kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 18 asunud seisukohale, et aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Kohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel alates hagi esitamise ajast, et kostja on andnud hagejatele ülalpidamist vastavalt võimalustele ka kohtumenetluse kestel. Põhjendamatu oli hagi rahuldamine alates hagi esitamisest, kui kohustust on täidetud. Asjaolude õigel arvestamisel oleks kohus pidanud välja mõistma elatise alates maakohtu kohtulahendi tegemisest või jõustumisest. Maakohus leidis põhjendamatult, et hagejate põhjendatud kulutused eluasemele moodustavad 2/3 kõigist eluasemele tehtavatest kulutustest, sh laenumaksetest. Maakohus eiras sellisele järeldusele jõudes Riigikohtu seisukohta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-69-13 p-s 19 sedastanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab pidada tasu kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Kohus ei ole arvestanud, et hagejad on alaealised lapsed, mistõttu ei ole mõeldav, et neile langev osa kommunaalteenustest on sama suur kui täiskasvanule langev osa. Laenumaksete elatise hulka arvestamine ei ole Riigikohtu praktikaga kooskõlas. Riigikohus on eelviidatud lahendi p-s 20 leidnud, et eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Kasutuseelise väärtuse saab Riigikohtu seisukoha kohaselt määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi, arvestades sealjuures lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kohus ei arvestanud kasutuseelist, vaid on elatise määramisel arvesse võtnud laenumaksete suuruse, mis ei ole võrdsustatav saadava kasutuseelisega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-119-15 p-st 13 tulenevalt on PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Järelikult oli kohus õigustatud kostjalt hagejate kasuks elatise välja mõistma kuni kostjate täisealiseks saamiseni, hoolimata asjaolust, kas hagejad jätkavad hariduse omandamist või mitte. Seega oli otsus õigusvastane osas, millega kostjalt on välja mõistetud elatis ajaks, mil hagejad on täisealiseks saanud. Vastus apellatsioonkaebusele 5 5.Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused 6. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 04.03.2016 otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude mõista kostjalt välja elatusraha tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2014 kuni 16.10.2015 eest. Selles osas on maakohtu otsus
Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 2 alusel hagi osalise rahuldamise osas osaliselt tühistada ning ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt rikkus maakohus materiaalõigusnormi, kui mõistis kostjalt välja hagejate kasuks elatise kauemaks kui laste täisealiseks saamiseni. Riigikohus on 19.10.2015 lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et PKS § 97 lg 2 kohaselt on täisealiseks saanud õppiva lapse elatise nõue iseseisev nõue ja alaealise lapse kasuks ei saa elatist välja mõista kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Seega tuleb apellandi kaebus selles osas rahuldada ja maakohtu otsus vastavas osas tühistada ja nõue uue otsusega jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus põhjendatult kostjalt välja elatise hagi esitamisest. Kohtu seisukoht on kooskõlas hageja taotluse ja asjas kogutud tõenditele kohtu poolt antud hinnangule. Maakohus tuvastas asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid hinnates õigesti, et kostja ei olnud ajavahemikus hagi esitamisest 16.10.2015 kuni otsuse tegemiseni hagejate ülalpidamiskulusid pooles ulatuses vabatahtlikult tasunud. Kuigi maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, ei anna see asjaolu automaatselt alust jätta elatis ka edasiulatuva perioodi eest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja mõistmata. Apellant selgitab kaebuses, et ta on vastustajatele ülalpidamist vastavalt oma võimalustele hagi esitamise järgselt ja kohtumenetluse kestel andnud (kaebuse p 9). Nimetatud väidete tõendatuse korral on võimalik tasutud summasid arvestada kohtuotsuse täitmise käigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejate vanemate majanduslik seis võimaldab neil täita laste ülalpidamiskohustust võrdses osas. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-160-12, p 7; 3-2-1-118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Ringkonnakohus leiab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Seega ei arvesta kolleegium kostja väitega, mille kohaselt omab hagejate seaduslik esindaja piisavalt kõrget sissetulekut, mistõttu on elatise väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane tingimustes, kus kostja on andnud osaliselt ülalpidamist. Hagejate seaduslik esindaja ei ole eitanud, et kostja mingis osas on laste kulutusi kandnud, kuid asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole ta täitnud ülalpidamiskohustust täies ulatuses. Kuigi apellandiga olid töölepingud alates 22.12.2015 üles öeldud (I kd, lk 282-283), ei vabastanud see teda laste ülalpidamise kohustusest. 22.08.2016 esitas apellant ringkonnakohtule õiendi, mille kohaselt ta töötab alates 26.07.2016 ja saab töötasu 1200 eurot kuus brutos. 6 Pooled vaidlesid maakohtus laste ülalpidamise kulutuste suuruse üle. Maakohus pidas tavalisest elulaadist lähtudes A põhjendatud kulutuseks kuus 933 eurot ja DA osas 765 eurot, millest kummagi vanema kanda jäi kohtuotsuse kohaselt vastavalt pool summast, so 467 ja 382 eurot. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja elatise suurusest vaid laenumakse arvestamise eluaseme kulude hulka ja leidis, et kohus oleks pidanud arvestama kasutuseelist, mitte laenumaksete suurust. Maakohus on otsuses arvestanud, et lapsed elavad koos emaga kolmekesi korteris ja eluaseme laenumaksetest 431 eurot kuus moodustab kummagi hageja osa 143 eurot 66 senti. Laenumaksete elatise hulka arvestamine ei ole apellandi arvates Riigikohtu praktikaga kooskõlas. Kuigi kostja on oma vastava seisukoha avaldanud 17.11.2015 vastuses hagiavaldusele (I kd, lk 167), jäid hagejad oma seisukohale 02.12.2015 menetlusdokumendis ja edasises maakohtu menetluses, nõudes laenumaksete arvamist hagejate kulutuste hulka. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et eluasemekulude nõudmisel elatusmiinimumist suuremas summas pidi hageja kulutusi tõendama. Õige on kostja seisukoht, et eelduslikult katab miinimumelatis ka lapse eluasemekulud ja kui eluasemekulud on suuremad, peab hageja neid tõendama.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad oma väiteid kasutuseelise suuruse osas ei tõendanud, tuleb selle summa võrra maakohtu poolt väljamõistetud elatise summat vähendada. Hagejad ei väitnud, et kasutuseelise väärtust ei ole võimalik kindlaks teha või et selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine oleks ebamõistlikult raske või kulukas. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebusest ja sellest, et ülejäänud maakohtu poolt väljamõistetud kulutuste suurust ei olnud apellatsioonkaebuses vaidlustatud (
Seega saab ringkonnakohus pidada põhjendatud kulutusteks kommunaalteenuste ja interneti makseid 233 eurot, millest kummagi hageja osa moodustab 77, 66 (233:3) eurot. Selles tulenevalt moodustavad hageja A põhjendatud kulutused 790 eurot 66 senti ja hageja DA kulutused 622 eurot 66 senti, mida vanemad peavad kandma võrdses osas. Kostjalt tuleb välja mõista alates hagi esitamisest A ülalpidamiseks 395 eurot 33 senti ja DA ülalpidamiseks 311 eurot 33 senti. Ringkonnakohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kuna ka ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb hagi rahuldatuks osaliselt, ei näe kolleegium alust muuta maakohtu otsustust jaotada menetluskulud selliselt, et kummagi poole kulud jäävad tema enda kanda. Samas tuleb muuta otsustuse põhjendust, sest viide
Ülalpidamisasi ei ole hagiline abieluasi, milles menetluskulude jaotust reguleerib
Selliseks asjaks on vastavalt
Käesolevas asjas on tegemist ülalpidamisasjaga
lõike 4 mõttes, mille puhul menetluskulude jaotusele kohalduvad
-i
Sama sätte alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda, sest kohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu Indrek Soots Tühistatud osaliselt Riigikohtu 19.04.2017 otsusega 7 RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.