TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-635 Määruse kuupäev 22. märts 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Germet Kesa avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja eeltõendami

§ 244lg 3.

1. HKMS § 56 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku §des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. Seega kuulub avalduse lahendamine halduskohtu pädevusse.
2. Avalduse esitaja on märkinud, et kohtumeditsiinilise ekspertiisi määramine on vajalik selleks, et tuvastada vigastuse põhjus ja seega on eeltõendamismenetlus lubatud

§ 244lg 3 p 2 alusel.

1. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole eeldused eeltõendamismenetluse läbiviimiseks täidetud (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.
2. a määrus tsiviilasjas nr 216-9689).
3. Taotleja ei ole esitanud

§ 244

lg 1 mõttes ühtegi mõjuvat põhjust enne kohtumenetluse algatamist eeltõendamismenetluses tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks. 10.

§ 244

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib eeltõendamismnetluses mh teha ekspertiisi. 11.

§ 246

lg 1 p 4 kohaselt tuleb eeltõendamismenetluse algatamise taotluses märkida muuhulgas asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust.

1. Käesoleva taotluse lahendamisel tuleb kontrollida kolme asjaolu seonduvalt eeltõendamismenetluse lubatavusega, milleks on esiteks vastaspoole nõustumine, teiseks põhjendatud eeldus tõendite kaduma minemise võimalikkusest, mis raskendaks nende kasutamist ning kolmandaks taotleja õiguslik huvi ekspertiisi määramiseks motiivil, et asjaolude eelnev tuvastamine aitaks ilmselt välistada kohtuvaidluse.
2. Nagu osundatud, võib kohus poole taotlusel mõjuval põhjusel enne kohtumenetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub.
3. Kohtute Infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohus kohtuasjas nr 2-17-2570 küsinud eeldatava vastustaja Tartu Vangla seisukohta samasisulisele eeltõendamismenetluse algatamise avaldusele.
4. Tartu Vangla on eeltõendamismenetluse taotlusele vastuseks leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole vajalik, kuna kahju tekkimise põhjus on teada. Selleks on treeningul füüsilise tegevuse käigus vigastuse saamine, mida tõendab tööõnnetuse raport. 21.05.
5. a aset leidnud tööõnnetuse ajal oli G. Kesa Tartu Vangla teenistuses järelevalveosakonna valvuri ametikohal. Treening, mille käigus G. Kesa vigastada sai, toimus 2 tema teenistuskohustuste täitmise ajal, treeningul osalemine oli G. Kesale kohustuslik, see kuulus teenistuskohustuste täitmise hulka ning treeningul osalemise aja eest maksti G. Kesale töötasu. Seega peaksid käesoleval juhul vangla nägemusel G. Kesale olema kohaldunud avaliku teenistuse seaduse §-st 49 tulenevad sotsiaalsed tagatised töövõime vähenemise tõttu. Töövõimet hindab töötuskindlustuse seaduse alusel Eesti Töötukassa, kes kaasab eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja.
6. Menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes ei saada halduskohus käesolevat taotlust uuesti eeldatavale vastustajale Tartu Vanglale, kuna eeldatav vastustaja ei ole eeltõendamismenetluse algatamisega nõustunud. Seega ei ole

§ 244

lg 1 kohane esimene eeltõendamismenetluse lubatavuse eeldus käesolevas asjas tõendatud.

1. Halduskohtul ei pea tõenäoliseks, et Tartu Vangla on käesolevaks asjaks oma seisukohta eeltõendamismenetlusega mittenõustumise osas muutnud. Menetlusökonoomika printsiibi kohaldamise halduskohtu poolt tingib HKMS § 46 lg-s 3 sätestatud hüvitamiskaebuse esitamise üldine kaebetähtaeg kolm aastat ning asjaolu, et taotluse kohaselt toimus vigastus 21.05.
2. a, st üldine kaebetähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks möödub käesoleva määruse koostamisest arvates vähem kui kahe kuu pärast, millise aja jooksul ei ole tõenäoline ekspertiisi vastuse saamine, mida G. Kesa vajab taotluse kohaselt Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
3. Samuti ei ole kohtule äratuntav, miks taotletavaks ekspertiisiks vajalik tõendusmaterjal võiks kaduma minna või eksperdi arvamuse näol saadava tõendi kasutamine võiks osutuda raskendatuks, vastavalt

§ 244

lg-s 1 nimetatud eeltõendamismenetluse lubatavuse teisele alternatiivsele eeldusele. 19. Kolmanda avalduse lubatavust tingiva asjaoluna viitab avalduse esitaja õiguslikule huvile (

§ 244

lg 3 p 2).

§ 244

lg 4 kohaselt on õiguslik huvi § 244 lg-s 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.

1. Halduskohtule ei ole käesolevas menetlusstaadiumis äratuntav, kuidas aitaks käesoleval juhul ekspertiisi määramine kaebajale tekkinud vigastuse põhjuste selgitamiseks vältida kohtuvaidlust kaebaja poolt esitada soovitavas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2. RVastS § 9 lg 1 kohasel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes süüliselt tervise kahjustamise korral. Ekspertiis saab kaebaja nägemuse kohaselt tuvastada aga üksnes vigastuse põhjuse. Vastustaja süü tuvastamine eeldab vastustaja poolt süü omaksvõttu, mis käesoleval juhul ei ole tõendatud ega ka tõenäoline, sest vastustaja ei ole andnud isegi nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks.
3. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb avaldus jätta rahuldamata ja keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest. 23.

§ 247

lg 4 annab õiguse eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse määruskaebuse korras vaidlustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3