Obsah (4)

§ 38§ 45§ 121§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts, 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-203 Haldusasi A. H. kaebus Tallinna Vangla 14.10.2016 käskkirj

37 lg 2 nõuetele, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebust käiguta, et kaebaja saaks kaebuses esinevad puudused kõrvaldada ning esitada

nõuetele vastava kaebuse. Võttes aluseks kaebuse, Tallinna Vanglale esitatud kaebuse (toimiku lk 6–10) ja vaide (toimiku lk 14–15) ning halduskohtule esitatavad nõuded, on selge, et kaebaja sooviks on vaidlustada Tallinna Vangla 14.10.2016 käskkirja.

1. Nimelt nähtub asja materjalidest, et Tallinna Vangla otsustas 14.10.2016 käskkirjaga lukustada Tallinna Vangla viienda üksuse sektsiooni 5-2 kambrite uksed julgeoleku kaalutlustel samal päeval alates kella 15.15-st kuni asjaolude väljaselgitamiseni (toimiku lk 22). Käskkirja kohaselt avastati 14.10.2016 teostatud plaanilise läbiotsimise käigus viienda üksuse sektsiooni 5-2 kambrist nr 8 kinnipeetava kapist 25 tundmatut tabletti. Meditsiiniosakond tuvastas, et tegemist on psühhotroopsete ravimitega. Viienda üksuse sektsioon 5-2 avati 17.10.2016 alates kella 16.45-st (toimiku lk 23). Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. 14.10.2016 käskkirja kohaldamine lõppes 17.10.2016, mil viienda üksuse sektsioon 5-2 avati. Kaebus on esitatud pärast 14.10.2016 käskkirja kehtivuse lõppemist. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel üldjuhul kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Riigikohus on leidnud, et erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Nii on see näiteks selliste kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib kehtivuse lõppemisest olenemata olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (vt nt Riigikohtu 08.05.2014 määrus nr 3-3-1-12-14, punkt 9; 04.03.2014 otsus nr 3-3-1-89-13, punkt 18). Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib kaebajat aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. Praegusel juhul ei ole esitatud kaebus suunatud vangla käskkirja jätkuva negatiivse mõju kõrvaldamisele. Seega ei ole tühistamiskaebuse esitamine lubatav. 2
2. Kuna 14.10.2016 käskkiri on kehtivuse kaotanud, siis kehtivuse kaotanud haldusakti saaks vaidlustada üksnes tuvastamiskaebusega (õigusvastasuse tuvastamine), mille esitamiseks ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine nõutav (vt muu hulgas Riigikohtu 17.06.2015 määrus nr 3-3-1-24-15, punkt 17, samuti 16.10.2013 määrus 3-3-1-39-13, punkt 12). Tuvastamiskaebuse saab isik halduskohtule esitada juhul, kui tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks mingil viisil hilisemalt vajalik (

§ 38lg 4).

See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule eelise või kasu. Eelkõige peetakse tuvastamiskaebust lubatavaks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise põhjendusel, kuigi ilmselgelt perspektiivitu hüvitamiskaebus tuvastamiskaebuse esitamiseks õigust ei anna (

§ 45lg 2).

Riigikohus on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (vt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punkt 8.1 ja selles viidatud kohtupraktika). Kohus leiab, et praegusel juhul ei oleks ka tuvastamiskaebuse esitamine lubatav.

1. Vaidlusaluse käskkirja andmise aluseks oli vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 8 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg
2. VangS § 8 lg 2 on ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, sh nende kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, kes ei ohusta vangla julgeolekut. Praegusel juhul tingis kambrite lukustamise vajaduse 25 tundmatu tableti leidmine ühest 5 sektsiooni 5-2 kambrist
3. Ühestki õigusaktist ei tulene, et ühiselamutüüpi vanglates oleks VangS § 8 lg 2 kohaldamine välistatud. Kohus nõustub 14.10.2016 käskkirjas (toimiku lk 22), vaideotsuses (toimiku lk 12–13 pöördel) ning selgitustaotluse vastuses (toimiku lk 11) toodud seisukohaga, et tundmatu päritolu tablettide leidmine on piisav, et väita ohtu vangla julgeolekule ning õigustada kogu sektsiooni lukustamist. Julgeoleku tagamine vanglas on oluline ja vajalik nii vanglaametnike kui kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab õigushüvede kahjustamise vältimiseks rakendama ennetavaid meetmeid. Julgeolekuohu vältimine vanglas õigustab kohtu hinnangul praegusel juhul kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse ajutist piiramist ning kaalub seega üles nende õiguste teostamise piiratud perioodi vältel. Meetme rakendamine ei kestnud ebamõistlikult kaua (3 ööpäeva) ning piirang lõpetati koheselt pärast oluliste asjaolude väljaselgitamist. Kaebaja ei väida, et talle ei olnud tagatud õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine, kuid kaebaja väidab, et piirangud põhjustasid talle ebamugavust.
4. Kohus on seisukohal, et kambrite lukustamine julgeolekukaalutlustel oli ajavahemikul 14.10.2016 kella 15.15-st kuni 17.10.2017 kella 16.15-ni põhjendatud ning sellega ei piiratud kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Vangla pidi võimalikku julgeolekuohtu uurima. Tähtsust ei oma see, et kaebaja väitel ei olnud tema intsidendiga seotud või et väidetav tablettide koguja tunnistas teo üles. Kambrite lukustamine ei olnudki tingitud kaebaja tegevusest, vaid selle eesmärgiks oli julgeoleku tagamine vanglas. Ka varasemas kohtupraktikas ei ole peetud kambriuste lukustamist keelatud eseme leidmisel asjaolude väljaselgitamiseni õigusvastaseks (nt Tallinna Halduskohtu 29.12.2014 lahend nr 3-14-51189, Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014 lahend nr 3-14-52).
5. Kambrite uksed olid lukustatud kolm päeva ehk lühikese perioodi vältel ning kohus ei näe, et kaebajale oleks saanud kambrite lukustamisest tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) alusel hüvitamisele. Kolme päeva vältel lukustatud kambris viibimine ei kvalifitseeru kohtu hinnangul inimväärikuse alandamiseks. Kuigi kohus möönab, et kambrite uste lukustamine võis olla kaebajale ebameeldiv, ei saanud see ületada kannatuste taset, mis on vangistuse kandmisel paratamatu. 3
6. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei esine. Samuti ei saa kolmel päeval lukustatud kambris viibimist käsitleda kaebajalt ebaseaduslikult vabaduse võtmisena. Kambrite lukustamiseks esines vajadus ning õiguslik alus. Kaebaja liikumisvabadust küll piirati, kuid see toimus lühikese aja jooksul ning see ei kvalifitseeru vabaduse võtmiseks RVastS § 9 lg 1 mõttes.
7. Seega ei pea kohus võimalikus, et kaebajale oleks saanud kambrite uste lukustamisest tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Eelnevat arvestades leiab kohus, et võimalik tulevikus esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei oleks lubatav sellel kaalutlusel tuvastamiskaebuse esitamine (

§ 45lg 2).

1. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punkt 8.1 ja selles viidatud kohtupraktika). Kuna kaebusest ega muudest asja materjalidest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaebaja suhtes 14.10.2016 käskkirjaga seoses õigusvastaselt käitunud, ei saaks praegusel juhul ka preventiivne huvi õigustada tuvastamiskaebuse esitamise lubamist. Kaebaja viidatud asjaolud ei anna alust järeldusteks, et kaebajat kohtlemine oleks väljunud piiridest, mis on vanglas kinnipidamisega kaasnev paratamatus (VagnS § 41 lg 1).
2. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus selle esitajale

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada, kuivõrd kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik.

Tuvastamiskaebuse menetlemine mittevaralise kahju hüvitamise eelkaebusena ei oleks

§ 45

lg-st 2 tulenevalt võimaliku hilisema kahjunõude ilmselge perspektiivituse tõttu lubatav. Samuti ei õigustaks praegusel juhul ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamist. Kuna kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu, siis kaebuse menetlemiseks tuleks kohtul jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata ning kaebajal tuleks lisaks kaebuses esinevatele vormilistele puudustele tasuda ka riigilõiv (

§ 111lg 1).

Kohus peab menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks praegusel juhul kaebuse tagastamist. 16. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb ka menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 4