) § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seejuures allutatakse kinnipeetava vabadus
Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.
lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lõige 2 lisab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Osakondade lukustamise otsus on vangla kaalutlusotsus, s.o osakonna uksed võib lukustada põhjendatud vajaduse esinemisel. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Käskkirjas on põhjendatud, miks peeti vajalikuks lukustada sektsiooni 1-4 kambrite uksed ning mida arvestati meetme kohaldamisel. Käskkirja faktilisest põhjendusest nähtub, et kambrist nr 227 leiti pooleliitrine etanoolilõhnalise vedelikuga täidetud pudel. Vedeliku 2
lg 1) ning valmistada alkoholi sisaldavaid jooke (Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.10). Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et alkoholi valmistamine ja tarvitamine vanglas võib ohustada vangla üldist julgeolekut, tekitades (vägivaldseid) konflikte kinnipeetavate ja vanglateenistuse ning kinnipeetavate endi vahel. Kuna alkohol on vanglas ka keelatud, on kohustuse rikkumise korral vanglateenistusel õigus kinnipeetavat karistada. Karistusotsuse tegemiseks on vaja välja selgitada rikkumise asjaolud, sh isiku süü. Kuna sektsioon 1-4 on avatud, on kinnipeetavatel võimalik keelatud eset edasi anda teistele kinnipeetavatele ja seda tarvitada, mis võib asjaolude väljaselgitamist omakorda oluliselt raskendada. Ka kohtupraktikas ei ole peetud kambriuste lukustamist keelatud eseme leidmisel asjaolude väljaselgitamiseni õigusvastaseks. Näiteks leidis Tallinna Halduskohus 29.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-1451189, et mobiiltelefoni leidmise järel kambriuste lukustamiseks oli põhjendatud vajadus, kuivõrd nii oli võimalik piirata kinnipeetavatel kambrite vahelist liikumist, mis tagas efektiivsema järelevalve. Lisaks oli selliselt võimalik takistada keelatud esemete levikut kinnipeetavate hulgas ning tõhustada tööd esemete avastamiseks. Kehtestatud piirangud olid ajutised. Tartu Ringkonnakohus sedastas 20.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-52, et kambriuste lukustamiseks oli põhjendatud vajadus olukordades, kus kinnipeetavad tegelesid hasartmänguga ning kambrist leiti anaboolseid steroide. Julgeolekumeetmeid kohaldati lühiajaliselt. Praegusel juhul olid kambrid lukustatud 08.11.2016 kell 09.15 kuni 16.11.2016 kell 16.00, mida ei saa pidada ülemäära pikaks ajaks. Niisamuti olid kinnipeetavatele tagatud muud õigused: nad said kasutada telefoni (avalduse alusel ja vastavalt võimalusele), käia jalutamas, käia kokkusaamistel ja teha sisseoste. Kaebaja ei ole põhjendanud, missugust isikuõigust kambriuste lukustamine riivas. Arvestades riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamisega kaitstavaid isikuõigusi, saab kõne alla tulla väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine.
lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kuigi kohus möönab, et kambrite uste lukustamine võis olla kaebajale ebameeldiv, ei saanud kambriuste lukustamine ületada kannatuste taset, mis on vangistuse kandmisel paratamatu. Kaebaja väited kinnipeetavate kollektiivse karistamise kohta ei ole põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjaga ei karistatud ühtegi kinnipeetavat.
lg-s 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigina
lg 2 p 1 mõttes, mis on erinevalt
lg 2 p-s 1 sätestatud meetmest ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, sh nende kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, kes ei ohusta vangla julgeolekut. Kuna meetme kohaldamine on sätestatud seaduses, ei saa vangla tegevust uste lukustamisel pidada kinnipeetavate kollektiivseks karistamiseks. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu 13.01.2017 määruse määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde. peale 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.