Obsah (5)

§ 231§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-19004 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise

) § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras alates hagiavalduse esitamisest 19.12.2016 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja vastus

1. Kostja on esitatud nõudega nõus. Kostja soovib saada hagejalt õppimistõendit igal jaanuari- ja septembrikuul kutseõppe lõppemiseni. Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
3. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja laps (lk 6), kes jätkab täisealiseks saanuna õpinguid kutseõppeasutuses (lk 3). Hageja palub mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud määras. Eeltoodust nähtub, et hageja igakuised ülalpidamiskulud ei ületa kahekordset elatise miinimummäära. Kostja ei ole hageja väiteid, sh kulude suuruse kohta vaidlustanud. Seega saab

§ 231

lg 4 alusel eeldata, et kostja on võtnud omaks hageja väited tema igakuiste kulude suuruse kohta.

§ 231

lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja märgib vastuses hagiavaldusele, et ta on esitatud nõudega nõus. Hageja õigust nõuda kostjalt elatist miinimummääras näeb ette perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg

1. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus alates 19.12.2016 kostjalt välja igakuise elatise summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 3