KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18961 Tsiviilasi Siseministri hagi S

) § 91 lg 2 alusel.

1. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja koos IK-ga 13.11.2007 Tallinna Perekonnaseisuametile ühise avalduse IK lapse RS (nimi enne muutmist JK, sündinud XX.XX.XXXX) põlvnemise kindlakstegemiseks kostjast. Avaldus rahuldati ning vastav kanne isa kohta tehti samal päeval lapse sünniakti. Kostja esitas 23.10.2008 Harju Maakohtule hagi, milles palus tunnistada ebaõigeks lapse sünniakti kanne isaduse omaksvõtu kohta põhjusel, et lapse ema avaldas talle 30.07.2008, et ta ei ole lapse tegelik isa. Harju Maakohtu 09.06.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-696771 jäeti kostja hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja oli põlvnemisavalduse esitamisel teadlik, et ta tegelikult ei ole RS isa ning isadus tekkis seaduslikult. Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2009 otsusega, millega kohus jättis kostja apellatsioonikaebuse rahuldamata.
2. 09.06.2015 esitas kostja Sotsiaalministeeriumile taotluse, et sotsiaalkaitseminister vaidlustaks tema omaksvõtu teel tekkinud isaduse lapse RS suhtes, kuna laps ei põlvne temast ning kostjale on teada, et bioloogiline isa on RT. Vastav taotlus edastati 06.07.2015 alluvuse järgi lahendamiseks Siseministeeriumile. Kostja esitas 14.04.2016 Siseministeeriumile täiendavate selgitustega avalduse. Sellele oli lisatud lapse eeldatava bioloogilise isa RT avaldus, milles viimane kinnitas, et on lapse bioloogiline isa.
3. Hageja on seisukohal, et siseminister võib lapse kaalukaid huve järgides vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse ühe aasta jooksul arvates päevast, millal sai teatavaks vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Hageja leiab, et lapse kaalukaid huve puudutav teave ehk asjaolu, kes võib olla lapse bioloogiline isa, sai teatavaks 14.04.2016 ning sellest kuupäevast hakkas kulgema hagi esitamise tähtaeg.
4. Hageja taotleb tunnistada ebaõigeks rahvastikuregistri kanne, mille kohaselt on kostja lapse RS isa. Esimese astme kohtu määrus
5. Harju Maakohtu 15.02.2017 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel ja jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda.
6. RS (sündinud JK, isikukood XXXXXXXXXXX) on käesolevalt 11-aastane. Tema põlvnemine AT-st tühistati Harju Maakohtu 22.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-
7. 13.11.2007 esitasid lapse ema ja kostja ühise avalduse lapse põlvnemiseks kostjast. Kostja vaidlustas lapse põlvnemise temast kohtus
8. aastal. Kohus tema hagi ei rahuldanud ja kohtuotsus on jõustunud ringkonnakohtu otsusega, millega jäeti maakohtu otsus muutmata. Seega on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses sisuliselt samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis kohtu hinnangul välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Jõustunud kohtulahendi saab uuesti vaid läbi vaadata teistmise korras Riigikohtus TsMS §-s 702 nimetatud teistmise aluste esinemisel.
9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 91

lg-le l võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Eeltoodust tulenevalt on RS isaduse vaidlustamise õigus antud juhul RT-l, kui lapse väidetaval bioloogilisel isal. Tema otsustada on, kas ta oma õigust kasutab. 11- aasta jooksul ei ole RT selleks soovi avaldanud. 9.

§ 91

lg 2 kohaselt lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister (varasemalt regionaalminister) vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. Nimetatud säte lisati 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadusesse. Enne seaduse vastuvõtmist avaldatud eelnõu seletuskirjas selgitati : paragrahvi 91 lg 2 annab regionaalministrile pädevuse vaidlustada isadus avalikes huvides või lapse kaalukaid huve silmas pidades juhul, kui isaduse on omaks võtnud mees, kelle isaduse suhtes esineb põhjendatud kahtlusi. Selle sätte eesmärk on takistada nn varjatud lapsendamisi, kus lapse ema annab nõusoleku (1995.a perekonnaseaduse § 41 lõikes 1 ühine avaldus) tuvastada isana mees, kellest laps tegelikult ei põlvne. Väidetavalt on Eestis esinenud juba mitmeid juhtumeid, kus isaduse kindlakstegemise ehk omaksvõtu kaudu on loodud võimalus 2 lapse välismaale viimiseks ja seal lapsendada andmiseks; välistatud ei ole isegi niisuguse vahendamise eest raha maksmine. Eeltoodu kohaselt oli nimetatud sätte kehtestamisel seadusandja eesmärk võimaldada riigi sekkumine lastega äritsemise kahtluse korral. Käesolevalt ei ole tegemist sellise juhtumiga. Kindlasti ei olnud seadusandja eesmärk võimaldada riigi sekkumine õigusemõistmisesse läbi jõustunud kohtulahendite vaidlustamise.

1. RS huvide kaitse tagavad tema registrisse kantud vanemad ning tema bioloogilisel isal on õigus lapse isaduse vaidlustamiseks.
2. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Määruskaebus
3. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamiseks peab varasem jõustunud kohtulahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, olema tehtud vaidluses samade poolte vahel, sama eseme kohta ja samal alusel. Antud sätte sõnastusest nähtub, et eelloetletud tingimused peavad esinema samaaegselt. Juhul kui kasvõi üks eelnimetatud tingimustest täidetud ei ole, siis ei saa hagi menetlusse võtmisest selle sätte alusel keelduda.
5. Tsiviilasjas nr 2-08-69677 olid poolteks kostja ja IS (praeguse nimega IK). Käesoleva tsiviilasja poolteks on aga Siseminister (Eesti Vabariik) ja kostja. Seega on käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-08-69677 pooled erinevad, mis välistab TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamise.
6. Ka hagi aluseks olevad asjaolud on käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-08-69677 erinevad. Tsiviilasjas nr 2-08-69677 oli kostja hagi aluseks väide, et ta ei olnud perekonnaseisuasutusele RS kohta ühise avalduse esitamise hetkel teadlik asjaolust, et tema ei ole tegelikkuses RS isa. Käesoleva tsiviilasja hagi aluseks on aga lapse kaalukaid huve järgides

§ 91

lg 2 alusel esitatud hagi, kuna esineb põhjendatud kahtlus (mida on kinnitanud nii lapse ema kui lapse eelduslik bioloogiline isa), et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. Ka sel põhjusel on TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamine välistatud. 16.

§ 91

lg-st 2 ei tulene, et valdkonna eest vastutav minister ei saaks omaksvõtu teel tekkinud isadust vaidlustada, juhul kui isaduse omaksvõtnud isiku vastav hagi on jäetud rahuldamata. Seega ei välista tsiviilasjas nr 2-08-69677 jõustunud lahend hageja poolt

§ 91lg 2 alusel hagi esitamist.

17.

§ 91

lg 2 eesmärgiks on seaduseelnõu seletuskirja kohaselt nn varjatud lapsendamiste takistamine, kus lapse ema annab nõusoleku (1995.a perekonnaseaduse § 41 lõikes 1 ühine avaldus) tuvastada isana mees, kellest laps tegelikult ei põlvne. Hageja leiab, et seletuskirjas on põhjendatud antud sätte vajalikkust, kuid seletuskirjas ei ole ammendavalt kirjeldatud olukordi, millal või mis asjaoludel Siseminister võib pöörduda kohtusse. Oluline on, et esinevad lapse kaalukad huvid, isadus peab olema tekkinud omaksvõtu teel ning on põhjendatud kahtlus, et laps siiski sellest mehest ei põlvne. Antud tingimused on hetkel täidetud. Menetluse edasine käik

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks on lõppjärelduses õige, kuid maakohus on teinud seda ebaõigel menetlusõiguslikul alusel. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, kuid muudab otsust keeldumise menetlusõigusliku aluse osas. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Õige on kaebaja seisukoht, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist vaidlusega samade poolte vahel kui tsiviilasjas nr 2-08-
4. Seega puudub alus TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamiseks. Samas ei tule ringkonnakohtu arvates esitatud hagi siiski menetleda. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Käesoleval juhul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. 21.

§ 91

lg 2 kohaselt lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister (varasemalt regionaalminister) vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. Nimetatud säte lisati 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadusesse. Enne seaduse vastuvõtmist avaldatud eelnõu seletuskirjas selgitati : paragrahvi 91 lg 2 annab regionaalministrile pädevuse vaidlustada isadus avalikes huvides või lapse kaalukaid huve silmas pidades juhul, kui isaduse on omaks võtnud mees, kelle isaduse suhtes esineb põhjendatud kahtlusi. Selle sätte eesmärk on takistada nn varjatud lapsendamisi, kus lapse ema annab nõusoleku (1995.a perekonnaseaduse § 41 lõikes 1 ühine avaldus) tuvastada isana mees, kellest laps tegelikult ei põlvne. Väidetavalt on Eestis esinenud juba mitmeid juhtumeid, kus isaduse kindlakstegemise ehk omaksvõtu kaudu on loodud võimalus lapse välismaale viimiseks ja seal lapsendada andmiseks; välistatud ei ole isegi niisuguse vahendamise eest raha maksmine. Eeltoodu kohaselt oli nimetatud sätte kehtestamisel seadusandja eesmärk võimaldada riigi sekkumine lastega äritsemise kahtluse korral. 22. Käesolevalt ei ole tegemist sellise juhtumiga. Siseminister ei ole hagi põhjendustes riigi huvi välja toonud. Hageja põhjendab hagi esitamist järgmiselt: „Kostja on esitanud taotluse, milles soovis, et valdkonna eest vastutav minister vaidlustaks kooskõlas

§ 91

lg 2 omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kuna laps RS ei põlvne isaduse omaks võtnud kostjast. Lisaks esitas kostja täiendava avalduse, milles on toodud RT kinnitus, et tema on lapse tegelik isa.“ Seega on hagi vaidlustatud samadel alustel, nagu RS ise on vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-08-696771, et lapse sünniakti on isana kantud mees, kes ei ole lapse bioloogiline. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses väljendatud seisukohaga, et seadusandja eesmärk ei olnud võimaldada riigi sekkumine õigusemõistmisesse läbi jõustunud kohtulahendite vaidlustamise. 23. RS huvide kaitse tagavad tema registrisse kantud vanemad. Vastavalt

§ 91

lg-le 1 võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastukuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Eeltoodust tulenevalt on RS isaduse vaidlustamise õigus antud juhul RT-l, kui lapse väidetaval bioloogilisel isal. Tema otsustada on, kas ta oma õigust kasutab. Riik ei saa RT eest otsustada, kas viimane soovib lapse isa olla ja selleks ka tegelikult hakkab. 4 24. Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti keeldunud Siseministri hagi menetlusse võtmisest. 25. TsMS § 168 lg 1 § § 171 lg 1 alusel jäävad nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kuna menetlusse ei ole rohkem menetlusosalisi kaasatud, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv