← Eesti

3-16-2067/19

Obsah (4)§ 67§ 71§ 152§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2067 Määruse kuupäev 22. november 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Mihkel Vadi kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sis

§ 67lg-le 4 kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval.

Seega saabus kaebuse esitamise tähtaeg nimetatud nõude osas 26.09.2016. Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 17.10.2016, s.o kolm nädalat pärast kaebetähtaja möödumist. 12.

§ 71

lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.

  1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva 2 põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.
  3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
  4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
  5. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et ootas Tartu Ülikooli vastust enda avaldusele. Ilmselt peab kaebaja silmas 31.08.
  6. a avaldust, milles ta soovis, et ülikool võimaldaks talle residentuuri koha väljaspool konkurssi. Vastava nõude osas on kohus kaebuse tagastanud ning selles osas on kaebaja esitanud määruskaebuse. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et avaldusele vastuse ootamist ei saa pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis oleks takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Objektiivset takistust kaebuse esitamiseks ei esinenud. Arvestades, et M. Vadi on varasemalt korduvalt esitanud kohtutele kaebuseid, määruskaebuseid, apellatsioonkaebuseid ja kassatsioonkaebuse (haldusasjades nr 3-12-1426, 3-12-1513, väärteoasjas nr 4-10-1532), siis ei saa pidada teda kohtumenetluses kogenematuks isikuks. Seega ei saanud kaebetähtaegade järgimise kohustus tulla kaebajale üllatusena. Kohtu hinnangul ei ole tähtaja ületamine käesoleval juhul vabandatav, kuna kaebaja pole ise olnud piisavalt hoolas, et selgitada välja residentuuri eksami vaidlustamise kord, sh tähtajad. Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru kaebaja väidetav avaldusele vastuse ootamine tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
  7. Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega kolm nädalat. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.
  8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
  9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata. 16.

§ 152

lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

  1. M. Vadi esitas 17.11.2016 kohtule määruskaebuse täpsustuse, milles soovis Tartu Halduskohtu 03.11.
  2. a resolutsiooni punkti 3 tühistamist residentuuris osalemise kohustamise nõude tagastamise osas. M. Vadi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.11.
  3. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale residentuuris osalemise kohustamise nõude tagastamise osas tuleb menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja riigilõiv on tasutud.
  4. HKMS § 206 lg 3 kohaselt tuleb määruskaebus ja selle lisade ärakirjad toimetada kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab ja anda neile vastamiseks tähtaeg või kohustada määruskaebusele vastama. Kohtu hinnangul tuleb määruskaebus edastada Tartu 3 Ülikoolile ning kohustada nimetatut esitama kohtule kirjalik seisukoht määruskaebuse kohta hiljemalt 30.11.
  5. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.