Obsah (5)

§ 38§ 123§ 55§ 2§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Pärnu Maakohus 17.jaanuar 2017 Paide 4-16-7846 Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Urmas Kaldoja kaebus Politsei-

) § 29 lg 1 p 1 alusel. 4. Menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda (

§ 38lg 1, Kr

MS § 183). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav. Asjaolud ja kaebus Urmas Kaldoja on karistatud PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega nr 2510,16,002896 Karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi selle eest, et ta 01.10.2016 kella 15.00 paiku xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxx x õuealal lõhkus MK kuuluva puidust grill-laua, millega tekitas koguväärtuses kahju 100 eurot. Urmas Kaldoja leiab, et süüdistus tema poolt laua lõhkumises ei vasta tõele. Kaebuse esitaja võtab küll õigeks, et teisaldas MK kuuluvat lauda, kuid lauaplaat oli ilmastikutingimuste toimel juba eelnevalt praguliseks muutunud ning ta ei soovinud mitte lauda lõhkuda, vaid see paigutada omaniku korteri akna alla. Ka on Urmas Kaldoja selgitanud, et vajadus MK kuuluva laua teisaldamiseks oli tingitud sellest, et seda lauda ei saanud piiramatult kasutada kõik ühistu liikmed, kuigi laud oli ühistu liikmetele ettenähtud alal. Ka jääb kaebuse esitajale selgusetuks, kuidas on kujunenud kahju suurus. 4-16-7846 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et puudub seaduslik alus Urmas Kaldojale määratud karistuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et Urmas Kaldoja pani laua lõhkumise toime kaudse tahtlusega. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvesse võtnud menetlusaluse isiku varasemaid samalaadseid õigusrikkumisi, mis on kõik ajendatud MK`i ja Urmas Kaldoja omavahelistest suhetest. Tutvudes kaebusega on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik ei ole siiani mõistnud ega aru saanud oma teost, ta püüab karistusest kõrvale hoida, mis omakorda võib kaasa tuua oluliselt intensiivsemad konfliktid MK`i ja Urmas Kaldoja vahel. Oma õiguste teostamiseks tuleb valida seaduskuulekas tee, vastupidine käitumine toob kaasa omakohtu ning selle lubamine kujutaks ohtu avalikule julgeolekule. Kohtu seisukoht 1. 1.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel

§-s 133 loetletud küsimused. Kohtuväline menetleja on Urmas Kaldoja suhtes kohaldanud kiirmenetlust.

§-s 55 sätestatud kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2. Vastavalt

§ 55lg-le 2 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Urmas Kaldojale rahatrahvi määramise kohta Kar

S § 218 lg 1 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele kiirmenetluse otsus (tl 20-21), süüteoteade (tl 22-23), DVD-l asuv videofail (tl 34), fototabel (tl 57-59) ja tunnistajate ütlused.

1. KarS § 218 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Hindamaks Urmas Kaldoja karistamise põhjendatust tuleb hinnata, kas tema poolt toime pandud tegu vastab KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule. Vaidlust ei ole selles ning DVD-l oleva videofailiga, kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Urmas Kaldoja tassis MK kuuluva lauaplaadi teise kohta. Tunnistajate S.P, M.K J.Õ, A.P ja L.L, samuti U.Kaldoja ütlustega on tõendatud, et kõnealune lauaplaat oli keskelt mõranenud ja seda ilmselt ilmastikuolude tõttu. M.K enda ütluste kohaselt oli see lauaplaat kasutuses juba 2011.aastast. See, et lauplaat oli keskelt mõranenud, nähtub ka fototabelitelt. Urmas Kaldoja sõnul puudus tal tahtlus lauaplaati lõhkuda, vaid paigutada see omaniku akna alla, kuna lauda ei olnud võimalik kõigil majaelanikel piiramatult kasutada ja valmis oli vaadatud uus laud. Ka MK on omaks võtnud, et viis vahepeal laua ära. Seda, et lauakasutusega oli olnud probleeme, on kinnitanud tunnistajad L.L ja A.P ning viimase kinnitusel oli Urmas Kaldojal valmis vaadatud ka uus laud, mida kõik majaomanikud saaksid kasutada. Eeltoodust lähtudes on usutav kaebuse esitaja poolt väidetu, et ta soovis omanikule laua tagastada, mitte aga seda lõhkuda. Keegi tunnistajatest tegelikult ei näinud, kuidas Urmas Kaldoja lauaplaadi maha asetas, rääkimata selle lõhkumisest. Tunnistaja J.Õ on Urmas Kaldoja lauaplaadi asetamisest küll rääkinud, kuid tema ütlused on vastuolulised ning selles osas jätab kohus tunnistaja ütlused tähelepanuta.
2. KarS § 218 lg 1 järgi on võimalik isikut karistada juhul, kui isik paneb oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, st peab võimalikuks süüteokooosseisule vastava asjaolu, antud juhul kahju, saabumist ja möönab seda. Sõltumata sellest, et lauaplaadil oli juba mõra ja nagu nähtub fototabelitest rohkem kui poole lauaplaadi pikkusest, ei saa meelevaldselt väita, et lauaplaati liigutades pidas kaebuse esitaja võimalikuks selle mõra pikenemist, millega kaasnes kahju. Seega on kohus seisukohal, et juba katkise lauaplaadi liigutamine Urmas Kaldoja poolt ei ole käsitletav tahtliku teona, mistõttu ei vasta see KarS § 218 lg 1 subjektiivsele koosseisule. 2

§ 2kohaselt kohalduvad väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätted, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Tulenevalt Kr

MS § 7 lg-s 3 on sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks.

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kui teos puuduvad väärteotunnused, tuleb alustatud menetlus lõpetada. 7.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Tulenevalt KrMS § 183 lg-st 1 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3