1-16-4727/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4727 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus Albert Zonenbergi (ik 39301222763) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Albert Zonenbergi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroole 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt Albert Zonenbergile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest.
6. Välja mõista Albert Zonenbergilt menetluskulu 48 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks.
7. Albert Zonenbergilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 30.09.2016 otsusega mõisteti Albert Zonenberg süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti A. Zonenbergile mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui A. Zonenberg ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 18.10.
10. 21.12.2016 koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata A. Zonenbergi karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtuotsuse alusel määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Maakohtu määrus
11. Tartu Maakohtu 19.01.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati A. Zonenbergile Tartu Maakohtu 30.09.2016 otsusega mõistetud karistus kuus kuud vangistust täitmisele.
12. Maakohtu hinnangul ei ole A. Zonenbergi suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine otstarbekohaseks osutunud. Vabaduses viibides hoidis A. Zonenberg 30.09.2016 kohtuotsuse täitmisest kõrvale, kuna jättis järjekindlalt täitmata KarS § 75 lg 1 p-s 2 märgitud registreerimiskohustuse, ei elanud KarS § 75 lg 1 p-s 1 märgitud kohtu määratud elukohas, milleks on käesoleval juhul XXX asuv korter. Elukohast lahkumisega on A. Zonenberg jätnud täitamata ka KarS § 75 lg 1 p-s 3 täheldatud kohustuse alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Jättes küsimata kriminaalhooldusametnikult loa elukoha vahetamiseks, on A. Zonenberg eiranud KarS § 75 lg 1 p-s 5 täheldatud kontrollnõuet. A. Zonenberg hoidis kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ka sellega, et ei küsinud ja ei saanud kriminaalhooldusametnikult KarS § 75 lg 1 p-s 6 täheldatud luba väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibimiseks. 10.-13.12.2016 viibis A. Zonenberg kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariigis.
13. Kuna A. Zonenbergi suhtes sisuliselt kriminaalhooldust senini toimunud ei ole, kohtuotsuse 18.10.2016 jõustumise järgselt on toimunud ainult 2 registreerimist (10.11.2016 ja 24.11.2016), ning kohtuotsusega määratud kontrollnõuete täitmata jätmiseks A. Zonenbergil mõjuvat põhjust olnud ei ole, siis eeltoodud asjaoludel kogumis on põhjendatud kohtuotsuse täitmisest tahtlikult kõrvale hoidunud A. Zonenbergile 30.09.2016 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistus pöörata täitmisele.
14. 19.01.2017 istungil ei väljendanud A. Zonenberg vähimatki soovi teha edaspidiselt koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning täita kontrollnõudeid. Pigem vastupidi, olles seisukohal, et talle ei ole kriminaalhooldust vaja, tal oli vaja tööl käia Tallinnas ja ka Soome Vabariigis tööd otsimas. Neil asjaoludel leidis maakohus, et A. Zonenbergile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Maakohtu hinnangul ei saa vastu tahtmist isiku suhtes kriminaalhooldust teostada, kui isikul endal puudub selleks igasugune huvi ja ta on selle suhtes negatiivselt meelestatud. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Zonenbergi kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.
16. Kohtuistungil selgitas A. Zonenberg, miks tal ei olnud võimalik ilmuda kriminaalhooldaja juurde. Väljasõidu kohta selgitas ta, et ei olnud teadlik, et peab selleks luba küsima. Ta on juba varem avaldanud, et soovis Soomes sugulaste abil tööd leida. Kaitsjale arusaadavalt soovis A. Zonenberg vangistuse asemel kontrollnõudeid ikkagi täita. Samuti avaldas soovi kohtumääruse peale edasi kaevata.
17. Kaitsja arvates ei ole võimalik nõustuda maakohtu järeldustega, et A. Zonenbergi suhtes ei ole kriminaalhoolduse kohaldamine otstarbekaks osutunud, ta lahkus elukohast ja ta ei ole taotlenud teist kriminaalhooldajat. Kriminaalhooldaja märkis, et A. Zonenberg ei näidanud üles initsiatiivi ametnikuga muul viisil suhtlemiseks kui kriminaalhooldusametnik on korduvalt hooldusalusele helistanud, kuid isik on jäänud tabamata.
18. Kui maakohus märkis, et toimus ainult kaks regitreerimist, siis on A. Zonenberg ikkagi püüdnud kontrollnõudeid täita. Kolme registreerimise kohta oli ta kriminaalhooldajale esitanud seletused: magas sisse, helistas ja sai uue aja; oli Tallinnas töö asjus ülemusega kokku leppimas; oli haige, sest tööl läks tolm silma, millest tekkis silmapõletik ja arst soovitas järgmise visiidini kodus olla. 2 Kaitsja arvates ei saa järeldada, et kui põhjusi ei loeta mõjuvaks, siis ongi antud juhul tegemist vaieldamatu kontrollnõuete eiramisega. Ettekandes on märgitud, et viimane ebaõnnestunud registreerimne oli 22.11.2016 ja õnnestunud registreerimine toimus 24.11.
20. A. Zonenbergi elamistingimused XXX linnas olid nii halvad, et ta ei saanud seal elada, nii et see oli olnud juba varem takistuseks käitumiskontrolli kohaldamisele. Kui postkast oli üleajamiseni täis, siis ei olnud ilmselt võimalik posti vastu võtta.
21. A. Zonenberg jäi kunagi tema kinnitusel korduvalt enne tähtaega karistusest vabastamata elukoha puudumise tõttu. Antud elukohas elas kunagi tema ema ja teisi isikuid.
22. Telefoni kasutamise kohta selgitas A. Zonenberg, et tal ei olnud helistamiseks kõneaega. Telefoniarveid korralikult tasuval isikul on ilmselt raske ette kujutadagi, kui keeruliseks võib osutada suurte tasumata arvete tõttu levisse tagasisaamine, kui n.ö pole leivarahagi.
23. A. Zonenberg on varem kinnitanud, et ta kardab kontrollnõuete tõttu, mida tal ei ole võimalik täita. Narkootikumidest on isik loobunud ning kavatsenud elada rahulikult ja normaalselt, et mitte kogu elu vanglas veeta. Maakohus ei ole olulisi asjaolusid õigesti tuvastanud ja teinud vastavaid järeldusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Zonenbergi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et A. Zonenberg ei ela talle kohtu poolt määratud alalises elukohas, ei ole taotlenud luba elukoha vahetuseks ja ei ole teatanud kriminaalhooldusametnikule enda uut elukohta. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Zonenbergi selgitused elukoha vahetuse osas ennastõigustavad. A. Zonenbergi enda sõnul on ta elanud alates 2016 aasta oktoobrist/novembrist enda elukaaslase juures, kuna kohtu poolt määratud elukoht on elamiskõlbmatu. Sellisel juhul oli A. Zonenberg kohustatud taotlema kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetuseks, milline kohustus jäeti täitmata ning sisuliselt ei olnud kriminaalhooldusametnik teadlik, kus A. Zonenberg viibib.
26. Kokku on A. Zonenbergiga toimunud vaid kaks kohtumist 10.11.2016 ja 24.11.
27. Kuuel korral on süüdimõistetu jätnud registreerimisele ilmumata. A. Zonenbergi selgitused registreerimistele ilmumata jätmise kohta on asjakohatud.
28. Samuti on A. Zonenberg rikkunud ka kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eestist lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Nimelt on kriminaalhooldusametnikku Põhja Prefektuuri poolt teavitatud, et A. Zonenberg on 10.12.2016 lahkunud Eestist Soome, kust naasis 13.12.
29. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et käis Soomes venna juures, kus proovis tööd teha.
30. A. Zonenbergi on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning ta on kandnud ka võrdlemisi pikka vabadusekaotuslikku karistust. Hoolimata sellest on A. Zonenberg rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi, mida ei ole ära hoidnud hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda. A. Zonenbergile anti võimalus kanda talle mõistetud karistust tingimisi vabaduses, kuid sellest hoolimata rikkus A. Zonenberg kohtu poolt määratud käitumiskontrolli tingimusi. Muuhulgas nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et A. Zonenbergi soovitakse Lõuna Prefektuuri poolt üle kuulata seoses kahe varavastase kuriteo toimepanemisega. Sellest järeldub, et lisaks kohtu poolt määratud kohustuste rikkumisele on A. Zonenbergi alust kahtlustada ka uute kuritegude toimepanemises. 3
31. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et A. Zonenberg asus praktiliselt kohe pärast tema suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust eirama talle kohtuotsuse alusel määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi, mistõttu ei ole A. Zonenbergi suhtes kriminaalhooldust peaaegu toimunudki. Seetõttu on kriminaalkolleegium seisukohal, et edasine kriminaalhoolduse teostamine A. Zonenbergi suhtes ei ole võimalik ning talle mõistetud tingimisi karistus tuleb täitmisele pöörata.
32. Kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks aega üks tundi, mille eest taotletakse tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Zonenbergi kanda.
33. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 19.01.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas