Obsah (9)

§ 102§ 173§ 1§ 171§ 110§ 31§ 91§ 158§ 23

KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2017. a, Jõhvi Kohtunik Piret Raik Tsiviilasja number 2-16-18087 Tsiviilasi K. R. pankrotiavaldus Menetlusosalis

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise halduri Hillar Villersi tasu ja kulud kokku 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot koos käibemaksuga. 9.1 Ajutise pankrotihalduri tasu 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja kulud 20 (kakskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 4 (neli) eurot, mõista välja JeweLex Advokaadibüroo (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank) kasuks; 9.2 Ajutise halduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja riigi vahenditest.
2. Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Pankrotimäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile. Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
3. K. R. esitas Viru Maakohtule eraisiku pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt avaldaja on püsivalt maksejõuetu: võlgu on kokku ca 22 000 eurot ning puuduvad võimalused nende tasumiseks. Käesoleval ajal avaldaja küll töötab, kuid sissetulek ei võimalda võetud kohustusi täita. Võlgniku peres kasvab neli alaealist last. Koos pankrotiavaldusega esitas K.R. ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. K.R. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

1. Kohus võttis 06.02.2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villersi.
2. Ajutine haldur esitas 14.03.2017 kohtule aruande, mille kohaselt: 3.1 Võlgniku teadaolev vara 3.1.1 seisuga 23.01.2017.a on võlgnikul pangakonto AS-is SEB Pank, mille saldo 06.02.2017.a seisuga 0,00 eurot (arvelduskonto) ja pangakonto Nordea Bank AB Eesti filiaalis, mille saldo seisuga 16.02.2017 on miinuses 26,88 eurot. 2 3.1.2 nõudeõigused kolmandate isikute vastu ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. 3.1.3 Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara võlgnikul ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgnikul avatud pensionikonto, mille saldo 08.02.2017.a seisuga 6 078,915 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Osakute puhasväärtus pensionikeskuse andmebaasi andmetel 18.06.2015.a seisuga 1 916, 46 eurot. Tulenevalt kogumispensionide seadusest saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioniikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Pensionifondi osakuid ei saa kanda pankrotivara hulka. Teisi väärtpabereid võlgnikul ei ole. Ehitisregistri andmetel ehitisi kui vallasasju võlgnikul ei ole. Äriregistri andmetel ei oma võlgnik osalust juriidilistes isikutes. Liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Pankrotiavalduse andmetel võlgnik töötab. Töökoht ja saadav sissetulek täpsustub edasise menetluse käigus. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Arvestades, et võlgnikul on alaealised ülalpeetavad, lisandub mittearestitavale summale 3/3 alampalgast. Seega on võlgnikul 2 palga alammäära suuruses summas saadavat töötasu TMS alusel kasutada. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab K. R. vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 eurot. 3.2 võlgniku teadaolevad kohustused 3.2.1 Pankrotiavalduse ja krediidiasutuste andmetel võlgnikul on kohustus AS SEB Pank ees – 3 018, 30 eurot (püsimaksega krediitkaardi kasutamisest tulenev nõue); 3.2.2 06.03.2017.a seisuga on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg 22,86 eurot (põhivõlg 11,11 eurot ja arvestuslik intress 11,75 eurot). 3.2.3 võlgniku teadaolevad kohtutäiturite menetluses olevad kohustused: Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused: jrk Toimiku nr Avamise Sissenõudja kp Nõue Täitur (EUR) 1 194/2014/1402 08.04.2014 Riigi Tugiteenuste Keskus 70007340 528.45 Toomas Saarma 2 163/2017/43 23.01.2017 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 70008747 100.00 Kersti Vilbo 3 095/2015/3142 14.12.2015 PLUSPLUS BALTIC OÜ 12273105 1,925.21 Kristel Maalman 3 4 072/2014/898 17.06.2014 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 70008747 64.00 Risto Kütt 5 072/2014/524 04.04.2014 Riigi Tugiteenuste Keskus 70007340 896.00 Risto Kütt 6 072/2014/523 04.04.2014 Riigi Tugiteenuste Keskus 70007340 388.56 Risto Kütt 7 066/2013/2236 04.10.2013 AS NORDEA FINANCE ESTONIA 10237140 274.56 Andrei Krek 8 052/2015/150 09.02.2015 KANSANELÄKELAI TOS 0246246-0 9,585.36 Urmas Tärno 9 048/2014/331 28.05.2014 TARTU LINNAVALITSUS 75006546 15.34 Kairi Kumm 10 042/2013/134 06.02.2013 EMT AS 10096159 505.99 Natalja Malahhova 11 042/2012/1619 01.08.2012 AS SEB PANK 10004252 12 031/2016/3210 29.11.2016 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 70008747 13 007/2011/8415 14.11.2011 KVALITEETINKASSO OÜ 11713631 1,922.04 Natalja Malahhova 9.00 Katrin Vellet 3,567.76 Veiko Kaasik Kokku 19 782,27 EUR 3.2.4 Pooleliolevaid kohtuvaidlusi ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole. 3.2.5 Pankrotiavalduse kohaselt muid kohustusi ei ole. Ajutine haldur selgitas välja, et võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 22 823,43 eurot, mis eelduslikult suurenevad viivise- intressi- täituritasude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 22 800 euro võrra. 3.3 Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Ajutise halduri käsutuses olevate andmete kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustute täitmiseks ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara. Võlgnik on maksejõuetu

§ 1lg 2 mõttes.

4 3.4 Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 3.5 Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus on võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et

1. aastal lahutas abikaasast, kes jäi elama ühisvaraks olevasse korterisse, kuid ei tasunud kommunaalmakseid ning võlad jäid võlgniku kanda. Tekkis ka võlgnevus liisingu ees seoses liisitud auto kasutamisega. Võlgnik ei suutnud täita ka elatise nõudeid.
2. aastal kolis Avinurme isa juurde ja jäi töötuks. Seoses töötuks jäämisega ei suuda täita oma kohustusi. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on töötu ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. 3.6 Haldur ei ole ajutises menetluse tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§ 110

-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus (eelkõige sõiduki võõrandamise osas). Ajutine pankrotihaldur palub - kuulutada välja K. R. pankrot; - määrata pankrotihalduriks Hillar Villers ja - välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus rahuldab K. R. pankrotiavalduse. 5. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt

§ 1

lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt

§ 91

lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

1. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku kohustused ületavad tema vara (vara puudub). Võlgnikul puudub selline sissetulek, millest oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
2. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

§ 171

lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158

lg 4 sätestatud juhul (pankrotimenetluse raugemine) või lõpparuande kinnitamisel (

§ 171lg 1).

Kohus kuulutab välja K. R. pankroti. 5

1. Pankrotihaldur Hillar Villers on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi pankrotihalduriks K. R. pankrotimenetluses.
2. Kooskõlas

§ 31lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21.

aprill 2017 kell 10.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. 10. Vastavalt

§ 23

on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub

§ 23

lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu ja kulu kokku 480 eurot: - halduri tasu 380 + käibemaks 76 eurot ja - kulud 20 eurot + käibemaks 4 eurot palub haldur mõista välja JeweLex Advokaadibüroo kasuks. Arvestades asjaolu, et K. R.il puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu osaliselt, so 397 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6