1-16-6717/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6717 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu German Svetšnikov (isikukood 37207034241) ja tema kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar, määruskaebused RESOLUTSIOON
6. Viru Maakohtu
7. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi Dmitri Školjari määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja German Svetšnikovilt. Süüdimõistetu German Svetšnikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. German Svetšnikov kannab alates 14.04.2014 Viru Vanglas temale Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega KarS § 255 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust 3 aastat 9 kuud vangistust. Tema karistusaeg lõppeb 14.01.
9. 1
10. Viru Maakohus 17.02.2017 määrusega jättis G. Svetšnikovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Vastava otsustuse tegemisel pidas kohus oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 G. Svetšnikovi on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Seega ei ole varasemad karistused talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on kuritegude toimepanemist jätkanud. Kuriteod on muutunud raskemaks ning on ette planeeritud. Kinnipeetaval on ka 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 nimetatud õiguspärase käitumise kriteerium tema puhul täidetud. Isik ei ole ka vanglas range järelevalve all viibides suutnud korraldustele alluda ning kehtestatud nõudeid järgida. Eelnevalt kirjeldatu osutab G. Svetšnikovi kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei suuda varasematest kogemustest õppida ega end ühiskonnas kehtestatud reeglitele allutada. Lisaks ei oska ta lahendada materiaalseid probleeme seaduskuulekaid viise kasutades ning ei näe enda käitumises vigu, osasid kuritegusid ta eitab. See viitab kohtu hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab G. Svetšnikov oma endist kuritegelikku elustiili ning paneb toime uued kuriteod. 2.2 Positiivsena on vaadeldavad G. Svetšnikovil vabanemisel kindla elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu. Tal puudub aga garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Tasumata on nõudeid ligikaudu 2250 euro ulatuses. Suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, kuid enda sõnul ta teiste poolt mõjutatav ei ole. Kohtu hinnangul võivad ebapiisav majanduslik olukord ja kriminaalse taustaga tuttavate poolne mõjutamine viia G. Svetšnikovi uute kuritegude toimepanemiseni. 2.3 Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 20%, millise näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga. Kohus leiab, et G. Svetšikovi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna puudub piisav veendumus, et ta ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist.
11. Maakohtu määruse vaidlustasid nii G. Svetšnikov kui tema kaitsja Dmitri Školjar, kes taotlevad mõlemad kohtulahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 3.1 Kaitsja leiab, et arvestades G. Svetšnikovi vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole kohus piisavalt ega veenvalt põhjendanud, miks need tema vabastamist kaasa ei too. Tal on toetav keskkond, on õde, vanemad ning varasemast kooselust laps, mistõttu on lähedaste toetus talle tagatud. Lisaks on kinnipeetaval pärast vabanemist võimalik asuda tööle OÜ-s XXX, kus ta on juhatuse liige. Vangla tõdes, et hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 20%, mis tähendab, et vabanemise korral on G. Svetšnikov motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Oluline on ka tema juba kantud karistuse pikkus, s.o 2 aastat 11 kuud. G. Svetšnikovi võimalused vabaduses aitavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kriminaalhoolduse abil saaks jälgida German Svetšnikovi võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tema riskivaldkondadega tegeleda. 3.2 G. Svetšnikov ise esitab järgmised argumendid. 3.2.1 Kõigepealt palub kinnipeetav ringkonnakohtul talle selgitada, kas on seaduslik olukord, kus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise istungil osales prokurör Ain Tali, kes ei ole tema kriminaalasjaga olnud seotud ei eeluurimisel ega kohtumenetluses. Ta tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses, prokuröriks oli hr Ülviste ning kokkuleppe üheks olulisimaks punktiks oli, et prokuratuur tema ennetähtaegselt vabastamist toetab. Hr Ülviste arvamust ei ole praegu küsitudki. Prokurör A. Tali esitas tema kohta aga valesid või ebaolulisi väiteid. Näiteks viide tema kehtivale 2 distsiplinaarkaristusele. Tõde siin on selles, et ta ei saanud alaselja ja põlvede vaevuse tõttu valvuri korraldusel koheselt tõusta, kuid valvur eeldas, et ta ei täida korraldust. Hiljem, peale olukorra selgitamist, piirdus kõik vestlusega. 3.2.2 G. Svetšnikov oma tasumata võlanõudeid ei eita, kuid selgitab, et valdavalt on need tekkinud peale tema vahistamist 14.04.2014 ning võimalused teenimiseks ja trahvide tasumiseks on tal puudunud. Olenemata sellest on ta siiski suutnud võlakoormat vähendada ligikaudu 1000 euro võrra. 3.2.3 Edasi rõhutab G. Svetšnikov, et vabaduses viibivate kriminaalse taustaga isikutega ei ole ta peale vahistamist suhelnud, teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja mitte neljal (s.o kaks on kustunud), ta saab töötada tema enda asutatud OÜ-s XXX (firma tegevus on ajutiselt peatatud
12. aastast, mil ta vahistati), tal on toetavad lähedased ja ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. 3.2.4 Veel märgib G. Svetšnikov, et tema tervis on halb. Alates vahistamisest on tema alaselja ja põlvede vaevused järjest süvenenud. Vangla meditsiiniosakond on välja kirjutanud vaid valuvaigistid, kuid ravi kui selline puudub täielikult. Ka märgib ta ära, et tema vabanemine oleks vajalik seoses tütrel tekkinud psühholoogiliste probleemidega (mis seonduvad tema vanglas olemisega) ning samuti seetõttu, et tal on vaja aidata oma ema ja isa, kelle tervis on halb ja kes vajavad järelevalvet.
13. 28.03.2017 esitas prokurör A. Aitsen kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Viru Maakohtu 17.02.2017 kohtumäärus, millega jäeti G. Svetšnikov tingimisi enne tähtaega vabastamata, on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta G. Svetšnikovi ja D. Školjari määruskaebused rahuldamata. 4.
14. Prokurör lisas kaasa kohtumääruse nr 1-15-9308, milles 28.03.2017 on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja määrusega G. Svetšnikovi suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine. Kohtumääruse kohaselt tingimuslik vahistamine kohaldub vaid vahetult pärast G. Svetšnikovi vabanemist ennetähtaegselt või tähtaegselt talle kriminaalasjas nr 1-16-6717 mõistetud karistuse kandmiselt. APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtuga ning leiab samuti, et G. Svetšnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning edasikaebus ei sisalda argumente, mis esimese kohtuastme vastavad järeldused ümber lükkaksid. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
16. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus G. Svetšnikovile aga seda, et arutades tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimust prokurör Ain Tali osavõtul, menetlusnorme ei rikutud. Samuti ei tulene kriminaalmenetluse seadustikust kohustust küsida arvamust isiku süüdimõistmise menetluses osalenud riiklikult süüdistajalt. Taoline lähenemine on selgitatav esmalt asjaoluga, et riiklikku süüdistust esindab prokuratuur ja mitte konkreetne prokurör. Teiseks aga ka sellega, et isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamise menetluses annab prokuratuur arvamuse süüdlasele kohaldatud õigusjärelmite muutmise vajaduse kohta just lahendi senisel täitmisel ilmnenud asjaolude valguses.
17. Järgmiseks, põhjendades oma seisukohta maakohtu määruse muutmata jätmisel, leiab ringkonnakohus, et G. Svetšnikovi käesoleval ajal vanglast vabastamise välistavad nii teave tema kuritegude asjaoludest, varasemast karistatusest kui temal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolust. Nimelt selgub siin esmalt, et kuritegeliku ühenduse liikmena tegutses G. Svetšnikov pika ajaperioodi jooksul (s.o tegemist ei olnud ühekordse teoga), kusjuures ühenduse kui sellise tegevus oli suunatud rahvatervisevastaste, varavastaste, majandusalaste, õigusemõistmisevastaste, avaliku usalduse vastaste ning isikuvastaste süütegude toimepanemisele. Lisaks peab ära nimetama, et tema roll selles 3 ühenduses ei olnud marginaalne. Teiseks, nagu märgitud, on oluline, et kuritegusid oli G. Svetšnikov toime pannud ka varem, mis näitab, et senised karistused temale seaduskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud. Tõsi, kehtivaid karistusi on tal kaks, kuid eelosundatud järeldust see ei muuda. Mis puutub aga kinnipeetava vangistusaegsesse käitumisse, siis läbini positiivsena seda kuidagi vaadata ei saa. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on küll vaid üks (neli varasemat on kustunud), kuid ka see näitab minetusi vanglakorras kinni pidamisel ja seda vaatamata G. Svetšnikovi selgitusele rikkumise asjaoludest. Samuti, isegi juhul kui kõnealune distsipliinirikkumine tähelepanuta jätta, selguks siin, et kinnipeetava vanglakorda järgiv käitumine ei ole olnud tema vangistusaega läbiv. 6.1 Eelmärgitud seisukohti ei väära määruskaebustes tehtud rõhuasetus G. Svetšnikovi vabanemisjärgsetele elutingimustele, mis tõepoolest on vaadeldavad positiivsetena. Nimelt on tal olemas elukoht, toetavad lähedased ning vähemalt tema enda sõnade kohaselt ka võimalus edasi tegutseda ta oma loodud OÜ-s XXX. Samas peab aga ära märkima, et eelloetletud n-ö hüved olid süüdimõistetul olemas ka varasemalt, kuid tegutsemist kuritegeliku ühenduse liikmena see ära ei hoidnud. Samuti ei põhjenda G. Svetšnikovi vabastamist tema lubadused kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist vältida, nõusolek alluda elektroonilisele valvele ja osundused halvale tervisele. Viimasena mainitud asjaolu osas selgub vangla koostatud iseloomustusest seejuures, et meditsiiniosakonna andmetel on G. Svetšnikovi tervis korras, kuid kuna ta ise kurdab selja- ja põlvevalude üle ning soovib vajalikke uuringuid, siis on need ka juba planeeritud. Ehk siis kinnipeetava poolt väidetud vaevustega vanglas tegeletakse, nagu selline kohustus vangistusseadusasutusel VangS §-de 52, 53 kohaselt ka lasub. Veel selgub G. Svetšnikovi enda edasikaebusest, et tema vangistusaeg on kaasa toonud probleemid tema tütrele ning samuti oleks tal vaja aidata oma ema ja isa. Taolised väited süüdimõistetu vabastamiseks aga samuti alust ei anna, s.o kuigi ringkonnakohus peab kahetsusväärseks olukorda, kus kinnipeetava lähedased ei saa temalt abi ja toetust oodata, tema vabastamine selle asjaolu tõttu põhjendatud ei ole.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
19. G. Svetšnikovi kaitsja D. Školjar esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kohtumäärusega tutvumine ja kaitsealusele tutvustamine aega 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 96 (sh käibemaks 16 eurot). Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel G. Svetšnikovi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus