Obsah (5)

§ 2§ 217§ 221§ 23§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-11913 Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi Aktsiasel

) § 2 lg 1 p 1 alusel. Viidatud kompromissi punktid sisaldavad tingimuslike kohustusi, mille eelduste olemasolu või puudumist saab tuvastada ainult kohtumenetluse raames puudutatud isiku II täitmisnõude lahendamisel. Kompromissis nimetatud tingimuste olemasolu tuvastamine ega eeldamine ei ole kohtutäituri pädevuses. Lisaks puudus kohtutäituril igasugune info, mis oleks kinnitanud puudutatud isiku II väiteid veakoodide põhjuste kohta. Täitmisavaldusele lisatud masina tootja Caterpillar’i tehase kirjast ei nähtu, nagu oleks veakoodid põhjustatud masina tootmis- või materjalivigadest. Riigikohtu praktikast tulenevalt on kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohaseks õiguskaitsevahendiks (RKTKo nr 3-2-1-42-08, p 16).

1. Kohtutäitur jäi oma 26.07.2016 otsuses toodud seisukoha juurde ning leidis, et otsuse tühistamiseks puudub igasugune seaduslik alus ning avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituril puudub õigus hinnata täitedokumendi sisulisi asjaolusid ja võtta vastu otsuseid poolte vaheliste vaidluste lahendamiseks. Kohtutäituri pädevuses ei ole kompromissis nimetatud tingimuste tuvastamine. Kohtutäitur peab võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis vastavad formaalselt täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Võlgnik peab enda õiguste kaitseks esitama kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
2. Puudutatud isik II leidis, et täitemenetlus on alustatud ja läbi viidud

§ 2lg 1 p-le 1 vastava täitedokumendi alusel.

Kohtutäitur ei ole täitemenetluse formaliseerituse printsiipi rikkunud. Antud juhul ei pea kohtutäitur tõlgendama pooltevahelise kompromissi sisu, vaid kontrollima ainult seda, kas kompromiss on täidetud, st kas materjali- ja tootmisvead 2 3 on kõrvaldatud. Masina tootjatehasest 25.05.2016 saabunud kirjast nähtuvalt on ilmne, et seda tehtud ei ole. Avaldaja ei ole esitanud väidet, et ta oleks täitedokumenti täitma asunud või selle juba täitnud. Sissenõudja leiab, et avaldaja kaebus on sisuliselt põhjendamatu ja pahatahtlik. Tootjatehase kiri kinnitab üheselt, et tegemist on veaga, mis kuulub kompromissi tingimuste alusel võlgniku poolt likvideerimisele. Avaldaja on sissenõudjale avaldanud, et nad ei oska kompromissis kokkulepitud kohustust täita ehk masinal esinevat tootja- ja materjaliviga parandada ning see on olnud kohtutäituri tegevuse vaidlustamise tegelikuks põhjuseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused

1. Harju Maakohus jättis 26.08.2016 määrusega kaebuse kohtutäituri 26.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 008/2016/1536 rahuldamata ning tühistas Harju Maakohtu 09.08.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, milleks oli täitemenetluse peatamise täiteasjas nr 008/2016/
2. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus märkis, et jätab kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning et puudutatud isiku II menetluskulud määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3. Maakohus leidis, et formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid täitedokumendile (sh selle tingimustele) ning menetlusosaliste tegevusele enne täitemenetluse alustamist. Riigikohus on mitmel korral leidnud, et kohtutäituril ei ole täitemenetluses pädevust kontrollida täitedokumendi sisu. Kui täitedokument vastab formaalselt sellele ettenähtud nõuetele, tuleb selle dokumendi alusel alustada täitemenetlust (nn formaliseerituse põhimõte, esimest korda Riigikohtu 16.10.2002 lahendis nr 3-2-1-119-02 p 8, vt ka 3-2-1-138-13 p 16). Antud juhul vastab täitedokument formaalselt sellele ettenähtud nõuetele. Olemas on Harju Maakohtu poolt tehtud jõustunud täitedokument (

§ 2lg 1 p 1), täitmisavaldus on esitatud ja täitemenetlus on alustatud.

Kohtutäitur on täitemenetluse alustamisel lähtunud õigesti formaliseerituse põhimõttest. 7. Täitedokumendiks on jõustunud Harju Maakohtu 03.05.2016 kompromissmäärus tsiviilasjas nr 2-15-5000 (täitmisel kompromissmääruse p-d 1.1.f ja 1.1.h), mille tingimused ei ole avaldaja hinnangul sundtäidetavad. Avaldaja leiab, et kompromissi p-d 1.1.f ja 1.1.h on tingimuslikud ning ei ole seetõttu käsitlevad täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et sisuliselt vaieldakse selle üle, kas mõni kohtulikus kompromissis sätestatud tingimus on saabunud või mitte, st kas täitedokument on olemas või pole seda tingimuse saabumata jäämise tõttu. See tähendab materiaalõiguslikku vaidlust võlgniku ja sissenõudja vahel. Kohtu hinnangul on avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi. Kuigi avaldaja viidatud Riigikohtu 02.06.2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 on välja toodud, et

§ 217

alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta, täiendas Riigikohus 12.03.2014 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14 (p 18) õiguse ühetaolise kohaldamise huvides eelpool viidatud seisukohta. Kolleegium märkis, et kohtutäituri otsuse peale esitatavas kaebuses saab esitada täitedokumendi puudumise vastuväite vaid juhul, kui selle vastuväite lahendamine on kohtutäituri pädevuses. Nii võib see olla nt juhul, mil kaebuses juhitakse tähelepanu täitedokumendi jõustumismärke puudumisele, mille olemasolu või puudumist saab kohtutäitur kontrollida. Samas ei ole välistatud, et täitedokumendi puudumise vastuväide tähendab sisuliselt ka materiaalõiguslikku vastuväidet nõudele, mida aga kohtutäitur lahendada ei saa. Nii võib see olla nt juhul, mil vaieldakse selle üle, kas mõni kohtulikus 3 4 kompromissis sätestatud tingimus on saabunud või mitte, st kas täitedokument on olemas või pole seda tingimuse saabumata jäämise tõttu. Sellisel juhul tuleb esitada

§-s 221 sätestatud hagi. 8. Antud juhul on avaldaja esitanud kohtutäiturile vastuväite, et täitedokumendiks olevas kohtulikus kompromissis sätestatud tingimused ei ole saabunud. Avaldaja esitatud vastuväide kohtutäiturile on materiaalõiguslik, mida kohtutäitur lahendada ei saa. Kohtule esitatud kaebuses on avaldaja välja toonud, et täitedokumendiks olevas jõustunud kohtulikus kompromissis sätestatud punktid 1.1.f ja 1.1.h ei ole käsitlevad täitedokumendina. Sellisele vastuväitele ei saa kohus anda hinnangut hagita menetluses, otsustades kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Avaldaja väited täitedokumendi puudumise kohta kuuluvad käsitlemisele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-1-14, p 18). Muuhulgas on Riigikohus lahendis 3-2-1-134-07 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Maakohus asus eespool toodut arvesse võttes seisukohale, et sissenõudja ja võlgniku vahel esineb materiaalõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Vaidlus tuleb lahendada hagimenetluse korras esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221). Kohtutäitur ei ole rikkunud seadust täitemenetluse algatamisel.

Võlgniku esitatud täitedokumendi puudumise materiaalõiguslike väidete sisuline hindamine ei ole kohtutäituri pädevuses. Kuivõrd kohtutäitur ei ole seadust rikkunud, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Määruskaebus

1. 13.09.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 26.08.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus täitemenetluse formaliseerituse printsiipi õigesti sisustanud, kuna tingimusliku ning seega ebaselge nõude sundtäitmine oleks formaliseerituse põhimõttega vastuolus. Kohtutäitur saab sundkorras täita üksnes selget lahendit ega saa muuhulgas hinnata, kas kohtuotsuse resolutsioonis sätestatud tingimused on täidetud või mitte. Kui täitedokumendi resolutsiooni sõnastus nõuab mõne materiaalõigusliku eelduse täidetust, puudub tuvastamata eelduse korral sundtäidetav täitedokument ja täitemenetlus tuleb alustamata jätta seni, kuni vajalik eeldus on kohaselt tuvastatud. Käesoleval juhul on kohtutäitur alustanud täitemenetlust tingimusliku kompromissimääruse alusel, mis seab avaldajale kohustusi ainult eeldusel, et veakoodide esinemise põhjuseks on materjali-või tootmisvead, mida ei ole tuvastatud. Selleks, et teoreetiliselt saaks tekkida avaldaja sundtäidetav kohustus, peaks sissenõudja esitama avaldaja vastu tuvastushagi veakoodide põhjuse tuvastamiseks. Kuigi põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht, et esineb avaldaja ja puudutatud isiku II vaheline materiaalõiguslik vaidlus roomiklaaduri veakoodide põhjuste osas, ei ole see materiaalõiguslik vaidlus avaldaja ja kohtutäituri vahelise vaidluse esemeks. Avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele lähtub faktist, et kohtutäitur on täitemenetlust alustades lähtunud ainult kompromissi sõnastuse osast, mis nõuab vigade kõrvaldamist, lugedes põhjendamatult tuvastatuks tingimuse, mida saaks tuvastada ainult kohus või poolte kokkulepe. See, et täitmiseks esitatud kohtumääruses nimetatud kohustus sõltub tuvastamata asjaolu esinemisest ja nõude olemasolu on ebaselge, on täituri jaoks ilmne lähtudes määruse resolutsioonist. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei eelda tingimusliku kohtumääruse tingimuslikkuse tuvastamine kohtulahendi tõlgendamist kohtutäituri poolt. Vastupidi, kohtutäitur on just käesoleval juhul täitemenetlust alustades 4 5 asunud sisuliselt kohtu rolli ja pidanud tuvastatuks, et kohtumääruses sätestatud tingimus on täidetud.
3. Antud juhul on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamine

§ 221

lg 2 kohaselt välistatud, kuivõrd võimaliku hagi alus ehk tootmis- ja materjalivigade puudumine ei ole ega saa olla tekkinud pärast kompromissimääruse jõustumist, vaid on olnud muutumatuna olemas. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-1-14 ps 18 esitatud seisukoht ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna viidatud lahend on tehtud olukorras, kus sundtäitmisele esitatud vastuväited olid tekkinud pärast lepingute sõlmimist ehk täitedokumentide jõustumist. Riigikohtu väljendatud seisukoht, et kohtutäitur ei saa lahendada materiaalõiguslikku vastuväidet, kas kohtulikus kompromissis sätestatud tingimus on saabunud, saab sisuliselt puudutada TsÜS § 102 mõttes edasilükkava või äramuutuva tingimusega kompromissi. Kohtutäitur ei saa tuvastada, kas mingi asjaolu pärast täitedokumendi jõustumist tekkis või lõppes. Käesoleval juhul ei puuduta aga täidetav kompromissimäärus ühtegi asjaolu, mis oleks saanud tekkida või lõppeda pärast määruse jõustumist, vaid kompromissimäärusega on avaldaja kohustuste olemasolu seatud selgelt sõltuvusse juba olemasoleva fakti tuvastamisest. Kui vastavaid faktilisi asjaolusid tuvastatud ei ole, ei saa kohtutäitur nende olemasolu eeldada, kompromissimääruse vastavad punktid ei ole täidetavad ning täitedokument

§ 23lg 1 mõttes puudub.

Tuvastamata asjaolu eeldamine ja täitemenetluse läbiviimine ebaselge täitedokumendi alusel võib viia vastupidise tulemuseni võrreldes jõustunud kohtumäärusega soovituga. Alternatiivselt leidis avaldaja, et Riigikohtu praktika on kohtutäituri pädevuse ja nõude ebaselgusel põhinevate vastuväidete jaoks kasutatavate õigusmeetmete osas vastuoluline. Tegemist on õiguspraktikas põhimõttelise lahendamata küsimusega, mille osas on vaja kujundada ühene seisukoht. Vastus määruskaebusele

1. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
4. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluse algatamisel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur algatanud täiteasjas nr 008/2016/1536 avaldaja suhtes täitemenetluse puudutatud isiku II täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 03.05.2016 kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-15-5000, täpsemalt määruse punktid 1.1.f ja 1.1.h. Kompromissis leppisid pooled kokku, kuidas toimub puudutatud isiku II masina remont. Kompromissi punkt 1.1.f sätestab, et: „Veakoodi kordumisel punktis d mainitud päeval, tagab kostja enda töötaja kaudu veakoodi põhjuste fikseerimise ning tuvastamise ja likvideerib veakoodi põhjused enda kulul, kui sellised vead tulenevad tootmis- või materjalivigadest.“. Punkt 1.1.h sätestab, et: „Kostja likvideerib veakoodi põhjused eeldusel, et tegemist on tootja- või materjalivigadega, enda kulul (sh masina transpordi kulud hageja töömaalt kostja asukohta ning tagasi) ning tagab 5 6 veakoodi põhjuste mittekordumise VÕS § 230 lg 2 viimases lauses toodud tähtaja jooksul.“. Täitmisavalduses on puudutatud isik II märkinud, et avaldaja ei ole enda kohustusi täitnud ning masinal ilmnevad jätkuvalt vead, mida avaldaja ei ole lepingus sedastatud korras likvideerinud. Samuti märkis puudutatud isik II, et on pöördunud masina valmistanud tootjatehase poole, kes on kinnitanud, et tegemist on vigadega, mis kuuluvad kompromissi p 1.1.f ja 1.1.h kohaselt avaldaja poolt kõrvaldamisele. 16.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8). Käesoleval juhul on kohtutäitur algatanud täitemenetluse sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 03.05.2016 määruse alusel, millega kinnitati poolte vaheline kompromiss. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täitedokument vastab formaalselt sellele ettenähtud nõuetele ning et käesoleval juhul olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud (

§ 23lg 1).

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse väited, mille kohaselt on kohtutäitur algatanud täitemenetluse ebaõigesti, kuna kompromissimääruse punktid 1.1.f ja 1.1.h on tingimuslikud ja ebaselged. Ringkonnakohus leiab, et kompromissimääruse punkte ei saa pidada ebaselgeks üksnes seetõttu, et need on tingimuslikud.

§ 19

lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist.

§ 19

lg 2 sätestab, et tingimuse saabumist tuleb kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile masina tootja Caterpillar 25.05.2016 kirja veakoodide põhjuste kohta, mis sissenõudja hinnangul tõendab seda, et tegemist on vigadega, mis kuuluvad kompromissi kohaselt avaldaja poolt kõrvaldamisele. Kohtutäitur ei saa formaliseerituse printsiibist lähtudes anda täitemenetluse algatamisel hinnangut sellele, kas täitedokumendis sätestatud tingimus ka tegelikult saabunud on. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on avaldaja väide, mille kohaselt oleks antud juhul täitemenetluse algatamise eelduseks puudutatud isiku II poolt hagi esitamine veakoodide põhjuse tuvastamiseks. Sundtäitmisele esitatud kompromissimääruse p 1.1.f sätestab, et avaldaja kohustub ise fikseerima ja tuvastama masina veakoodide põhjused. 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, mille punktis 18 on selgitatud, et kohtutäituri otsuse peale esitatavas kaebuses saab esitada täitedokumendi puudumise vastuväite vaid juhul, kui selle vastuväite lahendamine on kohtutäituri pädevuses. Nii võib see olla nt juhul, mil kaebuses juhitakse tähelepanu täitedokumendi jõustumismärke puudumisele, mille olemasolu või puudumist saab kohtutäitur kontrollida. Samas ei ole välistatud, et täitedokumendi puudumise vastuväide tähendab sisuliselt ka materiaalõiguslikku vastuväidet nõudele, mida aga kohtutäitur lahendada ei saa. Nii võib see olla nt juhul, mil vaieldakse selle üle, kas mõni kohtulikus kompromissis sätestatud tingimus on saabunud või mitte, st kas täitedokument on olemas või pole seda tingimuse saabumata jäämise 6 7 tõttu. Sellisel juhul tuleb esitada

§-s 221 sätestatud hagi. Avaldaja on väitnud, et käesoleval juhul puudub täitedokument, kuna kompromissimäärus seab avaldajale kohustusi vaid eeldusel, et veakoodide esinemise põhjuseks on materjali- või tootmisvead. Kohtutäiturile esitatud kaebuses on avaldaja väitnud, et kompromissis sätestatud tingimused ei ole saabunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et sisuliselt on tegemist materiaalõiguslike vastuväidetega, mille lahendamine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Juhul, kui avaldaja on seisukohal, et täitemenetlus on algatatud ebaõigesti, kuna kompromissi punktidest 1.1.f ja 1.1.h temale kohustusi ei tulene (s.o veakoodide põhjuseks ei ole materjali-või tootmisvead või et avaldaja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud), on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221lg 1).

Avaldaja hinnangul on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine

§ 221

lg 2 kohaselt välistatud, kuna tootmis- ja materjalivigade puudumine ei saa olla tekkinud pärast kompromissimääruse jõustumist. Kolleegium märgib, et kompromissist järeldub, et veakoodi põhjus ei olnud kompromissi sõlmimise ajal pooltele teada. Seega ei ole piisavalt põhistatud avaldaja väide, et

§ 221lg 1 järgset hagi ei ole võimalik esitada.

1. Ülaltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õiguspäraselt ning seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 7