Obsah (11)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 468§ 163§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Nord Collect OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi M. H. vastu võlgnevuse nõudes. Nõude loovutamise aluseks on Ziip OÜ (nimetatud ka esialgne võlausaldaja) ja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ziip OÜ ja kostja interneti vahendusel 30.09.2013 lepingu nr
3. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu, 30.09.2013 esitas kostja laenutaotluse 300 euro saamiseks 90-ks päevaks intressiga 72 eurot laenu perioodiks. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot ja intressi 72 eurot tasuma hiljemalt 29.12.
4. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja nõuab Kostjalt viivist 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas, perioodi 30.12.2013 kuni 28.11.2016 eest 191,52 eurot. Hageja on kokku arvestanud Kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud sissenõudmiskuludeks kokku 16,48 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 580 eurot, millest laenu põhiosa summas 300 eurot, laenu intress summas 72, eurot, viivis summas 191,52 eurot, võla sissenõudmise kulud 16,48 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, kuni põhinõude summa 300 eurot täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kuna kohtul puuduvad andmed M. H. asukoha kohta, ta ei ela registris märgitud elukohas ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja M. H. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid M. H. kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 10.01.2017 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

1. Riigikohus on 30.10.
2. a otsuse nr 3-2-1-106-13 p-s 24 korranud, et kohus peab omal algatusel arvestama lisaks tüüptingimuste tühisuse arvestamisele ka muude tehingu tühisuse alustega. Käesolevas asjas leiab kohus, et pooltevaheline leping ei vasta headele kommetele. Lepingu sõlmimise ajal (30.09.2013) kehtinud TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud lepingu alusel väljastati kostjale 30.09.2013 laenu summas 300 eurot 90 päevaks intressiga 72 eurot laenu perioodiks, intressimäär aastas 96%. Eesti Panga veebilehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
3. aasta septembris oli 34,12%. Kostjaga sõlmitud lepingus oli krediidikulukuse määr 151,82% aastas (tl 48). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui neli korda. Eelnevast lähtudes on laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.
4. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 300 eurot. 3 Hageja on esitanud laenulepingu alusel nõude sissenõudmiskulude 16,48 euro hüvitamiseks. Kuivõrd laenuleping on tühine, tuleb hageja nõue vastavas osas jätta rahuldamata. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi ja viivist lepingus sätestatud määras. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 alusel intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär 0,5% aastas. Kuna lepingujärgselt oli laenu kasutamise aeg 90 päeva, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele intress 300 euro suuruse laenu kastutamise eest (alates 01.10.2013-29.12.2013, 90 päeva) kohtu arvutuste kohaselt 0,37 eurot. Seadusejärgne viivis põhivõlgnevuselt 300 eurolt perioodi 30.12.201328.11.2016 eest on 70,80 eurot.
5. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 371,17 eurot, millest 300 eurot on põhivõlgnevus, 0,37 eurot intress ning 70,80 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 29.11.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 70,80 eurot ületada põhivõlgnevuse 300 euro suurust. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 16,48 euro, intressi 71,96 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 120,72 euro osas.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 65% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 65% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 35% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja 4 vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 195 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas (195 x 65%) 126,75 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (126,75 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5