) § 174 lg 1). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal maakohtu määrusega tutvumisele, õiguspraktikaga tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi. Arvestades asja keerukust, esindaja tehtud toimingutele kulunud aega ja tehtud kulutuste vajalikkust, on puudutatud isiku taotletud õigusabikulu
Põhjendatud menetluskulu on ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja väitel kohaldas maakohus valesti
lg-t 1, sest selle sätte alusel määratakse kindlaks vaid menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Puudutatud isiku õigusabikulude suurus on paljasõnaline ning seda ei saa kindlaks määrata tsiviilasja materjalide alusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et kuivõrd puudutatud isik ei esitanud kohtu nõutud menetluskulusid tõendavaid dokumente, ei saanud avaldaja puudutatud isiku menetluskulude kohta seisukohta esitada. Samuti on jäänud tähelepanuta, et puudutatud isik ei esitanud menetluskulude nimekirja
lg 4 nõudeid järgides vastavas kohtuastmes, vaid alles pärast ringkonnakohtu määruse tegemist. Maakohus mõistis avaldajalt ekslikult välja riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tagamise taotlus jäeti läbi vaatamata ning
lg 1 p 3 järgi tuli tasutud riigilõiv 50 eurot sel juhul puudutatud isikule tagastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt kohus, kelle määrus vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. 3 Tulenevalt
lg 2 sõnastusest ei ole määruskaebuse tagamise avalduse puhul tegemist hagi tagamise taotlusega, mille esitamisel RLS § 59 lg 16 kohaselt tasutakse riigilõivu 50 eurot. Määruskaebuse tagamise avaldus ei ole iseseisvalt lõivustatav ning seetõttu on K.Z. tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatust rohkem ning see tuleb
Vastava avalduse on K.Z. määruskaebuses esitanud (tl 4042). 8. Ülejäänud määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude dokumentide esitamist sätestab
. Viidatud sätte lg-te 1 ja 2 järgi tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
lg 5 järgi tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sama sätte lg 1 esimese lause järgi võib kohus siiski anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Maakohus on praeguses asjas avaldaja vastuväiteid arvestades seda teinud. Riigikohus on selgitanud, et tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist (vt Riigikohtu 9. novembril 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 tehtud määruse p 13). Puudutatud isik on esitanud menetluskulusid tõendava dokumendina arve avaldaja määruskaebuse vastuse lisana (tl 132). 9.
lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus
lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv) (vt Riigikohtu 11. veebruaril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 tehtud otsuse p 22). Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohus saanuks eeltoodut arvestades ka praegusetel asjaoludel määrata kindlaks vaid sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kõnealusest sättest sellist järeldust ei tulene.
lg 1 teine lause annab juhiseid olukorra jaoks, kus menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitata. Praegusel juhul on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ning taotluse lahendamiseks
järgi nõutud dokumendid (menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis) ning kohus sai nende alusel
lg 1 esimese lause järgi menetluskulude suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrata. Ringkonnakohus osutab ka Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on
lg 1 alusel peetud võimalikuks määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks esitatud menetluskulude nimekirja alusel olukorras, kus kostja vastuväitel ei olnud hageja oma väidetavate menetluskulude kohta esitanud nende kontrollimist võimaldavaid tõendeid (vt Riigikohtu 3. juunil 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 tehtud otsuse p 19). Riigikohus on 26. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et
järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda 4 vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. 10. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega selle kohta, et ta ei saanud puudutatud isiku käitumise tõttu (menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamata jätmine) menetluskulude kohta seisukohta esitada. Puudutatud isik esitas oma taotluses menetluskulu nimekirja, mille kohaselt kulus tema esindajal maakohtu määruse ja õiguspraktikaga tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi (teenuse maksumus 100 eurot). Maakohus on toimetanud
lg–te 7 ja 8 alusel puudutatud isiku taotluse avaldajale kätte ning avaldaja sai taotluses märgitud andmete alusel esitada omapoolseid vastuväiteid kulude põhjendatuse kohta (mida avaldaja on ka oma 6. septembril 2016 esitatud vastuses teinud). 11. Vastuseks avaldaja väitele
lg 4 kohaldamise kohta märgib ringkonnakohus, et kuigi viidatud säte näeb ette kohtukulude esitamise igas kohtuastmes, ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude nimekirja hilisema esitamise tagajärjeks nende väljamõistmata jätmine põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus viitab siinkohal analoogiale Riigikohtu seisukohaga
lg 1 kohaldamisel, kus leiti, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise ning see aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 7. septembril 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16 tehtud otsuse p-d 13-14). 12.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.