid maakohtu määrusele ega määruskaebusele. AS Svea Finance määruskaebemenetluse põhjendatud ja vajalikud kulud, mis tuleb määruskaebuse esitajal hüvitada on seega 75 eurot (45 minutit x 100 eurot). AS Svea Finance ei taotlenud käibemaksu hüvitamist. 5
4. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ja ringkonnakohus nende menetluskulusid kindlaks ei määra. AS Swedbank taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6