Obsah (4)

§ 120§ 64§ 74§ 3312

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10882 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kr

§ 120lg 1, § 3312 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 23.

veebruari

1. a otsus Apellant kaitsja Süüdistatav Juri Sadikov elukoht XXX, isikukood 38609280356, Eesti Vabariigi kodanik, haridust XXX, emakeel vene keel, XXX, karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Prokurör Indrek Kalda Kaitsja Vahur Krinal Kannatanu esindaja Peep Rajavere RESOLUTSIOON Jätta Juri Sadikovi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Pärnu Maakohtu 23.02.2017 otsusega mõisteti J. Sadikov süüdi

§ 120

lg 1 ja § 3312 järgi ning teda karistati vastavalt 7 kuu ja 6 kuu pikkuste vangistustega.

§ 64lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõistes J.

Sadikovile liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 74alusel jättis kohus J.

Sadikovile mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et J. Sadikov ei pane 20-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus kohaldas J. Sadikovile 3 aastaks lähenemiskeeldu SM suhtes. Ühtlasi rahuldas kohus SM tsiviilhagi J. Sadikov vastu ja mõistis Juri Sadikovilt SM kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 1500 eurot. Samuti mõistis kohus J. Sadikovilt riigile ja kannatanule välja menetluskulud. Maakohus mõistis J. Sadikovi

§ 3312

järgi süüdi selles, et ta rikkus talle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11.06.2013 tsiviilasjas nr 2-13-20394 tehtud kohtumäärusega SM suhtes kolmeks aastaks kohaldatud lähenemiskeeldu. J. Sadikovil oli keeld läheneda SM-le lähemale kui 50 meetrit ja keeld mistahes viisil võtta ühendust SM-ga, sealhulgas tavaposti, telefonitsi ja muude telekommunikatsioonivahendite (sõnumid, e-kirjad, faks, MSN-Messenger ja muud kiirsõnumiedastusprogrammid, Internetis helistamise programmid, interneti suhtlusportaalid jms) kaudu. Juri Sadikov rikkus teadlikult seda lähenemiskeeldu korduvalt alljärgnevalt: 20.05.2016 saatis ta suhtlusportaalis Facebook SM kontole järgmise sisuga sõnumi „tere ehk oleks võimalik sinuga vestelda telefoni teel? Oleks vaja paar asja sirgeks rääkida ja tulevikku mõelda … kui jah, anna teada ja kui ei siis samuti“ 27.05.2016 saatis suhtlusportaalis Facebook vestluse käigus SM kontole kokku 16 sõnumit, millises korduvalt nõudis SM-lt viimasele kuuluva telefoninumbri temale avaldamist, et võtta telefoni teel SM-ga ühendust. J. Sadikov ei aktsepteerinud sõnumites SM keeldumist. 28.05.2016 saatis suhtlusportaalis Facebook vestluse käigus SM kontole kokku 21 sõnumit, milles nõudis jätkuvalt SM telefoninumbrit ja telefonivestlust SM-ga. Ta viitas lähenemiskeelu peatsele lõppemisele ja SM-ga peagi toimuvale silmitsi kohtumisele ning ähvardas SM füüsilise vägivalla kasutamisega. 29.05.2016 saatis suhtlusportaalis Facebook SM kontole järgmise sisuga sõnumi „Läks veits liiale, vabanda olin ravimite ja alkoholi mõju all“.

§ 120lg 1 järgi mõistis kohus J.

Sadikovi süüdi selles, et ta ähvardas SM 28.05.2016 suhtlusportaalis Facebook tapmisega, kirjutades kell 18.53 SM kontole, et „Tahad olla nii kangekaelne, eks näis mitu korda su kael krõpsub!“ ja kell 19.00 „ Teeme siis nii kullake, kõik see mis minule, teen saja kordselt tagasi!!! Kui sa aru ei saa et mul pohhui sinust, eks ma seletan … Kinni lähen vaid mõrva eest mitte alimentide“. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Sadikovi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Sadikovi

§ 120lg 1 järgi süüdimõistmise osas ning J.

Sadikovi nimetatud osas õigeksmõistmist. Ühtlasi taotletakse apellatsioonis tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Apellatsioonis märgitakse, et ähvardamise osas põhineb süüdistus vaid kannatanu ütluste interpreteerimisel. Kaitsja on seisukohal, et reaalset ohtu ei saanud kannatanu tajuda, sest füüsiline kokkupuude J. Sadikovi ja SM vahel puudus juba aastaid. Ka leiab kaitsja, et purjuspäi saadetud sõnumit ei saa tõlgendada reaalse ohuna. Kaitsja märgib, et J. Sadikov on tunnistanud ja südamest kahetsenud lähenemiskeelu rikkumist. 29.05.2016 saatis ta SM-le Facebook suhtlusportaalis vabandava sõnumi oma eelnevate päevade käitumise pärast. Seega pidi ka kannatanu aru saama, et reaalne oht tema elule ja tervisele puudus. Tsiviilhagi rahuldamata jätmise taotlust põhjendatakse apellatsioonis sellega, et J. Sadikov ei ole

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu toime pannud.

3. Apellatsioonile esitas kirjaliku vastuse kannatanu esindaja P. Rajavere, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata. Kannatanu esindaja märgib, et karistatav on ka ähvardamine elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Oluline on vaid, et ähvardamisega rünnatakse

§ 120dispositsioonis nimetatud õigushüve ja ähvardus on reaalne.

Reaalne võib olla vahendlikult – kirja või sõnumi või suhtlusportaali postituse teel – esitatud ähvardus. Ähvarduse reaalsuse kaalumisel tuleb arvestada nii ähvarduse väljendust, kui isikutevahelisi suhteid. Juri Sadikovi poolt SM-le adresseerituna postitatud ähvardus oli reaalne, kuna see esitati kahes erinevas postituses 7-minutilise vahega. Ähvardusele eelnes J. Sadikovi poolt kannatanule pealesunnitud suhtlus. Lisaks on J. Sadikov lähenemiskeelu kehtivuse ajal korra ettearvamatult ja SM ohustavalt käitunud. Lähenemiskeelu kohaldamise aluseks

1. aasta suvel oli SM korduv ähvardamine ja tema isikuõiguste kahjustamine J. Sadikovi poolt
2. aasta talvel. SM on olnud J. Sadikoviga suhtes ja teab, et J. Sadikovil on kombeks end joobes olles selliselt vanade asjade peale „üles keerata“ ja et ta on joobes ettearvamatu ning tige, st ohtlik. Juri Sadikov on ka ise aru saanud, et ähvardus on tõsiseltvõetav ehk reaalne, kui ta järgmisel hommikul kirjutas kannatanule „Läks veits liiale, vabanda olin ravimite ja alkoholi mõju all”. Kannatanu esindaja leiab, et päev hiljem saadetud formaalne ja ennastõigustav vabandus ei kõrvalda juba tekkinud ähvarduse vahetut toimet – ähvarduse tõttu kannatanul tekkinud hirmutunnet, emotsioonide alanemist, rahutust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 5.1 Maakohus on hästi jälgitavalt ja veenvalt argumenteerinud, miks süüdistuses kirjeldatud sõnumites on esitatud tapmisähvardus. Samuti on maakohus on otsuses detailselt kirjeldanud asjaolusid, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et kannatanul oli alust karta tapmisähvarduse täideviimist. Maakohus on märkinud: „Kohus leiab, et J.Sadikov väide, et on ka eelnevalt suhtluses SM-ga kasutanud sõnu, mis sisaldavad ähvardusi, ei välista, et J.Sadikov poolt kirjutatud tapmisähvardus SM hirmutunnet ei tekitanud ja et SM-l polnud seeläbi alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et arvestades just J.Sadikov eelnevat käitumist, oli SM-l alust arvata ähvarduse täideviimist. Süüdistatava ja kannatanu suhted on olnud pingelised juba aastaid ja kannatanu eraelu kaitseks on kohus 2013.a kohaldanud J.Sadikov suhtes lähenemiskeeldu. J.Sadikov on juba eelnevalt lähenemiskeelu kehtimise ajal seda rikkunud, ilmunud SM ukse taha ja peale seda SM-le öelnud, et järgmine kord paneb ta korterisse põlema. Ka seekord lubas J.Sadikov, et peatselt kohtuvad ning siis ähvardas tapmisega. Arvestades, et J.Sadikov oli eelnevalt lähenemiskeeldu rikkunud, oli SM-l alust arvata, et J.Sadikov võib ka seekord lähenemiskeeldu rikkuda. Kohus leiab, et selliseks kartuseks oli seda enam põhjust, et vahetult enne tapmisähvardust J.Sadikov rikkus korduvalt lähenemiskeeldu, suhtles SM-ga keelatud viisil ja nõudis SM telefoninumbrit. Kohus leiab, et ka asjaolu, et J.Sadikov nõudmised ja väljaütlemised suhtluse jooksul muutusid järjest ähvardavamaks, andis SM-le alust karta tapmisähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et kui kogumis hinnata kogu suhtluse iseloomu, selle arenemist ja jõudmist konkreetse üheselt mõistetava tapmisähvarduseni ning arvestades J.Sadikov eelnevat käitumist (tema käitumine on andnud põhjuse tema suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks ja ta on seda keeldu eelnevalt rikkunud), siis selline ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele. Ilmselgelt lootis J.Sadikov, et just hirm ähvarduste täideviimise ees on see, mis sunnib SM temaga lähenemiskeelus keelatud viisil suhtlema. “ Maakohtu põhjendused on esitatud jälgitavalt ja veenvalt. Asjaoludest, mille maakohus on lugenud tuvastatuks, on raske teha teistsuguseid järeldusi kui maakohus tegi. Ühtegi maakohtu tuvastatud asjaolu apellatsioonis vaidlustatud ei ole. Maakohtu järeldusi ei saa kuidagi kummutada apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav ei ole kannatanuga aastaid kokku puutunud. Selle, et kannatanu ja süüdistatava viimasest kokkupuutest on möödas pikem aeg, kaalub ilmselgelt üles maakohtu tuvastatud tõik, et J. Sadikov on varem lähenemiskeeldu rikkunud. Apellatsioonis ei ole kuidagi põhjendatud väidet, et purjuspäi saadetud sõnumit ei saa tõlgendada reaalse ohuna. Üldteada on, et tihti käitutakse agressiivselt just joobes olles. Kaitsja leiab, et kuna süüdistatav vabandas kannatanu ees järgmisel päeval, pidi kannatanu aru saama, et reaalne oht tema elule ja tervisele puudus. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu, et

§ 120

lg-le 1 vastav tegu oli lõpule viidud kannatanule ähvardust sisaldavate sõnumite saatmisega. Seega ei saa järgmisel päeval saadetud vabandus kuidagi teha olematuks juba toime pandud kuritegu. 5.2 Põhjendusega, et J. Sadikov ei ole

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu toime pannud, taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ka tsiviilhagi rahuldamise osas. Kuna ringkonnakohus peab väidet, et J. Sadikovi tegu ei vasta

§ 120

koosseisule, ilmselgelt põhjendamatuks, ei anna apellatsioonis esitatud argumendid alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka tsiviilhagi rahuldamise osas. 6. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla