← Eesti

2-16-15122/18

Obsah (6)§ 430§ 428§ 173§ 168§ 432§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtujurist Merily Mets Tsiviilasja number 2-16-15

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Xxxx hagis Xxxx vastu ühisvara jagamise nõudes.
  2. Tagastada hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-15122 kokku tasutud riigilõivust 300 eurot pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 150 eurot (ükssada viiskümmend eurot) hageja Xxxx arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxx, makse tegemisel märkida selgitusse „Riigilõivu osaline tagastamine 2-16-15122“.
  3. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi Xxxx vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled on 15.03.2017 kohtuistungil saavutanud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kompromissi kinnitamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on 15.03.2017 kohtuistungil saavutanud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428

lg 1 p 4 alusel.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 2 2-16-15122 Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-16-15122 riigilõivu summas 300 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas (300 / 2) 150 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 150 eurot tuleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel kanda Xxxx arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxx, makse tegemisel märkida selgitusse „Riigilõivu osaline tagastamine 2-1615122“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.