Obsah (6)

§ 74§ 1432§ 179§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7112 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlu

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Andrei Bondarev (isikukood 38210140052) ja süüdimõistetu Andrei Bondarevi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu Andrei Bondarevi ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 27.09.2016 otsusega karistati Andrei Bondarevi

§ 1432

lg 2 järgi 3 aasta vangistusega ning

§ 179

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristus 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka kinnipidamise aega alates 22.10.2015 kuni 23.10.2015, s.o 2 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele täielikult pööramata, kui A. Bondarev ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 ja lg 2 p-des 7, 8 ettenähtud kontrollnõudeid ning kohustusi, elukohaga XXX. Katseaja algus 27.09.

1. Kohtuotsus jõustus 13.10.
3. 23.01.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb A. Bondarevile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
4. Viru Maakohtu 01.02.2017 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele A.

Bondarevile Viru Maakohtu 27.09.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. A. Bondarev võeti vahi alla kohtusaalist. 3.

1. A. Bondarevile selgitati 20.10.2016 kriminaalhoolduse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused olid talle arusaadavad, mida isik kinnitas seda oma allkirjaga. Süüdimõistetu rikkus katseajal kontrollnõudeid ja viibis väljaspool Eesti Vabariiki ilma ametniku nõusolekuta. Kriminaalhooldusametnik tegi A. Bondarevile selle rikkumise eest 08.11.2016 kirjaliku hoiatuse. A. Bondarevil puudub alates 06.01.2017 elukoht ning ta ei ole teavitanud ametnikku oma võimalikust elukohast. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetu ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Rikkumised on tõendatud kohtutoimikus sisalduvate dokumentidega. 3.
2. Oluline on seegi, et PPA migratsioonijärelevalve vaneminspektorilt pärineva info kohaselt on A. Bondarevil seaduslik alus Eestis viibimiseks kuni 01.03.2017 ning et A. Bondarev on 28.12.2016 PPA-d teavitanud, et soovib Eestist lahkuda. 3.
3. Arvestades A. Bondarevi käitumist katseajal puudus maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid - elada kohtu poolt määratud elukohas ning mitte lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt ilma kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba saamata. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna A. Bondarev suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Maakohus märgib, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille kestel on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust kandma. Süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistus vabaduses, kuid ta ei ole seda usaldust õigustanud ja on rikkunud katseaja nõudeid. 3.
4. Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et tal puudub elukoht ja ta elab ajutiselt tuttavate juures. Maakohus leiab, et süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb süüdimõistetu suhtes KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel kohaldada tõkendit vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Arvestades kinnipeetaval elukoha puudumist ja üldist käitumist katseajal, puudus maakohtul veendumus selles osas, et süüdimõistetu asub ettenähtud tähtajal karistust kandma vabatahtlikult. Süüdimõistetu ei suutnud maakohtu istungil nimetada ühtegi konkreetset aadressi, kuhu maakohus saab talle saata teate vanglasse mineku tähtajaga. Määruskaebused
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus lahend, millega jäetakse erakorraline ettekanne rahuldamata. 4.
6. A. Bondarev eelnevalt esitas kriminaalhooldusametnikule avalduse selle kohta, et soovib sõita perioodil 02.11.2016 – 06.11.2016 Stockholmi, et viia läbi meistriklass Solnagymnasterna koolis, kuna tema sõnade järgi see oli planeeritud ja kooskõlastatud vastavate asutustega enne 20.10.2016, s.o enne esmakohtumist kriminaalhooldusosakonnas. Kuna tema vastutas isiklikult meistriklassi läbiviimise eest oma partnerite ees, siis ikkagi ta sõitis Stockholmi ja täitis endale võetud kohustused. A. Bondarev tuli tagasi Eestisse ja ilmus järjekordsele registreerimisele. 2 Edaspidi ta eelnevalt kooskõlastas oma tööplaanid kriminaalhooldusametnikuga ning ei ole lahkunud omavoliliselt Eesti Vabariigi territooriumilt. Nimetatud rikkumine ei olnud niivõrd raske ega näidanud seda, et A. Bondarev ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusse tõsiselt. Vastupidi, asjaolu, et tema eelnevalt teatas ametnikule oma sõidust ja tuli tagasi Eestisse, näitab tema vastutustundlikkust. 4.
7. A. Bondarev on Vene Föderatsiooni kodanik ja viibib Eestis elamisloa alusel, mis on välja antud kuni 01.03.2017 seoses ajutise tööga Eesti territooriumil. Elamisloa alusel oli tal õigus Eestis töötada kuni 01.12.
8. Tema töötas erinevate tööandjate juures, teda iseloomustatakse väga positiivselt (lisad). Kuna alates 01.12.2016 A. Bondarevil ei olnud õigust töötada Eestis, siis ta kaotas ära oma töökohad. Tal ei olnud enam sissetulekut, et edaspidi üürida korterit aadressil XXX, milline oli määratud kohtu poolt tema elukohana kriminaalhoolduse ajal. A. Bondarev on teatanud kriminaalhooldusametnikule eeltoodud asjaoludest, sealhulgas sellest, et alates 06.01.2017 ei saa ta elada kohtu poolt määratud aadressil ja hakkab 2-3 päeva kaupa elama tuttavate juures. Ta ei ole teavitanud ametnikku oma võimalikust elukohast, kuna ta ise ei ole teadnud, kus kohas ta hakkab pidevalt elama. Eelnevalt tal tuleks kokku leppida tuttavatega, kes nõustuvad sellega, et nende aadressil tema suhtes teostatakse kriminaalhooldust, sealhulgas kodukülastust kriminaalhooldusametniku poolt. Tuleks võtta nõusolek A. Bondarevi elukoha registreerimiseks nende elukohas. Selliseid tuttavaid tol ajal tal ei olnud, arvestades seda, et ta elab Eestis ajutiselt. Käesolevaks ajaks on olemas temale tuttavad isikud, kes elavad aadressil XXX/V.P. ja tema vanemad/ ja on nõus registreerima sellele aadressile A. Bondarevi elukoha. Samas alates 01.03.2017 tal ei ole õigust viibida Eesti Vabariigis. Tegemist ei olnud tahtliku kontrollnõude rikkumisega. 4.
9. Alates 01.03.2017 peaks süüdimõistetu lahkuma Eestist Venemaale. Samas Viru Maakohtu kohtuotsuse alusel on ta allutatud kriminaalhooldusele 3 aasta jooksul, s.o kuni 27.09.
10. A. Bondarev avaldas, et ta soovib lahkuda Eestist, kuid mitte rikkudes Eesti Vabariigi seadust. Tema pöördus kriminaalhooldusametniku poole, et ta selgitaks talle, kuidas seda vormistada. Ametnik ütles alguses, et ei tea seda. Hiljem ametnik ütles, et alates 01.03.2017 A. Bondarev deporteeritakse Venemaale. Aga kuidas, kelle ülalpidamisel ja kus ta peab elama kuni 01.03.2017 selleks, et järgida kriminaalhoolduse kontrollnõuded, ei osanud selgitada. Määruskaebuses leitakse, et kriminaalhooldaja on valinud lihtsama tee, taotledes karistuse täitmisele pööramist. Vaatamata sellele, et A. Bondarevil oli igal ajal reaalne võimalus lahkuda Eestist ja kolida Venemaale, tema ei ole seda teinud just sel põhjusel, et viibis kriminaalhoolduse all ja soovis, et kõik temaga seotud küsimused oleks otsustatud vastavalt kehtivale seadusele. See asjaolu näitab üheselt, et A. Bondarev ei soovinud rikkuda kriminaalhoolduse nõudeid ja suhtus sellesse väga tõsiselt.
11. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu, kes pole rahul maakohtu määrusega, kes selgitab nagu kaitsjagi, et tulenevalt finantsprobleemidest ei olnud tal võimalik elada kohtu poolt määratud aadressil ning tal polnud ka tuttavaid, kelle juures elada. Pärast istungit lubasid tuttavad ta enda juurde sisse kirjutada. Ta ei ole varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja lubab täita edaspidi kõiki nõudeid. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Bondarevi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ning määruskaebustes on välja toodud üksnes süüdimõistetu osas ennastõigustavaid väiteid. Süüdimõistetu oli teadlik talle määratud kohustustest ning mis kaasneb kohustuste täitmata jätmisega, olles allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õiguste ning kohustuse deklaratsiooni 20.10.
14. On usutav, et süüdimõistetul võis olla varasemaid kokkuleppeid enne kriminaalhooldusele asumist, kuid süüdimõistetu oli ka teadlik sellest, et riigist lahkumiseks ning elukoha vahetamiseks on tal vaja kriminaalhooldaja luba ning riigist lahkumise osas A. Bondarev seda nõuet täitnud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul näitab just selline käitumine, et süüdimõistetu ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ning oleks võimeline muutuma. Ka ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid A. Bondarevi nõudeid ja kohustusi järgima.
15. Kaitsja toob välja, et A. Bondarevi elamisluba lõppes 01.03.2017 ja ta soovib Eestist lahkuda, kuid mitte rikkudes Eesti Vabariigi seadust. Kriminaalhooldus ei ole A. Bondarevile ette heitnud, et süüdimõistetu soovib riigist lahkuda, kuna elamisluba on lõppenud. Maakohus vahistas süüdimõistetu määruse täitmise eesmärgil. Lisaks välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 kohaselt on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Sama sättes lg-st 3 tuleneb, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Kohtulahendi täitmine on kohustus, mille alusel on A. Bondarevil kohustus Eestis viibida, kuid ka vaatamata sellele ei leia ringkonnakohus, et oleks võimalik pikendada katseaega või määrata täiendavaid kohustusi. Määruskaebused jäävad edutuks.
16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
17. veebruari 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Maarika Kuusk