lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 11 kuud vangistust.
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti Vladimir Gärmile 4 aastat 28 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 06.05.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.01.2017. 24.01.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Vladimir Gärmi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Vladimir Gärmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vladimir Gärmi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Tuginedes isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastmele, varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise tõenäosusele ja ohtlikkuse tasemele leidis prokurör, et Vladimir Gärmi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja Vladimir Gärmi puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Prokuröri arvates oleks isiku vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Vladimir Gärm avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja oma elu teistmoodi elada. Ta on vanglas läbinud keevitaja kursused ja sotsiaalprogrammid. Kõik vanglas ettenähtud tegevused on täidetud, probleeme ei ole olnud. Vabanemise korral plaanib Vladimir Gärm minna Töötukassasse ja sealtkaudu leida tööd. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vladimir Gärm temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vladimir Gärmil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Vladimir Gärmi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Gärm on kriminaalkorras karistatud 11 korral ja enamasti varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on teda karistatud ka narkootikumide omamise ja edasiandmise ning vanglas tarvitamise eest. Ka käesolevat karistust kannab Vladimir Gärm narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Vangis viibib Vladimir Gärm üheksandat korda. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks Vladimir Gärmi puhul peamiselt kriminaalne suhtlusringkond ning narkootikumide tarvitamine. Vladimir Gärm on erinevaid uimasteid tarvitanud alates 1999. aastast, tal on diagnoositud sõltuvus, mida ise eitab. Kinnipeetava enda sõnul ta enne käesolevat vangistust narkootikume ei tarvitanud, vaid tegeles nende müügiga materiaalse kasu eesmärgil, mis aga ei muuda kuritegu vähem taunitavaks ega vähenda selle ühiskonnaohtlikkust. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.