Obsah (6)

§ 162§ 657§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-1266

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 84,70 eurot ning hagiavalduse esitamisel 190,30 eurot, kokku 275 eurot ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas toimunud istungit, asja keerukust ning poolte poolt esitatud menetlusdokumente ning pidas hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ja nende ajakulu kogu 13,5 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leidis, et ka hageja esindaja tunnitasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Arvestades tunnitasu hinda, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabiteenuse kulud summas 1377 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 20.10.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 19.09.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
2. Üksnes arve esitamine ei ole tõenduseks sellest, et hageja on kostjale teenust osutanud ning kostja on reaalselt teenust saanud ja arvestatud mahus tarbinud. KÜS § 151 normina, mis kohustab mistahes juhul tasuma majandamiskulusid, on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult koormav ja rikub isiku põhiõigusi.
3. Maakohus on osaliselt jätnud asja sisuliselt lahendamata. Kostja on menetluses tuginenud ka asjaolule, et hageja tegevusetus on põhjustanud kostjale olulist varalist ja mittevaralist kahju. Kohus saab asja sisuliselt lahendada ka vastuhagi esitamata. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja ei tugine üksnes lepinguhinna alandamisele, vaid taganeb oma kohustuste täitmisest, kuna teine pool, st hageja, on pikema aja vältel oma tegevusetusega oluliselt õigussuhtest ja seadustest tulenevaid kohustusi rikkunud, millega on tekitatud kostjale nii varalist kui ka mittevaralist kahju.
4. Korteriühistu poolt pakutavate teenuste kasutamisel on kostja tarbija rollis. Kostjal on tarbijana keeruline ilma ebamõistlikke kulusid kandmata tõendada asjaolu, et temale osutatud teenus või kaup ei vasta kehtivatele tingimustele. Kohus on tähelepanuta jätnud ka selle, et kostjal kui korteriühistu liikmel ei ole võimalik nõuda hagejalt dokumentidega 4 tutvumist ja nendest koopiate tegemist, millest tulenevalt on kostja oma õiguste eest seismisel ja kaitsmisel oluliselt nõrgemas positsioonis. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud kostja taotlusel hagejalt dokumendid välja nõudmata.
5. Viimase 15 aasta jooksul ei ole hageja teinud midagi, mis oleks hoone tehnilist seisundit parendanud. Hagejal oleks olnud äärmiselt lihtne sellekohased väited dokumentaalsete tõenditega ümber lükata, kuid ta ei ole seda teinud. Kohus on oma otsuses asunud seisukohale, et kostja poolt menetluses esitatud tõenditega ei ole võimalik kostja väiteid üheselt tõendada, kuna fotodelt ei ole näha kuupäeva ega pildistamise kohta. Kostja märgib, et fotodel on olemas metaandmetes ajatempel fotofaili salvestamise aja kuupäeva ja aja kohta ning muuhulgas ka seadme nimetus ning muud parameetrid, mis kirjeldavad foto ülesvõtmise aega ja kaamera tehnilisi tingimusi. Kostja kinnitab, et fotoülesvõtted on tehtud tema korteris ja foto metaandmetes oleval ajal.
6. Kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole hagejale esitanud pretensioone hoone ja korteriomandi seiskorra kohta. Kostja on oma vastuses kohtule juhtinud tähelepanu, et on seda korduvalt teinud, ent tulemuseta. Sellest lähtuvalt otsustas kostja kasutada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, mille tulemusena pöördus hageja nõudega Harju Maakohtu poole. Hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega ümber lükanud kostja väidet, et korterihoone juures ei ole enam kui 10 aasta jooksul tehtud ühtegi sellist parendust, mis tagaks kostja vara säilimise.
7. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega ka temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Hageja poolt osutatud mahus ei ole esindaja poolt reaalselt teenust osutatud ja sellises ulatuses näidatud kulud ja kulutatud tööaeg on põhjendamatud. Hageja 09.05.2016 kohtule esitatud vastus kostja seisukohtadele sisaldab ilma pealdise ja jaluseta kokku 824 sõna. Kostja 30.08.2016 kohtule esitatud seisukohtade täiendus, mille vormistamiseks kulus kostjal hinnanguliselt 3,5 tundi, sisaldab seevastu 3119 sõna, seega on ligikaudu 3,8 korda suurema sisulise mahuga. See tähendab, et mitte mingil juhul ei saanud hageja kulutada vastuse koostamisele 3 tundi aega. Kohus on jätnud tähelepanuta ja kaalumata ka asjaolu, et kohtuistungi kestvus oli üksnes 36 minutit, mis näitab muuhulgas ka asjaolu, kui keeruka ja ajamahuka tsiviilvaidlusega on antud asja puhul tegelikult tegemist. Ühtlasi tähendab see, et hageja lepingulisel esindajal ei olnud vajadust ka kaks tundi ettevalmistusajaks. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagi kuulub rahuldamisele.

1. Korteriühistu põhikirja punkt 74 sätestab, et ühistu liikmed võtavad elamu majandamise kulude kandmisest osa sihtotstarbeliste maksete tasumisega. Korteriühistu põhikirja punkt 19 alapunkt 4 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud 5 eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja ei ole väitnud, et korteriühistu poolt teenuste osutamisel kostja korteri kohta arvestatud kulud ei vasta tema korteri ruutmeetritele.
2. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole temale soojateenust osutanud. Ainuüksi foto termomeetri näidikust (I kd tl 78) ei tõenda, et hageja ei ole kostjale vaidlusalusel perioodil kütteteenust osutanud. Lisaks on maakohus põhjendatult märkinud, et fotolt ei saa tuvastada, kus ja millistel asjaoludel on see tehtud. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hageja AS-ile Tallinna Küte sooja eest tasunud (I kd tl 60). Sellest saab järeldada, et AS Tallinna Küte on korteriühistut küttega varustanud. Puudub alus arvata, et korteriühistu ei ole saadud kütet oma liikmete vahel ära jaganud. Kostja väide, et hallitusseen tema eluruumis ja laes värvi koorumine on tekkinud hageja tegevusetuse tõttu, on tõendamata.
3. Kaks fotot lumisest kõnniteest (I kd tl 105-106) ei anna alust järeldada, et korteriühistu territooriumit ei hoolda. Trepikoja vaheukse on hageja parandanud (I kd lk 117). Kolleegium leiab, et ka puudused kaasomandiosasse kuuluvas vihmaveetorus ning WC ja vannitoa vahelises torus ei anna alust maksmisest keeldumiseks. Korteriühistu saab kaasomandisse kuuluvat ehitise osa parandada liikmete poolt korteriühistule makstud rahast. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole korteriühistu liikmete poolt elamu remondiks tasutud raha kasutanud sihtotstarbeliselt. Ka kostja seisukoht, et korteriühistu on peaasjalikult kasutanud raha toreduslike kulutuste tegemiseks, on tõendamata.
4. Kostja on väitnud, et WC ja vannitoa vahelisest torust lekib vett tema korterisse, mis rikub tema vara, mille kinnituseks on kostja esitanud foto (I kd lk 101). Samas ei ole kostja sellega seonduvalt tõendanud kahju suurust ega esitanud hagejale selget nõuet. VÕS § 110 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud kahju suurust ega nõudnud hagejalt selle kahju hüvitamist. Samuti puudub alus arvata, et kostja võimalik nõue ei ole piisavalt tagatud, st et hageja ei suuda kostja võimalikku nõuet täita. Seega ei saa kostja oma kohustuse täitmisest keelduda. Ka mittevaralise kahju olemasolu ei ole kostja tõendanud. Samuti ei ole kostja esile toonud VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud hinna alandamise avaldust.
5. Ringkonnakohus viitab, et kostjale esitatud arvete kohaselt on kostjalt nõutud tasu ka fonolukkude hoolduse ja remondi, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, vee soojendamise, üldelektri ja üldvee eest. Nimetatud teenuste osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, kuid sellest hoolimata ei ole kostja ka nende eest tasunud.
6. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse välja nõuda hagejalt kuludokumendid, millest nähtuvad korteris nr 66/67 teostatud tööd seoses termostaatide eemaldamisega. Kostja ei põhistanud veenvalt, et sellised kuludokumendid on olemas. 6
7. Ülaltoodust tulenevalt puudub alus hagi rahuldamise osas maakohtu otsust muuta. Menetluskulude jaotus
8. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1652 eurot ja viivise. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et temalt väljamõistetud menetluskulud on põhjendamatult suured. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ning leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Arvestades vaidluse mahtu, sisu ning esitatud menetlusdokumentide hulka, ei saa hageja esindaja poolt maakohtu menetlusele kulutatud aega (13,5 tundi) pidada põhjendamatuks. Ka hageja esindaja tunnitasu määr jääb turuhinna piiridesse.
9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174

lg 3).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 918 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja esindajal on kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele aega 6 tundi ning istungiks ettevalmistamisele ning sellel osalemisele kokku 3 tundi. Hageja esindaja tunnihind on 85 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Kostja leidis, et hageja esindaja märgitud ajakulu on põhjendamatult suur. 28. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (sisuline osa ca 11 lk) ning selle vastuse mahtu (sisuline osa ca 7 lk), peab kolleegium apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Tuleb silmas pidada, et osaliselt on hageja apellatsioonkaebuse vastuses korranud maakohtus esitatud väiteid. Kuna menetlus on läbinud esimese kohtuastme ja hageja esindajale on vaidluse sisu tuttav, siis peab kolleegium põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele ja seal osalemisele kokku 1,5 tundi. Ülaltoodule tuginedes on hageja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus 6,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu määr jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 663 eurot (koos käibemaksuga) ning

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 7