KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-257

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul seisneb vangla õigusvastane tegevus selles, et etapeerimise kambrisse paigutatakse isikud põhjendamatult vara, s.o hommikul kell 6.
2. Samas toimub etapeerimine Tartusse alles kell 13.
3. Kaebaja väitel viibib etapeerimise kambris tihti koos 8 isikut, seal puudub võimalus jalutamiseks ja on külm, sest aken on kogu aeg lahti. Kaebaja eesmärgiks on EIK ja ÜRO poole pöördumine ja soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
4. Tallinna Halduskohus küsis 11.01.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglalt kaebuse asjaolude kohta täiendavat informatsiooni, paludes seejuures teatada, kas AN on kaebuse esemeks olevate küsimustega seonduvalt Tallinna Vangla poole pöördunud.
5. Tallinna Vangla 17.01.2017 vastuse kohaselt on AN etapi- ehk ootekambriga seonduvalt esitanud vanglale ühe selgitustaotluse (registreeritud 01.12.2016 nr 5-18/16/27073-1), milles soovis teada, millal on Tallinna Vangla esimeses üksuses etapikambreid viimati remonditud 3-16-2579 ning kes vastutab esimese üksuse ehitusliku seisukorra eest. Tallinna Vangla vastas pöördumisele 22.12.2016 vastusega nr 5-18/16/27073-
6. Vangla kinnitusel ei ole AN muid pöördumisi ega vaideid kaebuse esemeks olevate küsimustega seoses Tallinna Vanglale esitanud.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel.

§ 38

lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Lisaks võib

§ 45

lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Isiku huvi tuvastamiskaebuse esitamise suhtes ei saa olla üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Praegusel juhul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks, s.t Tallinna Vangla etapikambrisse paigutamise korralduse muutmiseks ja etapikambri olmetingimuste parandamiseks, tõhusam esitada kohtule kohustamiskaebus. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust (nt muuta etapikambrisse paigutamise korda ja kambri tingimusi) vanglale kaasa ei too. Seega ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav (

§ 45lg 2).

Tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses (kaebuse nõude muutmine) ei ole ka võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust (vangistusseaduse, VangS, § 11 lg 5). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale vaide esitanud ja vangla selle kohta vaideotsuse teinud. Oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks kaebajal esmalt pöörduda asjakohase taotlusega vangla poole ning kui kaebaja vangla otsusega ei nõustu, on tal võimalik esitada sellele vaie ja alles pärast vaide lahendamist (s.t kui vaie jäetakse rahuldamata) või vaide lahendamise tähtaja möödumisel saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole. Tallinna Vangla 17.01.2017 selgitustest nähtuvalt ei ole vangla etapeerimise korraldamisel ja planeerimisel (mis on üksnes vangla töökorralduslik küsimus) vanglas mingeid norme rikkunud. Samuti ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks rikutud, mistõttu ei saa talle ka Tallinna Vangla tegevusega olla kahju tekitatud. Nimetatud põhjendusel oleks ilmselgelt perspektiivitu ka kaebaja võimalik nõue kahju hüvitamiseks (

§ 45lg 2).

Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka sel alusel, et kaebaja soovib tulevikus pöörduda EIK ja ÜRO poole, kuna pelgalt soov pöörduda hiljem EIK ja ÜRO poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4).

1. AN esitas halduskohtu määruse peale 30.01.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 06.02.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. AN jääb Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi esitatud taotluste juurde. 2

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

9. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks Tallinna Vangla etapikambrisse paigutamise korralduse muutmine ja etapikambri olmetingimuste parandamine. Halduskohus on õigesti leidnud, et selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaim kohustamiskaebuse esitamine ning tuvastamiskaebuse esitamine ei ole asjaoludest tulenevalt lubatav (

§ 45lg 2).

Samas ei ole Tallinna Vangla 17.01.2017 vastusest nähtuvalt AN kohustamiskaebuse esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. AN saab pöörduda kohustamisnõudega kohtu poole pärast vaide lahendamist (kui vaides esitatud kohustamisnõue jääb rahuldamata) või tähtaegselt lahendamata jätmist (VangS § 11 lg 5). Seega ei saaks kaebaja praeguse haldusasja raames oma nõuet asendada tema eesmärgi suhtes tõhusama kohustamisnõudega, vaid selle esitamiseks on võimalus alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ning tõhusama kohustamisnõude esitamine poleks võimalik, sest kohtueelne menetlus on läbimata, tagastas halduskohus õigesti kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult selle esitajale.

Sellest tulenevalt on asjasse puutumatud määruskaebuse väited sellest, millises etapikambris kaebaja viibis, kas seal oli aken ja mis kell ta etapikambrisse viidi. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 3