← Eesti

2-16-120823/6

Obsah (9)§ 632§ 415§ 394§ 142§ 407§ 444§ 175§ 177§ 317

2-16-120823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-120823 T

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt

§ 142lg 2 tasuda kautsjon summas 75 eurot.

Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2/5 2-16-120823 Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja vastu esitatud nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 28.06.2014 sõlmitud liitumisleping nr

  1. Lepinguga kohustus Tele2 Eesti Aktsiaselts pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja pühivõlgnevus hageja ees summas 144,62 eurot, kust on hageja maha arvestanud arvel nr 44879516 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Põhivõlgnevus hageja ees on summas 140,79 eurot. Põhivõlgnevuses sisalduvad võlgnevuse sissenõudmise kulud, mille tasumise kohustus tuleneb sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.
  2. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 114,78 eurot x 26% = 29,84 eurot. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 20,32 eurot. Viivised on arvestatud viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 03.02.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest järgmiselt: arve 45353168 summa 140,79 maksetähtpäev 18.03.2015 viivitatud päevade arv 656 viivis 20,32 eurot. Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 10.12.2015 kostja vastase nõude põhisummas 348,13 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt välja: põhivõlgnevus summas 140,79 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,32 eurot; viivised alates 04.01.2017 kuni põhinõude summas 140,79 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 07.02.2017 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade on avaldatud 23.01.2017). Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3/5 2-16-120823 Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas esialgse võlausaldaja sissenõudmise kulud summas 29,84 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustest ja arveldusteenuste hinnakirjast. Seega Tele2 Eesti AS leping võimaldab nõuda kliendilt lepingu tingimuste rikkumisel sissenõudmise kulude maksmist sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda hüvitist sõltumata selle tegelikust suurusest ning on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Sissenõudmise kulude nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida Tele2 Eesti AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega sissenõudmise kulu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna sissenõudmise kulud sisalduvad põhinõude summas, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 110,95 eurot (140,79 – 29,84). Viivise määras oli kokku lepitud vastavalt lepingu üldtingimustele ehk tüüptingimustele määras 0,15% kalendripäevas ehk 54,75% aastas, mis on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleb viivise tüüptingimus lugeda tühiseks. Seetõttu mõistab kohus välja kostjalt viivise seadusega ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetanud viiviste arvestamise ajavahemikuks alates viimase arve maksetähtajale (18.03.2015) järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 03.01.2017. Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud seadusjärgse viivise suuruseks eespoolnimetatud ajavahemiku eest nõudelt 110,95 eurot on 16 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 110,95 euro, võla sissenõudmiskulude 30 euro ja seisuga 03.01.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 16 euro osas. Põhivõlgnevuse 29,84 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 4,32 euro nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude osas märgib kohus, et

§ 175lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 190 eurot.

Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 125 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 200 eurot (riigilõiv summas 75 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud 125 eurot). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 82% hageja kantud menetluskuludelt s.o summalt 200 eurot ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 164 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4/5 2-16-120823 Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.