← Eesti

1-17-1540/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2017, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1540 (16244000210) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõ

§ 202

lg 2 p 1 tuleb Svetlana Muhhametzjanoval tasuda menetluskulud: 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Ülalmainitud menetluskulu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot tuleb Svetlana Muhhametzjanoval tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB pangas nr EE891010220034796011 Swedbanbk pangas nr EE932200221023778606 Danske bank pangas nr EE403300333416110002 Nordea pangas nr EE701700017001577198 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917900000589 ja selgitus “Svetlana Muhhametzjanova 1-17-1540 menetluskulud“.

§ 202

lg 2 p 1 tuleb Svetlana Muhhametzjanoval hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 700 (seitsesada) eurot Lxxx xxx mis tuleb kanda 6 (kuue) kuu jooksul alates 1 antud kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast Lxxx Žxxx arvelduskontole nr xxSwedbank pangas.

§ 202

lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ärakiri edastada Svetlana Muhhametzjanovale, tema kaitsjale ja prokurörile. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja

§ 385p 10 määruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 1-17-1540

(16244000210)Svetlana Muhhametzjanova süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi. Svetlana Muhhametzjanovat süüdistatakse selles, et tema haaras xxx kella xxx xxxesimese sissekäigu tamburis Lxxx Žxxx (sündinud xxx a) rinna piirkonnas riietest ja raputas kannatanut, seejärel pigistas kannatanut kätega kaelast, samuti kägistas kannatanut kaelast tuvastamata esemega, eeldatavalt koera jalutusrihmaga. Oma tegevusega põhjustas Svetlana Muhhametzjanova kannatanule valu ja tervisekahju – marrastuse kaelal. Sel moel pani Svetlana Muhhametzjanova toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 18.04.2017 toimunud kohtuistungil esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk taotluse Svetlana Muhhametzjanova suhtes kriminaalasjas nr 1-17-1540
(16244000210)menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Käesoleval ajal ei ole kannatanu antud menetlusest huvitatud ja pärast seda intsidenti ei ole rohkem konflikte olnud ning on nõus vähendama esitatud tsiviilhagi. Svetlana Muhhametzjanova on nõus hüvitama tsiviilhagi ja menetluskulud. Prokurör leidis, et antud olukorras võib menetluse lõpetada KrMS § 202 alusel ning panna kohustuseks hüvitada menetluskulud kaitsjatasu näol ning tsiviilhagi 6 kuu jooksul. Svetlana Muhhametzjanova ja tema kaitsja, nagu ka kannatanu, andsid kohtuistungil nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui süüdistatava süü ei ole suur ja kui süüdistatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse kohtuistungil KrMS § 202 sätestatud alusel. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Svetlana Muhhametzjanovat II astme kuriteo toimepanemises. Isiku süü ei ole suur, Svetlana Muhhametzjanova on võtnud endale kohustuse hüvitada menetluskulud ja tsiviilhagi. Prokuröri hinnangul võib kriminaalmenetluse Svetlana Muhhametzjanova suhtes lõpetada. 2 KOHTU SEISUKOHT Tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri taotlusega, Svetlana Muhhametzjanova ja tema kaitsja nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 järgi nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seega tegemist on teise astme kuriteoga.

§ 202lg 4 lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

§ 202

lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu. Süüdistataval ei ole pärast intsidenti kannatanuga rohkem konflikte esinenud. Svetlana Muhhametzjanova on varem kriminaalkorras karistamata ja pärast käesolevas süüdistuses nimetatud tegu ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Svetlana Muhhametzjanova süü kuriteo toimepanemisel pole suur, isik võttis endale kohustuse hüvitada menetluskulud ja tsiviilhagi ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasja lõpetamiseks on olemas. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Svetlana Muhhametzjanova süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel.

§ 385

p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.