← Eesti

2-16-100518/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-100518 Tsiviilasi A ja B hagi K.K. vastu elatise väljamõistmiseks 450 eurot ja 745 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.K. apellatsioonkaebus ja A ja B vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (vastuapellatsioonis vastustaja): K.K. (kostja), ik XXX; Vastustajad (vastuapellandid): A (hageja), ik XXX ja B (hageja), ik XXX; seaduslik esindaja R.S., lepinguline esindaja adv Grete Kirsimaa RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
  9. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 1 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  10. A (hageja) ja B (hageja) esitasid hagi K.K. (kostja) vastu ja palusid välja mõista elatis kummalegi hagejale 200 eurot kuus alates
  11. detsembrist
  12. a, kuid edaspidi mitte vähem, kui 93 % elatise alammäärast. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja R.S. hagejate vanemad. Alates
  13. aastast ei ela vanemad koos. Lapsed elavad ema R.S. juures. Kostja ei osale piisavalt oma laste ülalpidamises, teeb seda kaootiliselt ja ebapiisavas ulatuses. Hagejad märkisid, et nende elatise nõude suurus on alla seaduses sätestatud alammäära.
  14. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei olnud nõus maksma elatist hagis esitatud ulatuses. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps, kes sündis 21.08.
  15. Hagi rahuldamisel täies ulatuses jääb kostja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saavad lapsed. Kostja oli pikemat aega töötu. Alates 2.01.2016 töötab ta tehnikuna OÜ-s XXX keskmise netokuutöötasuga 775 eurot. Kostja igakuulised vältimatud kulutused on 1076 eurot. Kostja on nõus maksma elatist kummalegi hagejale 100 eurot kuus. Arvesse tuleb võtta hagejatele makstavat riikliku peretoetust. MAAKOHTU LAHEND
  16. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja A kasuks elatise 150 eurot kuus, kuid edaspidi mitte vähem, kui 70 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
  17. jaanuarist
  18. a kuni A täisealiseks saamiseni XXX. a. Maakohus mõistis kostjalt välja B kasuks elatise 150 eurot kuus, kuid edaspidi mitte vähem kui 70 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
  19. jaanuarist 2016 kuni B täisealiseks saamiseni XXX. a. Maakohus jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks perioodi eest
  20. detsember kuni
  21. detsember
  22. a. Maakohus jättis menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hagejate kanda ning mõistis kostjalt välja mõlema hageja kasuks menetluskulud 90 eurot. Maakohus märkis, et kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulult maksta viivist VÕS §113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus sedastas, et hagiavalduse kohaselt on kostja võtnud osa laste ülalpidamisest, kuid see on olnud kaootiline ja ebapiisav. Kostja on maksnud ühe lapse lasteaia eest ning teise lapse pikapäevarühma toidu ja trennide eest. Hagiavaldusele lisatud lasteaiatasu arvete kohaselt (tl 35-37) on kostja maksnud A lasteaiakoha eest XXX detsembris
  23. a 177,70 eurot ning jaanuaris
  24. a 90 eurot (tl 58). B pikapäevarühma toiduraha on kostja poolt tasutud kuni
  25. aasta lõpuni (tl 33). Kostja kohustus oli tasuda laste spordiklubi liikmemaks detsembrikuu eest 30 eurot (tl 34). Maakohus jõudis seisukohale, et nimetatud maksete tegemisega on võimalik lugeda kostja poolt tasutuks elatis kummalegi hagejale
  26. a detsembrikuu eest. 2 Riiklike peretoetuste seaduse § 1 kohaselt on lapsetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Alates
  27. jaanuarist
  28. a on kuupalga alammäär 430 eurot, elatise alammäär 215 eurot ja lapsetoetus nii esimese kui ka teise lapse kohta 50 eurot. Kostjale langev osa kummagi lapse lapsetoetusest on seega 25 eurot. Maakohus märkis, et pangakonto väljavõtete ja töölepingu kohaselt on kostja saanud OÜ-st XXX netotöötasu
  29. a jaanuaris 805 eurot ja sama aasta veebruaris 750 eurot. Kostja esitatud kulutuste arvestus summas 1076 eurot kuus (tl 66) ei kajasta ilmselt ainult kostja, vaid tema perekonna kulutusi. Seega tuleb kulutused jagada kostja ja tema elukaaslase ning lapse vahel. Kostja iga perekonnaliikme kulu on arvestuslikult (1076:3) ligi 360 eurot kuus. Maakohus leidis, et arvestades kostja ülalpidamisel olevat kolme alaealist last, peaks ta võtma osa iga lapse ülalpidamisest vähemalt (215-25) 190 euro, kokku 570 euro ulatuses kuus. Kostja enda vajaduste katteks jääks 180 kuni 235 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maakohus jõudis seisukohale, et ühetaoline ei tähenda aritmeetiliselt võrdset jagamist (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-15 p 11). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2009 otsuse kohaselt (tsiviilasi nr 3-2-1-127-09 p 12), tuleb elatise suuruse määramisel mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Maakohus jõudis seisukohale, et kostjal on ilma tema juures elava lapse varalist olukorda kahjustamata võimalik maksta kummalegi hagejale elatist 150 eurot kuus alates
  30. jaanuarist
  31. Hagejate seadusliku esindaja poolt vähemalt sama summa panustamisel ning arvestades juurde riikliku lapsetoetuse, on kummagi hageja ülalpidamiseks võimalik kasutada (150+150+50) 350 eurot. Sellisel juhul jääb kostjale tema töötasust 300 kuni 355 eurot kuus, mis võimaldab katta kostja igapäevaselt vajalikud kulutused. Väljamõistetav elatis moodustab käesoleval ajal kehtivast elatise alammäärast ligi 70 %. Hageja taotlusel määras maakohus kindlaks seoses elatise alammäära muutumisega edaspidi muutuva elatise proportsiooni, mis on 70 % kehtivast elatise alammäärast. Suuremat elatist ei ole võimalik kostjalt välja mõista: kostjal puudub kinnisvara, tema nimele ei ole registreeritud sõidukeid, tema sissetulekuks on töötasu ja tema ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps. Kui kostja on alates 01.01.2016 maksnud hagejatega seotud vajalikke kulutusi (kool, lasteaed, spordiklubi), siis tuleb need summad tasaarvestada välja mõistetud elatisega. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  32. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Kostja palub vähendada elatist 100 euroni kuus ning jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja nõus maksma menetluskulusid 180 eurot ja menetluskulude maksmine on eraldi väljaminek; 2) ei ole elatise suuruse määramisel arvestatud, et kostja ostis B jalgratta ning ta soovib lapsi (hagejaid) võtta 2-3 korda nädalas enda juurde. Kostja soovib olla oma lastele isa, kuid ka 3 sellega on kulutused seotud. Hagejad elavad linnast ca 20 km väljas ning kostja peab neid sinna viima ja tooma, kui kohtumised on; 3) kasutati korteri müügist saadud raha võlgade katteks. Kostja palk on 950 eurot kuus, kuid igakuised kulutused on suuremad. Kulutused on: üür 400 eurot kuus, kommunaalkulud 100 eurot kuus, toit 150 eurot kuus, kütus 150 eurot kuus, telefoniarve 10 eurot kuus, Starmani arve 16,95 eurot kuus, hügieenitarbed 10 eurot kuus ja ootamatud kulud 30 eurot kuus; 4) maksis kostja Soomes tööl olles kinni hagejate arved, kuid käesoleval ajal suudab maksta igale lapsele 100 eurot kuus.
  33. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Hagejate vastuse kohaselt: 1) jättis kohus põhjendatult menetluskulud osaliselt kostja kanda; 2) ei ole kohus võtnud jalgratta ostmist õiguspäraselt arvesse, kuna tegu ei ole elatisega ega lapse ülalpidamiskuludega ning jalgrattad olid mõlemal hagejal varasemalt olemas; 3) ei oma tähtsust kostja väide, et kogu korteri müügist saadud raha läks võlgade katteks ning hagejate arvates jäi kostjal pärast müüki raha alles 1400 eurot; 4) maksis kostja
  34. a lasteaia arve võlga, mitte selle maksu; 5) on kostja apellatsioonis esitatud väited ülepingutatud ja eksitavad; 6) jääb arusaamatuks, miks arvas kostja, et kolmas laps on õigustatud saama elatist 200 eurot kuus, kuid kahele vanemale lapsele piisab sajast eurot kuus.
  35. Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad rahuldada hagi täielikult ja mõista A kasuks välja tagasiulatuv elatis alates
  36. detsembrist
  37. a kuni
  38. jaanuarini
  39. a summas 295 eurot kuus. Hagejad paluvad mõista kostjalt B kasuks välja tagasiulatuv elatis alates
  40. detsembrist
  41. a kuni
  42. jaanuarini
  43. a summas 295 eurot kuus. Hagejad paluvad mõistja kostjalt välja mõlema hageja kasuks igakuine elatis 200 eurot kuus (93 % miinimummäärast) alates
  44. jaanuarist
  45. a kuni mõlema hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad siduda kostjalt hagejate kasuks väljamõistetav elatis seaduses sätestatud elatise miinimummääraga sellisel viisi, et miinimummäära igakordselt tõusmisel peab tasutav elatis ühes kuus moodustama 93 % miinimummäärast. Elatise tasumise kuupäevaks paluvad hagejad määrata iga kuu viienda kuupäeva. Hagejad paluvad jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda ning mõista kostjalt välja hagejate kasuks menetluskulud maakohtus 240 eurot ja menetluskulud ringkonnakohtus 534 eurot ja määrata, et tuleb maksta viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei tohi lastele mõista välja elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära; 2) võib alla elatise miinimummäära elatist vähendada vaid väga mõjuvatel põhjustel ning neid põhjuseid ei esine; 3) jättis maakohus tähelepanuta asjaolu, et kõik maksed, mida kostja on detsembris
  46. a ja jaanuaris
  47. a teinud, on tehtud varasemate arvete kohta ning kostja vähendas nendega oma varasemaid võlgnevusi; 4) on peretoetuse jagamine vanemate vahel vastuolus põhimõttega, et lapsetoetus on riigi makstav toetus lapsele.
  48. Kostja esitas vastuse vastuapellatsioonkaebusele, milles vaidles sellele vastu. Kostja vastuse kohaselt: 1) ei ole kostja suuteline maksma mõlemale hagejale kokku 300 eurot kuus ning kostja on suuteline maksma oma kolmele lapsele eraldi 100 eurot kuus; 2) ostab Cle kõik vajaliku, kuna kostja rahaline seis ei võimalda kolmandat last pidada ülal; 4 3) on S.K esitanud elatise nõude, kuna ta ei suuda Cd üksi ülal pidadada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  49. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
  50. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes elatise suuruse üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt 295 eurot ja edasiulatuvalt 200 eurot hageja kohta kuus või on kostjal kohustus tasuda 100 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on elatise maksmiseks kohustatud ja selle üle, et esineb alus mõista välja elatis alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.
  51. Apellatsioonkaebuses taotletakse maakohtu poolt väljamõistetud elatise vähendamist 50 euro võrra, so 100 euroni ja vastuapellatsioonkaebuses elatise suurendamist 50 euro võrra, s.o etteulatuvalt 200 euroni kuus. Pooled esitavad oma nõuete põhjenduseks samad asjaolud, mis maakohtus. Ringkonnakohus märgib, et elatise piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjas esile toodud asjaolusid kogumis ning mis peab olema veenvalt põhjendatud. Diskretsiooniotsuse puhul peavad otsusest nähtuma kaalutlused, millest tulenevalt kohus on järeldustele jõudnud. Maakohus on otsuses selgelt esitanud asjaolud, milliseid kohus kaalutlemisel pidas olulisteks ja milliseid ebaolulisteks. Kõrgema astme kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust, ega teosta kaalutlusõiguse õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust alama astme kohtu eest. Ringkonnakohus saab diskretsiooniotsuse puhul hinnata, kas poolte huvisid on piisavalt ja igakülgselt kaalutud ja arvesse võetud, kas otsus on piisavalt põhjendatud ning kas see on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsiooni teostamisel käsitlenud kõiki menetlusosaliste esitatud väiteid ja tõendeid (§ 442 lg 8). Maakohtu poolt teostatud kaalutlusõigus on kooskõlas kohtupraktikaga ja ei ole pooltele üllatuslik. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületatud diskretsiooni piire, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse muutmiseks.
  52. Ringkonnakohus märgib, et apellatsiooni korras saab kõrgema astme kohus kontrollida asjaolude hindamist ja kaalumist otsuse tegemise aja seisuga. Samas on elatise väljamõistmine tulevikku suunatud, mistõttu faktilised asjaolud võivad muutuda. Käesolevas asjas on kostja maakohtus väitnud, et tema igakuine kohustus on tasuda üüri 400 eurot ja lisaks kommunaalkulusid 150 eurot. Pärast maakohtu otsuse tegemist, so. 31.10.2016, on kostja ja S.K. ühisomanikena omandanud elamu XXX vallas, mistõttu kostja kohustuste maht peaks olema eelduslikult võrreldes otsuse tegemise ajaga vähenenud. Apellant lisas ka maakohtu määruse tsiviilasjas 2-16-111524, millega maakohus kinnitas kompromissi, mille alusel K.K. maksab elatist Cle 100 eurot kuus alates 01.06.
  53. Ringkonnakohus märgib, et ei arvesta uute asjaoludega maakohtu diskretsiooni teostamise ületamise hindamisel, kuna ülalpidamiskohustus kolmanda lapse suhtes oli kostjal ka maakohtu menetluse ajal, samuti on jätkuvalt kostjal vajadus elamispinnaga seotud kulude katmiseks. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et need asjaolud ei annaks alust väljamõistetud elatise suurust muuta. 5
  54. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oli õigustatud poolte menetluskulude jaotamisele kohaldama TsMS § 163 lg-t 1 ning puudub alus ka maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitajate endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.