1 Kriminaalasi nr 1-16-4307 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4307 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 751

lg 3 p 1 määrata Deniss Fridolini elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Deniss Fridolinile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Deniss Fridolinit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Deniss Fridolinit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Deniss Fridolin kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Deniss Fridolin karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Fridolini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Fridolin tunnistati Viru Maakohtu 06.07.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4307 süüdi KarS § 4231 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.03.2016, s.o 1 päev ja lõplikult kuulus kandmisele 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel kohustus Deniss Fridolin täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Viru Maakohtu 11.11.2016 määrusega nr 1-16-4307 pöörati KarS § 74 lg 4 alusel Deniss Fridolinile Viru Maakohtu 06.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4307 mõistetud karistus – 5 kuud ja 29 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 10.11.

1. 3 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest kehtivaid karistusi on 3, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole välja kujunenud, esineb erinevat liiki kuritegusid – vargused, rahapesu, narkootikumide vahendamine, mootorsõiduki juhtimine vastava juhtimisõiguseta. Vägivallaga seotud kuritegusid ei ole. Kuriteod on ette planeeritud. Vangistuses ei ole kinnipeetavale lühikese karistusaja tõttu individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vanglas on olnud nõuetekohane. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Kinnipeetav elas enne ja asub elama peale vabanemist õele J T kuuluvasse 2- toalisesse korterisse aadressil xxxx, kus hetkel elab isiku ema üksinda. Ema ja õde on andnud nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks, tehniline võimalus selleks on olemas. Kinnipeetava väitel on tal keskharidus ja omandatud puusepa eriala. Rahvastikuregistris märge hariduse kohta puudub. Riigikeelt kinnipeetav ei valda ega ole huvitatud ka selle omandamisest, kuna tal ei ole seda üldse vaja teada, saab hakkama ka ilma selleta. Ametlikult on isik töötanud vähest aega (xxxx). Peamiselt on ta töötanud autoteenindustes, nt xxxx ja ühes Soome firmas. Ta tegeles ise iga päev autodega ja teenis sellega endale elatist. Tal on olemas omad kliendid, kes tema juures käivad. Võlgasid on isikul Täitis’e andmetel üle 19 000 euro, mille tasumine on ebatõenäoline ning mis mõjutab oluliselt toimetulekut. Firma xxxx (automehaanika valdkond) juht D S kinnitas telefonitsi kriminaalhooldajale, et kinnipeetav võetakse firmasse tööle miinimumpalgaga. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde, kellega on suhted head. Elukaaslast ega lapsi kinnipeetaval ei ole. Vangla andmeil on tutvusringkonnas ka kriminaalse taustaga isikuid, sest kuriteod on toime pandud grupis. Äärmiselt riskeerivat ja hoolimatut ning teisi ärakasutavat elustiili iseloomustavad toime pandud kuritegude laad ja 66 väärtegu, milledest 60 on LS rikkumised. Kinnipeetava sõnul puudub tal praegu kokkupuude alkoholiga. Oma sõnul tarbis ta alkoholi viimati mitu aastat tagasi. Ka ema kinnitas, et sellega mingeid probleeme ei ole.
2. aastal on isikut karistatud AS § 70 rikkumise eest. Kinnipeetav väidab, et on suitsetanud vaid kanepit paar-kolm korda aastas, muid narkootikume tarvitanud ei ole. Vangla meditsiiniosakonna andmeil on isik ka amfetamiini juhutarvitaja. NPALS alusel on teda karistatud kolm korda (2008, 2010 ja
3. aastal). Ema kinnitas, et ei ole täheldanud poja poolt narkootikumide tarvitamist. Vanglas saab kinnipeetav praegu psühhiaatrilist ravi. Isik käitub väga enesekindlalt ning arvab, et 60 LS rikkumist ei ole palju, samuti, et NPALS alusel karistatused on määratud suurte vahedega. Erinevad toime pandud väärteod (LS, AS, ÜTS, RelvS, KarS, NPALS. LKindlS) viitavad impulsiivsusele ja mõtlematusele. Kinnipeetava sõnul on tal üks kriminaalasi veel menetluses. Vestluses kinnipeetavaga jäi mulje, et probleeme tal ei ole millegagi. Kriminaalhooldusel on isik olnud kolm korda, kaks neist möödusid probleemideta. Viimasel korral, kinnipeetava väitel, puudus tal info kriminaalhoolduse kohta ja seetõttu ta ei ilmunud kohale. Nüüd on isik nõus vabanema elektroonilise valve alla. Ükskõikne suhtumine kehtivatesse ühiskonnanormidesse väljendab tema mõningasi kuritegelikke hoiakuid ja suhtumist ühiskonda üldiselt. Vestlusel ei jäänud muljet motiveeritusest midagi oma elus muuta. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul 25%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 0%. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav Deniss Fridolin ennetähtaegselt. Kui kohus otsustab Deniss Fridolini vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitatav kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 4 sätestatud kohustusi. Vangla teeb ettepaneku määrata Deniss Fridolini katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabanemisest. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikku xxxx linnas kuuluvad ema L F ja vanaema J F. xxxx elab kinnipeetava vanem õde J T. Kinnipeetava isa on surnud. Deniss Fridolin on vallaline, lapsi tal ei ole. L F hinnangul on pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi. Kinnipeetava ema kinnitas, et suhtub Deniss Fridolini ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning ta on valmis toetama poega moraalselt. Deniss Fridolini suhtlusringkond koosnes vabaduses narkootikume tarvitavatest ja kriminaalse mõtteviisiga isikutest, seevastu ema väitel kuulusid poja suhtlusringkonda seaduskuulekad isikud. Kodukülastusel aadressile xxxx on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadmele. Nii korteri omanik J T kui ka kinnipeetava ema L F on nõus elektroonilise valve kohaldamisega Deniss Fridolini suhtes antud aadressil. Nad on allkirjastanud elektroonilise valve nõusolekud. Kinnipeetava ema kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama Deniss Fridolinit ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt. L F sissetulekuks on töövõimetuspension. Taotluses on märgitud, et D F garanteeritakse töökoht xxxx. Äriregistri andmetel on xxxx asutatud
4. aastal xxxx linnas, ettevõttel maksuvõlg puudub. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitas xxxx juhatuse liige D S, et Deniss Fridolin võetakse vabanemisel tööle. Ettevõte tegutseb automehaanika valdkonnas, esialgu pakutakse kinnipeetavale töötasu miinimumpalga ulatuses. Ettevõtte juhatuse liige D S on kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on Deniss Fridolinit määratud kolmel korral. Kahel korral kulges katseaeg rahuldavalt, ühel korral pöörati karistus täitmisele, kuna Deniss Fridolin ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusosakonda ning oli kuulutatud tagaotsitavaks. Hetkel on kohtu menetluses uus kriminaalasi Deniss Fridolini suhtes. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Deniss Fridolini ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest. Deniss Fridolinile määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused, elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 kuud. Deniss Fridolin ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib vabaneda ka elektroonilise valve alla. Uus kriminaalasi, mis on menetluses, on KarS § 184 järgi ja seotud narkootikumidega. Seal on tal tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Ta tegeles autoremondiga, kutsekoolis õppis puusepaks. Tal on keskharidus, algul õppis ta xxxx koolis ja siis xxxx koolis, kus sai ka kutsehariduse. Ta sattus vangi, sest keegi ei öelnud, et ta peab registreerimas käima. Ühtegi kutset kriminaalhooldajalt ta ei saanud. Kui kohus ta nüüd vabastab, siis ta hakkab kriminaalhooldaja juures käima. Ta sai juba oma karistuse kätte selle eest, et ei käinud registreerimas. Selle kohta, et tal on väga palju rikkumisi, tahab ta öelda, et ta oli siis väga noor. See, et ta ei taha riigikeelt õppida, on vale. Kuna ta karistus on liiga lühike, ei pandud teda sinna rühma. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Deniss Fridolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 17.02.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav D. Fridolini vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal 5 hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on D. Fridolinil olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et D. Fridolin omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 09.05.
5. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada D. Fridolini uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 6 kuu kestel, millest kolme esimese kuu kestel kohaldatakse ka elektroonilist järelevalvet. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Deniss Fridolini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Fridolini võib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht õele kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos emaga. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde, kellega omavahelised suhted on head ja toetavad. Ema on kinnitanud, et suhtub Deniss Fridolini ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mis samuti aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Varasemalt on isik kriminaalhooldusel olnud kolmel korral, kaks neist möödusid probleemideta, kuid viimasel korral rikkus isik registreerimiskohustust. Kinnipeetava väitel puudus tal vastav info ning ta sai selle eest karistuse kätte. Ennetähtaegse vabanemise korral on ta valmis kriminaalhooldaja juures käima. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 25%, mis ei ole kõrge risk. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada, määrates Deniss Fridolinile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ning pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Deniss Fridolin on kinnitanud, et nõustub tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega, elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud ning ema ja õde on andnud oma kirjalikud nõusolekud selleks. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Deniss Fridolin viibib. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks Deniss Fridolinile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, mille kohaselt antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. 6 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik