lõikes 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest. 6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes 1 Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (
) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale
lg 1 p 1 ja 2 alusel pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse Valentin Malešin'i nimele registreeritud kinnistule registriosa nr *.
) § 9 lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 alusel on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pärandvaral lasuvad teadaolevad kohustused ületavad olemasoleva pärandvara väärtust. Seega ei kata vara väärtus varal lasuvaid kohustusi ning Valentin Malešin'i pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Tegemist on alalise maksejõuetusega. Ajutise halduri aruande nähtuvalt on Valentin Malešin'i pärandvara väärtuseks hinnanguliselt 7007,85 eurot, kohustusi on pärandvaral vähemalt 14 302,26 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, s.o Valentin Malešin'i surm. Tulenevalt eeltoodust kuulutab kohus välja Valentin Malešin'i pärandvara pankroti. 3.2.
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt
lõikele 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks
§-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada Valentin Malešin'i (surnud *. a) pärandvara (pankrotis) pankrotihalduriks.
lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada. 3.4. Vastavalt
3.5.
lg 1 p 1 järgi tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. 3 Seega tuleb käesolev kohtumäärus edastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale
lg 1 p 1 ja 2 alusel pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse Valentin Malešin'i nimele registreeritud kinnistule registriosa nr *. 4. Pankrotimenetluse kulud
lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast * eurot tund. Seega on ajutise halduri tasuks * eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o * eurot. Kokku summas * eurot. Kohtuistungil avaldaja nõustus ajutise halduri tasu määraga. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.