Obsah (7)

§ 151§ 121§ 152§ 37§ 108§ 109§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1250 Määruse kuupäev 17. märts 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Baltic Restaurants Estonia AS kaebused Tartu Linnavalitsuse 7. juuni

§ 151

lg 1 p 1 alusel

§ 121

lg 1 sätestatud asjaolude ilmnemise tõttu, alternatiivselt

§ 151

lg 2 p 1 alusel

§ 121lg 2 sätestatud asjaolude ilmnemise tõttu.

2 11. Baltic Restaurants Estonia AS-i lepinguline esindaja vaidles kohtuistungil (I kd tl 158) vastustaja taotlusele vastu. Kaebaja esindaja seisukoha kohaselt peaks asjas menetluse lõpetama

§ 152lg 1 p 4 alusel ja mõistma vastustajalt välja kaebaja menetluskulu.

Alternatiivselt, kui kohus menetlust ei lõpeta ning arvestades, et vastustaja vaidleb vastu kaebaja menetluskulu hüvitamisele, tuleks

§ 152

lg 2 alusel tühistamiskaebuselt üle minna vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisele.

1. Vastustaja esindajad vaidlesid kohtuistungil (I kd tl 158p–159) vastu tuvastamiskaebusele üleminekule ja asjas menetluse lõpetamisele. Kohtu seisukoht
2. Kohus lahendab esmalt vastustaja asja läbi vaatamata jätmise taotluse (I), otsustab seejärel asjas menetluse lõpetamise või tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku (II), misjärel jagab menetluskulud (III). I
3. Vastustaja põhjendab asja läbi vaatamata jätmise taotlust (I kd tl 143–145) asjaoluga, et seoses asja lahendamisega VAKO-s ei ole kaebuste lahendamine enam halduskohtu pädevuses. Seega esineb alus kaebuse tagastamiseks

§ 121

lg 1 p 1 või p 4 alusel, mis kohustab kaebust tagastama, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 15. Eelnimetatud seisukoha mittejagamisel tuleks kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Pädevas menetluses (VAKO-s) on kaebaja nõue sisuliselt lahendatud ehk kaebuse eesmärk on saavutatud. Vaidlustatud korralduste tühistamine ei annaks midagi juurde kaebajale ja seega puudub kaebajal õiguslik huvi korralduste tühistamiseks.

1. Tartu Halduskohtule 22.06.
2. a esitatud kaebusega (I kd tl 1–9, haldusasi nr 3-161250) taotletakse: - 07.06.
3. a korralduse nr 563 (I kd tl 35), millega Tartu Linnavalitsus otsustas sõlmida Tartu Kivilinna Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise lepingu vastavalt eelläbirääkimistega pakkumise tingimustele P. Dussmann Eesti OÜ-ga, tühistamist; - 07.06.
4. a korralduse nr 565 (I kd tl 62), millega Tartu Linnavalitsus otsustas sõlmida Tartu Variku Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise lepingu vastavalt eelläbirääkimistega pakkumise tingimustele P. Dussmann Eesti OÜ-ga, tühistamist ning - 25.05.
5. a (I kd tl 31) ja 26.06.
6. a (I kd tl 59) toimunud pakkumise komisjoni protokollide, mille kohaselt komisjon tegi Tartu Linnavalitsusele ettepaneku sõlmida leping P. Dussmann Eesti OÜ-ga (mõlema protokolli otsuse p 4), tühistamist. Tartu Halduskohtule 06.07.
7. a esitatud kaebuses (II kd tl 1–6, varasem haldusasi nr 3-161356) on taotletud 07.06.
8. a korralduse nr 561 (II kd tl 32-33), millega Tartu Linnavalitsus otsustas sõlmida Tartu Hansa Kooli sööklaruumide tasuta kasutamise lepingu vastavalt eelläbirääkimistega pakkumise tingimustele P. Dussmann Eesti OÜ-ga, tühistamist.
9. Eelmenetluses kohus, hinnates kohtule koos kaebustega saadetud materjale, on asunud seisukohale (I kd tl 78p), et kaebaja eesmärk on saavutatav eelpool nimetatud Tartu Linnavalitsuse korralduste tühistamise nõuetega.
10. –
11. mai
12. a komisjoni koosoleku protokollilised otsused on menetlustoimingud, mille tühistamine ei ole käesoleval juhul vajalik, kuna eelläbirääkimistega pakkumise korras sööklaruumide kasutusse andmise tingimuste p 9.
13. kohaselt on Tartu Linnavalitsusel õigus loobuda pakkumise võitjaga lepingu sõlmimisest, 3 mistõttu peab kohus koolide sööklaruumide kasutamise lepingu sõlmimise otsustust linna kaalutlusotsuseks ning komisjoni eelotsus ei ole linnale siduv ehk tegemist ei ole eelhaldusaktiga.
14. Kaebustes on esitatud seega linnavalitsuse korralduste tühistamisnõuded vastavalt

§ 37lg 2 p-le 1.

Ka kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele kaebuste nõude määratlemisel vastu vaielnud, mistõttu menetleb kohus linnavalitsuse korralduste tühistamiseks esitatud kaebusi. 19. Kohus ei nõustu vastustaja käsitlusega, et esineb alus kaebuste läbi vaatama jätmiseks

§ 151

lg 1 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et pärast kaebuse menetlusse võtmist on ilmnenud

§ 121lg 1 p 1 või p 4 või lg 2 p 2 sätestatud asjaolud.

1. Esimese kahe kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse puhul on tegemist nn imperatiivse tagastamisalusega (lg 1 p 1 - pädevuse puudumine; lg 1 p 4 - kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine).
2. Kaebuse kolmanda läbi vaatamata jätmise aluse puhul (lg 2 p 2 – kaebuse eesmärgi saavutamise välistatus) peaks kaebaja käesoleva vaidluse kontekstis olema esitanud kas kaebuse ennatlikult või ebaõige nõudega kaebuse, mille tagajärjel ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
3. VAKO otsuste vastuvõtmise järel ei ole ilmnenud halduskohtu pädevuse puudumist ega kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmist tühistamiskaebustes, vaid valitseb õiguslik olukord, kus kaebaja nõue on lahendatud kohustuslikus kohtueelses menetluses. Kaebajal puudub seega vajadus edasiseks kohtulikuks õiguskaitseks, mitte ei ole ilmnenud halduskohtu pädevust välistavaid asjaolusid. Seega ei kohaldu asjas esimesed kaks vastustaja nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise imperatiivset alust.
4. Samuti ei ole tõendatud, et kaebaja esitas käesolevad tühistamiskaebused ennatlikult, sest ainult kaebajal on otsustusõigus küsimuses, kas ta esitab tühisuse nõude riigihangete seaduses sätestatud alustel või taotleb tühisuse tuvastamist tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel (vrdl RKEKo 3-2-1-100-08 p 23). Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et praeguseks on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud, mistõttu puudub alus kaebuse kui eduväljavaadeteta kaebuse või ebaõige nõudeliigi valikuga esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. II 24.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
2. Kaebaja taotleb menetluse jätkamist haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks, sest vastustaja vaidleb kohtuistungil vastu kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele.
3. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminek, sest esineb alus kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamiseks ka asjas menetluse lõpetamise korral. VAKO on tuvastanud tehingute tühisuse vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse veelkordne tuvastamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. 27.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks 4 tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 28. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud

§ 108

lg-s 6 nimetatud välistus vastustaja menetluskulude kandmise kohustusele, mistõttu ei esine vajadust kaebaja õiguste kaitse motiivil asja menetlemisega jätkamiseks.

1. VAKO 18.08.
2. a otsusega nr 171-16/- (I kd tl 146–151), VAKO 19.12.
3. a otsusega nr 244-16/- (I kd tl 113–119), VAKO 19.12.
4. a otsusega nr 245-16/- (I kd tl 120–126) ja Tartu Halduskohtu 13.10.
5. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1732 (I kd tl 108–112) on tõendatud, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel käesolevas kohtuasjas vaidlustatud korralduste (I kd tl.. ) alusel sõlmitud lepingud on tühised ja toitlustusteenuse tellimise aega on avalike huvide motiivil seetõttu lühendatud.
6. Kaebaja poolt vaidlustustega VAKO-sse ja kaebustega käesolevas asjas kohtusse pöördumine on seeläbi üheselt tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest vaidlustatud korraldustega koolide sööklaruumide toitlustamiseks kolmanda isiku kasutusse andmiseks lepingute sõlmimise otsustamisel.
7. Vastuseks vastustajale juhib kohus vastustaja tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi
8. märtsi
9. a otsuse p-le 13 haldusasjas nr 3-3-1-7-17 ja seal viidatud kohtupraktikale, mille kohaselt lahendab kohus hankeasja lõplikult. Tartu Halduskohtu 13.10.
10. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1732 (I kd tl 108–112) on lõplikult seega lahendatud vastustaja vaidlustus Tartu Linnavalitsuse 07.06.
11. a korraldusega nr 561 otsustatud Tartu Hansa Kooli sööklaruumide kasutusse andmise lepingu kehtivuse üle. Seetõttu on sisuliselt ainetud käesoleva kohtuasja istungil vastustaja lepingulise esindaja arutlused seonduvalt vaidlustatud korralduste osalise õiguspärasusega. Kuna kõigi kolme korraldusega otsustatud lepingute sõlmimise asjaolud on identsed, siis laienevad 13.10.
12. a kohtuotsuses tuvastatud asjaolud ka teistele vaidlusalustele korraldustele ja lepingutele, mille tühisus on VAKO asjakohaste otsustega kindlaks tehtud. Nii VAKO otsuste kui nimetatud kohtuotsuse puhul on tegemist jõustunud lahenditega koos sellest tõdemusest tulenevate õiguslike järelmitega.
13. VAKO 18.08.
14. a otsusega nr 171-16/- (I kd tl 146–151), VAKO 19.12.
15. a otsusega nr 244-16/- (I kd tl 113–119) ja VAKO 19.12.
16. a otsusega nr 245-16/- (I kd tl 120–126) on käesolevas kohtuasjas esitatud kaebuste eesmärk kaebajal saavutatud. Tegemist on

§ 152

lg 1 p 4 kirjeldatud olukorrale õiguslikult sarnase olukorraga, mistõttu peab kohus võimalikuks asjas menetluse lõpetada. 33.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 34. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine vastustaja menetluskulude kandmise kohustust välistavaid asjaolusid.

§ 152

lg 1 p-s 4 kirjeldatud olukord saabus käesoleval juhul seoses kaebaja tegevuse ja kaebuste esitamisega. Asjaolu, et kaebaja pöördus käesolevas kohtuasjas kaebuste esitamise kõrval ka VAKO-sse, ei saa kohtu hinnangul pärssida kaebaja õigust menetluskulude hüvitamisele. Vastustaja õigustab kohtuistungil enda tegevust VAKO varasemate seisukohtade muutmisega käesoleval juhul. Kohus märgib vastuseks vastustajale, et sama õigustus laieneb vaieldamatult ka eraõiguslikust isikust kaebajale. III 5 35.

§ 108

lg 6 kohaselt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 109

lg 1 kohaselt jäävad ka kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda seoses kuludokumentide ja -nimekirja esitamata jätmisega. 36.

§ 109

lg-te 2 ja 6 kohaselt tuleb kindlaks teha kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud käesolevas asja ja need vastustajalt menetlust lõpetavas määruses välja mõista.

1. Kaebaja menetluskulude nimekirja (I kd tl 104–107) ja kuludokumentide (tl 127–136) kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulu 2846,50 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja kaebaja esindaja kulud kohtumenetluses 2771,50 eurot.
2. Seoses asjas menetluse lõpetamisega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalik kulu esindaja kuludele, sest riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 4).

1. Nagu eelpool osundatud on kaebaja paralleelselt käesoleva kohtumenetlusega esitanud vaidlustused ka VAKO-sse. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada, et kõik kaebajale õigusabi osutanud advokaadid on õigusabi osutanud käesolevas kohtuasjas, samuti sisaldavad spetsifikatsioonid töid kuupäevadel, mil käesolev kohtumenetlus oli peatatud ja ühtegi dokumenti kohtule ei ole esitatud. Tartu Halduskohtu 13.10.
2. a otsuses on tuvastatud VAKO-sse esitatud vaidlustuse ja kohtuasjas esitatud vastuväidete tekstide kattuvust. Kohus on seisukohal, et ka käesolevas kohtuasjas esitatud menetlusdokumendid kattuvad asjas tehtud otsustuste kohaselt teatud osas paratamatult VAKO-s ja teises kohtuasjas esitatuga. Paljuski on tegemist varasemate menetlusdokumentide õigusliku disainimisega sõltuvalt lahendatavast küsimusest või menetlusliku taotluse esitamise konkreetsest eesmärgist, mistõttu ei saa lugeda põhjendatuks taotletavat hüvitamise summat. Arvestades õigusabi kulu mahtu ja ühikuhinda peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kaebaja menetluskuluks õigusabile 1 000 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista. 40.

§ 104

lg 5 p-de 1 ja 4 alusel tuleb kaebajale tagastada kaebuste esitamisel tasutud (enamtasutud –

§ 104lg 1) riigilõivud (I kd tl 64 ja II kd tl 34) kokku 75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 6