) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 p 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja elukoht on Eestis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja on Leedu Vabariigi kodanik ja elab Leedus. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Kuna abikaasade viimane alaline elukoht oli Eesti Vabariigis ning Eestis on ka hageja alaline elukoht käesoleval ajal, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus. 2 2-16-12870 Kohus on asja lahendamisel kohaldanud kohtu asukohariigi (Eesti Vabariigi) õigust vastavalt Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 artikli 8 punktile d, mille kohaselt, kui sama määruse artiklist 5 tulenev poolte valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse suhtes selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Hageja soovib abielu lahutada ja taastada tema esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja on abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes
lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Kohus selgitab, et
lg 21 kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, artikli 8 lõike 1 kohaselt, liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Artikli 8 lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses lahendas kohus ainult abielulahutuse nõuet, kuna lapsega suhtlemiskorra määramise nõuet ei ole kohtule esitatud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 148 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetlusdokumentide tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.