Obsah (10)

§ 218§ 175§ 150§ 448§ 444§ 168§ 326§ 176§ 189§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-12-21148 Tsiviilasi

) § 175 lg 1 alusel menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Kostjat esindas vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus, olles kostja lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 1 mõttes.

Maakohus jättis kostja taotluse 40 euro ulatuses rahuldamata (ilma käibemaksuta), s.o menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude osas, kuna tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku kuluga

§ 175lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.

novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, tunnistada maakohtu tegevus menetluse osas ja menetluskulude osas täiendava määruse tegemisel hageja menetlusõigusi rikkuvaks ja põhiseadusevastaseks, kontrollida kostja esindaja poolt osutatud õigusabi teenuse osutamise lepingu seaduslikkust ja esitatud arvete õiguspärasust ja põhjendatust, tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv

§ 150

lg 1 p 3 alusel hagi läbivaatamata jätmise tõttu ning jätta menetluskulud kostja kanda. 2 Määruskaebuse kohaselt toimus

1. märtsi 2014 määruse täiendamine menetluskulude jaotusega
2. märtsi 2014 määrusega ebaseaduslikult. Maakohus pidi toimetama hagejale kätte kostja taotluse täiendava määruse tegemiseks. Maakohus ei ole seda teinud ning rikkus

§ 448lg-t 4, tehes 28.

märtsil 2014 täiendava määruse. Kuivõrd maakohtu

1. märtsi 2014 määrus on algusest peale tühine, on tühine ka selle alusel tehtud menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
2. märtsil
3. Kohtul tuleb kontrollida kostja esindaja J. Kuuse tegevuse seadusevastasust. Kostja on Valga linna omandis. J. Kuus oli
4. aastal kostja jurist ja Valga Linnavalitsuse jurist. J. Kuusega õigusabi teenuse osutamise lepingu sõlmimise vajadus puudus, kuna Valga linnal on palgaline juristi ametikoht olemas. Juristina sai J. Kuus tasu kuu põhiselt, sh ka tegemata tundide eest. Seega on alust arvata, et õigusabi teenuse osutamise eest saab J. Kuus kahekordset tasu. J. Kuus on õigusabi teenuse eest tasu vastavalt lepingule saanud ning arvete alusel lisatasu nõue ei ole seaduslik ega põhjendatud.

§ 175

lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. J. Kuus oli lepinguline töötaja õigusabi osutamisel. Arvetel puudub kostja kinnitus, et kostja on need arved saanud ning tasunud. Kostjal kohtukulusid ei ole tekkinud, kuna hagi tagastati läbivaatamatult. Kostja menetluskulude nimekiri on eksitav. Arveid osade toimingute eest esitatud ei ole. Hagejalt kostja kulude väljamõistmine on vastuolus heade kommete ja õigusriigi põhimõtetega. Hageja juhtis maakohtu tähelepanu kulude põhjendamatuse kohta ning esitas sellekohased tõendid, sh õigusabiteenuse osutamise leping. Sellele vaatamata ei ole maakohus nõudnud kostjalt täiendavate tõendite esitamist või selgitust. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnormi, jättes hageja poolt esitatud õigusabiteenuse osutamise lepingu ning viite kahekordselt maksustatavale õigusteenusele tähelepanuta (

§ 444lg 2).

Tartu Maakohtu määrused on ebaseaduslikud ka seetõttu, et hagejale ei ole tagatud õigust kohtulikule kaitsele ja edasikaebeõigus hageja kehvast majanduslikust seisundist tulenevalt. Samuti ei ole hageja õigeaegselt saanud maakohtu määrusi kätte. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt kannab

§ 168

lg 2 kohaselt hageja menetluskulud muuhulgas siis, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tartu Maakohtu

1. märtsi 2014 kohtumäärusega täiendati hagi läbivaatamata jätmise määrust menetluskulude jaotusega, jättes menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus on jõustunud
2. aprillil 2014, mistõttu ei saa hageja määruskaebuse lahendamise menetluses enam vaielda menetluskulude jaotamise üle ning hagejal puudub õiguslik alus taotleda ringkonnakohtult
3. märtsi 2014 kohtumääruse põhiseadusele vastavuse kontrolli. Maakohus ei ole kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Asjakohatud ja kohut eksitavad on hageja väited, et kostja lepingulisel esindajal on sõlmitud õigusabiteenuse leping Valga Linnavalitsusega ja seetõttu ei ole alust kostja õigusabikulusid hagejalt välja mõista. Kostja ehk AS VALGA VESI on eraldiseisev juriidiline isik, mitte Valga Linnavalitsuse hallatav asutus, mistõttu Valga Linnavalitsusega sõlmitud õigusabiteenuse leping ei hõlma teiste isikute, sh kostja esindamist. Kostja lepinguline esindaja pole kunagi olnud töösuhetes kostjaga, mistõttu on kõik kostja kulud käsitletavad lepingulise esindaja kuludena

§ 175lg 1 mõistes.

3 Kostja poolt maakohtule

1. augustil 2014 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud arved, mis tõendavad õigusabiteenuse osutamist kostjale. Kostja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik arved on kostja poolt tasutud ja kohtu nõudel võib kostja lepinguline esindaja esitada arvete tasumist tõendavad maksekorraldused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuss esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja väiteid seoses hagi läbivaatamata jätmisega riigilõivu tasumata jätmise tõttu ning kohtumääruste edastamisega hagejale. Hageja on kasutanud oma õigust vaidlustada hagi läbivaatamata jätmist. Hagi läbivaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse tähtaja ennistamata jätmise määrused on lahendatud
3. jaanuaril 2015 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri 2014 määrusega (II kd, tl 12–13). Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ta sai ringkonnakohtu määruse kätte alles
5. mail 2016 kohtutoimikuga tutvudes. Kohtumäärus on hagejale aadressil XXX, mida hageja on enda aadressina ka määruskaebuses märkinud, postkasti jäetud
6. jaanuaril 2015 (kättetoimetamine

§ 326lg 1 mõistes).

1. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus oleks pidanud enne
2. märtsi 2014 täiendava määruse tegemist

§ 448lg 4 viimase lause alusel edastama täiendava määruse tegemise taotluse hagejale.

1. märtsi 2014 määruse vaidlustamise osas on jõustunud ringkonnakohtu
2. detsembri 2015 määrus. Seega ei saa hageja enam menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vaidlustades vaidlustada jõustunud määrusega lahendatud menetluskulude jaotust.
3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja esindaja on olnud kostja töötaja, mistõttu kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine hagejalt on seadusvastane. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks Valga Linnavalitsuse ja Advokaadibüroo Lillo & Partnerid vahel sõlmitud õigusabiteenuse lepingud. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on allkirjastamata lepingutega. Samuti ei nähtu lepingutest nende sõlmimise kuupäeva. Õige on kostja seisukoht, et kostja AS VALGA VESI on iseseisev juriidiline isik. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kõik kostja aktsiad kuuluvad Valga linnale, ei ole kostja õigusteenuse osutamise lepingu pooleks ning on põhjendamatu samastada kostjat Valga Linnavalitsusega. Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui tuleks lugeda Valga Linnavalitsuse poolt advokaadibürooga sõlmitud lepingut kohaldatavaks ka kostja suhtes, ei ole tegemist töölepinguga ning see ei välista lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hagejalt.
4. Asjaolu, et arvetel puudub kostja kinnitus arvete kättesaamise ning tasumise kohta, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.

§ 176

lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

§ 176

lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Näiteks juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (Riigikohtu 1.

detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). 4 Seega võib eeldada, et kostjal tekkis õigusteenuse osutamise eest tasumise kohustus.

§ 176lg-s 6 sisaldub kohtu õigus, mitte kohustus.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekiri esitatud piisava täpsusega, et selle alusel hinnata kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust.

1. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostjal ei saanud kulusid tekkida, kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Maakohus võttis hagi
2. septembri 2012 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult vastama hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja esitas kirjaliku vastuse
3. septembril 2012 (I kd, tl 32–39). Samuti koostas kostja kohtu nõudel kirjaliku seisukoha hageja
4. veebruari 2013 menetlusdokumendi osas (I kd, tl 106-108) ning esitas lõpliku seisukoha
5. jaanuaril 2014 (I kd, tl 117–119). Seega on kostja esindaja kohtu nõudel ning kostja huvide kaitseks esitanud kohtumenetluses kolm kirjalikku seisukohta, mille kulude hüvitamist on ta õigustatud nõudma. Väär on hageja seisukoht, et kostja menetluskulude nimekiri on eksitav ning osa arvetest puuduvad. Asjaolu, et menetluskulude nimekirjas on teostatud toimingud põhjalikumalt lahti kirjutatud (materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavaldusele vastuse koostamine), võrreldes arve selgitustega (õigusabiteenuse osutamine), ei tähenda, et tegemist oleks erinevate õigustoimingutega. Nimekirjas ning arvel märgitud teenuse maht ja teostamise kuupäev on samad. 10.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus on korduvalt jätnud hageja hagiavalduse käiguta, sh ka riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Maakohus selgitas hagejale nii

1. juuni 2012 määruses (I kd, tl 7–9), kui ka
2. juuli 2012 määruses (I kd, tl 18–20), et puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus keelduda avalduse menetlusse võtmisest või jätta juba menetlusse võetud avaldus läbi vaatamata. Maakohus rahuldas
3. augusti 2012 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas teda osaliselt riigilõivu maksmisest selliselt, et hagejal tuleb tasuda 25% riigilõivust, s.o 878 eurot 79 senti 12 osas 1 aasta jooksul, s.o 73 eurot 23 senti kuus. Maakohus hoiatas hagejat, et menetlusabi andmise võib tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud ning menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Kuivõrd hageja jättis osaliselt riigilõivu maksed teostamata, jättis maakohus hagi
4. veebruari 2014 määrusega taas käiguta (I kd, tl 124–126). Maakohus ei pidanud põhjendatuks menetlusabi tühistamist, vaid andis hagejale täiendava tähtaja tasumata riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tasumata jätmisel jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata. Kuivõrd hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, jättis maakohus õigustatult hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
5. Hageja taotleb osaliselt tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 3 alusel.

Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu antud asjas

§ 150

lg 1 p 3.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 5 Maakohus on asja menetlusse võtnud ning on asja menetlenud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul menetluses tekkinud ka asja läbivaatamise kulud

§ 150lg 4 mõistes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt osaliselt tasutud riigilõiv antud vaidluses tagastamisele analoogia korras

§ 189

lg-ga 2, mille kohaselt menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Maakohtul oli 3. veebruari 2014 määrust tehes õigus kas tühistada menetlusabi andmine

§ 189

lg 1 p 3 alusel või jätta hagiavaldus käiguta ning anda hagejale täiendav tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o puuduoleva riigilõivu tasumiseks. Menetlusabi tühistamisel jääksid hageja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud sellises olukorras tagastada hagejale juba tasutud riigilõivu üksnes põhjusel, et menetlusabi tühistamise asemel on hagejale antud taas tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. 12.

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6