Obsah (4)

§ 34§ 1§ 42§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-10387

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled sõlminud 11.04.2011 liitumislepingu nr 1167675 ja 09.02.2012 liitumislepingu lisa nr

1. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Nõude põhiosa (805,19 eurot) kohta on kohus teinud 05.04.2016 maksekäsu. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Hageja nõuab viivist 805,14 eurot alates 15.11.2013 kuni 26.02.
2. 03.12.2014 on Elisa Eesti AS teatanud kostjale, et on nõude 18.11.2015 loovutanud hagejale. Nõude loovutamise teatest saab järeldada, et nõue on loovutatud
3. aastal, kuna 03.12.2014 on kostjale teatatud nõude loovutamisest. Kohus leidis, et arvestades hageja poolset aastatepikkust viivitamist oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes, on viivisenõue summas 805,14 eurot hea usu põhimõtte vastane. Viivisenõue on põhjendatud summas 334,53 eurot: - perioodi eest 01.–31.10.2013, arve nr 2007928675, 16.11.2013 kuni 18.12.2013 summas 4,29 eurot (84,78 eurot × 0,15% = 0,13 × 33 päeva); - perioodi eest 01.–30.11.2013, arve nr 2008145695, 19.12.2013 kuni 20.01.2014 summas 7,59 eurot (155,92 eurot × 0,15% = 0,23 × 33 päeva); - perioodi eest 01.–31.12.2013, arve nr 2008378252, 21.01.2014 kuni 13.02.2014 summas 8,05 eurot (231,92 eurot × 0,15% = 0,35 × 23 päeva); - perioodi eest 01.–31.01.2014, arve nr 2008757286, 03.03.2014 kuni 03.04.2014 summas 37,51 eurot (805,14 × 0,15% = 1,21 × 31 päeva); - perioodi eest 04.04.–18.11.2014 (nõude loovutamiseni) summas 277,09 eurot (805,19 × 0,15% = 1,21 × 229). Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 687,98 eurot (riigilõiv 176,69 eurot ja õigusabikulu 511,29 eurot). Kohus rahuldas hagi 41,55% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud 41,55% ulatuses, s.o summas 285,85 eurot, kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Ramiz Rakhmanov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
5. juuli 2016 otsuse tühistamist ning hageja viivisenõude täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja teenust kasutanud ja seoses vangistusega ei saanud ta edastada teenusepakkujale infot lepingu täitmise võimatusest; 3 2) on kostjalt väljamõistetud menetluskulud 285,85 eurot selgelt ebaproportsionaalsed, arvestades, et reaalselt ei ole kostja teenust kasutanud ja seega ka teenusepakkuja ei ole kulutusi teinud. Arusaamatuks jääb, millest tulenevad hageja menetluskulud, kuna hageja kohtulikust arutamisest osa ei võtnud. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kompromissiga. Samuti tuleks arvestada olukorda, milles kostja on alates
6. a novembrist.
7. OÜ Aktiva Finants vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant kaebuses tuginenud väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või tuleks arvestamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendeid arvestades teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Apellant lihtsalt ei nõustu maakohtu otsusega, mis ei ole alus apellatsioonkaebuse esitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning ta vaidlustas temalt väljamõistetud viivise ja menetluskulude suuruse. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 334,53 eurot ja menetluskulud 285,85 eurot, tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 133,82 eurot ning muudab menetluskulude jaotust.
10. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kostja hageja viivise nõude. Maakohus vähendas hageja 805,14 euro suurust viivise nõuet 334,53 euroni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole aastatepikkune viivitamine nõudeõiguse teostamisega kooskõlas hea usu põhimõttega ning see asjaolu annab aluse viivise vähendamiseks. Ringkonnakohus maakohtu sellekohase põhjendusega ei nõustu. Riigikohus on 02.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03 asunud seisukohale, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Praegusel juhul on hageja esitanud nõude aegumistähtaja jooksul ning seetõttu ei saa hagejale ette heita viivitamist nõudeõiguse teostamisega. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhineb tüüptingimustel. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et kostja kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8 (tl 44) kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tegemist on tüüptingimusega ning kohus peab omal algatusel tüüptingimuse kehtivust hindama ka siis, kui pool tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24).
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 kui tüüptingimuse kehtivust hinnanud ning on seetõttu hageja viivise nõude ebaõigesti lahendanud. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1lg 5 tähenduses.

4

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

§ 42

lg-s 3.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses (---) muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-139-14, p 11). Teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 7.8 on viivisemääraks 0,15% (s.o 54,75% aastas). Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et „Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni.“ Arvestades viivisenõude perioodi, oli seadusjärgne viivisemäär alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas). Praeguses asjas on kokkulepitud viivisemäär 54,75% aastas ja ületab seadusjärgse viivisemäära üle kuue korra. Ringkonnakohus leiab, et sellist selget ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et „Viivise mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kuus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hageja nõuab viivist kuni 26.02.

1. Arve nr 2007928675 järgi on võlgnevuse suuruseks 84,78 eurot ning viivise suuruseks on ajavahemiku 16.11.2013-26.02.2016 eest 15,75 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arve nr 2008145695 järgi on võlgnevuse suuruseks 71,14 eurot ning viivise suuruseks on ajavahemiku 19.12.2013-26.02.2016 eest 12,67 eurot. 5 Arve nr 2008378252 järgi on võlgnevuse suuruseks 76 eurot ning viivise suuruseks on ajavahemiku 21.01.2014-26.02.2016 eest 12,96 eurot. Arve nr 2008757286 järgi on võlgnevuse suuruseks 573,27 eurot ning viivise suuruseks on ajavahemiku 03.03.3014-26.02.2016 eest 92,44 eurot. Kokku moodustab viivise võlgnevus 133,82 eurot (15,75+12,67+12,96+92,44) ning hageja nõue tuleb selles osas rahuldada. Apellandi väide, et seoses vahi alla võtmisega ei olnud tal võimalik võlgnevust tasuda ning seetõttu on viivise nõue põhjendamatu, ei ole õige.
2. Menetluskulud maakohtus. Maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud hageja õigusabikulude suurusest 511,29 eurot (tl 68). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja õigusabikulude suurus on põhjendamatult suur. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja koostanud ja esitanud maakohtule hagiavalduse. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja jaoks tegemist tüüpilise vaidlusega, mis ei ole õiguslikult keerukas. Hageja esindaja möönis ringkonnakohtu istungil, et esindaja tunnitasu määr võiks olla 70 eurot. Ringkonnakohus lähtub tunnitasu määrast 70 eurot ning leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks on 1,5 tundi. Sellest järelduvalt on hageja esindaja õigusabikulu suuruseks maakohtus 105 eurot (70 eurot x 1,5 tundi). Koos riigilõivuga 176,69 eurot (tl 58) on menetluskulude suuruseks maakohtus 281,69 eurot (176,69+105). Hageja nõue 805,14 eurot rahuldati 133,83 euro, s.o ca 17% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad kostja kanda hageja menetluskuludest maakohtus 47,9 eurot (ca 17% 281,69 eurost).
3. Menetluskulud ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 334,53 eurot oli kostja kohustatud tasuma riigilõivu 75 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2016 määrusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus osaliselt ning talle võimaldati tasuda riigilõiv 75 eurot kolme võrdse osamaksena. Kostja on tasunud riigilõivu katteks 25 eurot ja tasumata on riigilõiv 50 eurot. Kuna menetluskuludest jääb kostja kanda 17%, s.o 12,75 eurot, siis on ta tasunud riigilõivu enam 12,25 euro võrra (25-12,75=12,25). Seetõttu tuleb hagejalt mõista riigilõivu katteks välja 50 eurot riigituludesse ning 12,25 eurot kostjale. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile ringkonnakohtus kokku 3,5 tundi summas 350 eurot (sh vastuse koostamine 3 tundi summas 300 eurot ja osalemine kohtuistungil 0,5 tundi summas 50 eurot). Arvestades vastuse sisu (tl 133) on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks vastuse koostamise eest 0,5 tundi. Kokku moodustab põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus 1 tund summas 100 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ca 17%, jäävad hageja õigusabikuludest ringkonnakohtus 83 euro ulatuses hageja enda kanda ning 17 euro ulatuses kostja kanda.
4. Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 64,9 eurot ning hagejalt kostja kasuks riigilõivu katteks 12,25 eurot. Tehes tasaarvestuse väljamõistetavate menetluskulude osas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 52,65 eurot. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista riigilõivu katteks riigituludesse 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 7