1-13-10344/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10344 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus Vladimir Ossipovi (ik 38101062215) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladimir Ossipov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega mõisteti Vladimir Ossipovile KarS § 121 järgi karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 13.10.2011 otsusega mõistetud karistuse, s.o 9 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra, mõistes V. Ossipovile liitkaristuseks 10 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.12.2008 ja lõpeb 12.02.
6. Viru Vangla esitas 24.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 01.03.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetavat on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Maakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetav kannab liitkaristust mh esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest ning viimane kuritegu on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele väärib märkimist, et prokuratuur on saatnud 26.10.2016 üldmenetluses kohtusse kriminaalasja 15922700092, milles V. Ossipovile on esitatud süüdistus KarS § 327 lg 1 alusel – massilised korratused kinnipidamiskohas. Eeltoodust saab järeldada, et isiku käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, kuigi tal hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Maakohus leidis, et V. Ossipovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 1 aasta 11 kuud, ei vastaks ühiskonna õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele.
8. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul omandanud riigikeele B1-tasemel, samuti väikeettevõtluse eriala ning töötanud. Lisaks on ta osalenud sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“, taastava õiguse programmis „Tee“ ning suitsetamisest loobumise nõustamisel. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht, samuti on tal head suhted lähedastega ning nende igakülgne toetus. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on tasunud oma võlad. Maakohtu hinnangul ei kaalu aga kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Ossipov, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist, et olla 24 h ööpäevas valve all ja taasühiskonnastuda pärast 8 aastat ja 3 kuud vangistust. V. Ossipov on nõus täitma kõiki kohtu poolt määratud kohustusi ja on valmis selleks, et temale määratakse elektrooniline järelevalve maksimaalseks ajaperioodiks. V. Ossipov soovib kasvatada oma lapsi ning olla koos oma perega vabaduses.
10. Maakohus leidis, et kuna määruskaebuse esitajat on kolmel korral karistatud, siis viitab korduv kriminaalkorras karistatus sellele, et V. Ossipov ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud ning on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta seda, et ta on eelmise ennetähtaegse vabastamise ja käesoleva ennetähtaegse vabastamise otsustamise vahelisel ajal suutnud reegleid järgida.
11. Määruskaebuse esitaja viitab kaebuses Viru Maakohtu 03.02.2017 määrusele kriminaalasjas nr 1-14-997, kus maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas leidis maakohus, et tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistusaja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leidis, et tõhusaim viis on karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.
12. V. Ossipov leiab, et ennetähtaegse vabastamise mõte on selles, et vabanedes jääb isik kriminaalhooldaja järelevalve alla ning peab oma tegemistest aru andma. Loomulikult ei hoia kriminaalhooldus ära kõiki probleeme, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune on ühiskonnale palju turvalisem, kui ilma igasuguse järelevalveta endine vang. Ennetähtaegse vabanemise mõte peaks olema see, et vabanevad kinnipeetavad ei kaoks õiguskaitsjate silmist, vaid nendega peaks jätkuma töö. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leidis, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine korduvalt kriminaalkorras karistatud süüdimõistetutele võimaluse tõestada, et nad on võimelised edaspidi järgima seaduskuulekat elu.
13. Käimasolev kriminaalasi nr 15922700092 ei ole takistanud vähemalt viie isiku ennetähtaegset vabanemist, kuid V. Ossipovi puhul tehakse sellest järeldus, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda. Ühtlasi rikub selline järeldus õiguse presumptsiooni. S.S. vabanes ennetähtaegselt Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-9660, milles ei mainitagi käimasolevat kriminaalasja. S.S. vabanes poole karistusaja pealt. K.S. vabanes tingimisi Viru Maakohtu määrusega nr 1-13-
14. K.S. ütles, et tema ei ole vanglas midagi lõhkunud ja loodab, et kriminaalasi lõpetatakse, mis näitas, et tema sõnad on õiged. Kuigi prokurör ei toetanud K.S. vabastamist, leidis kohus, et tema puhul on karistus oma eesmärgi täitnud ja proportsionaalne ärakantud karistusega ning isiku taasühiskonnastumise huvides on vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem kui karistuse lõpuni ärakandmise korral kinnipidamiskohas. A.K. vabanes tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 25.02.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-
15. A.K. ütles, et ta lõhkus akna ära ja maksis selle kinni. Tema puhul ei tuginenud kohus KarS § 327 lg 1 alusel pooleli olevale kriminaalasjale, et teha järeldusi tema käitumise kohta kinnipidamiskohas massilistes korrastuses osalemise eest. Kohus leidis, et kuigi isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja ta on neli korda vangistuses viibinud, saab anda talle võimaluse ning et tema käitumine on sel korral pöördumatult muutunud. Kaebaja palub ringkonnakohtul tutvuda nende määrustega ning põhjendada, miks ei võiks anda V. Ossipovile võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega.
17. Määruskaebuse esitaja viitab esitatud kaebuses mitmele ennetähtaegselt vabastatud isikule ning refereerib nende isikute ennetähtaegse vabastamise aluseks olevaid kohtumääruseid. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise korral on kohtul kohustus hinnata KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid kogumis ning sellest tulenev ennetähtaegse vabastamisega seotud ohuprognoos peab tuginema iga süüdimõistetuga seotud riskidele antavale individuaalsele hinnangule, mistõttu ei ole võimalik arvesse võtta teiste asjasse mitte puutuvate isikute ennetähtaegse vabastamise aluseks olevaid kohtumääruseid. Kohus lahendab ennetähtaegse vabastamisega seotud taotluseid isikupõhiliselt, arvestades seejuures iga konkreetse isiku kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, tema elutingimusi ja muid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua enne tähtaega karistuses vabastamine.
18. V. Ossipovi ennetähtaegse vabastamise välistavad eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, isiku eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Nimetatud asjaolude mõju vabastamisele on maakohus selgitanud. V. Ossipovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesolevalt kannab esimest reaalset vanglakaristust. V. Ossipovi on karistatud dokumendi võltsimise, raske narkootikumidega seotud kuriteo ning vägivallakuriteo toimepanemise eest. Muuhulgas on kolmas vägivallakuritegu, mille eest V. Ossipov on süüdi mõistetud, pandud toime kinnipidamiskohas kaaskinnipeetava suhtes. Märkimist väärib ka asjaolu, et käesoleval hetkel on Viru Maakohtu menetluses kriminaalasi, milles V. Ossipovi süüdistatakse KarS § 327 järgi, milleks on massiliste korratuste toimepanemine kinnipidamiskohas. Käesoleva karistuse aluseks olevad kuriteod on äärmiselt rasked ning eeldavad seetõttu väga mõjusate ennetähtaegset vabastamist toetavate asjaolude esinemist. Kolleegiumi hinnangul V. Ossipovi puhul see eeldus täidetud ei ole, kuna hoolimata tõsiasjast, et V. Ossipovil puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, ei ole ta siiski range režiimiga kinnipidamiskohas suutnud õiguskuulekalt käituda, reeglitele alluda ning teda on taas alust süüdistada uue kuriteo toimepanemises. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabanemise korral oleks V. Ossipov suuteline kriminaalhooldusnõuetele alluma.
19. Kuigi V. Ossipovi puhul esinevad ka teatavad vabastamist toetavad aspektid, ei ole need kõiki asjaolusid kogumis hinnates piisavad. Kohtul tuleb hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning V. Ossipovi vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu hetkel üles isikut negatiivselt iseloomustavaid aspekte, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik. Ringkonnakohus rõhutab, et käitumiskontrollile allutamine omab teatavate kinnipeetavate puhul kindlasti olulist positiivset mõju, kuid välistatud on süüdlase ennetähtaegne vabastamine üksnes põhjendusega allutada ta käitumiskontrollile. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. V. Ossipovi puhul kogumis ei esine selliseid erandlike asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks.
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 01.03.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas