Hagimaterjalid ja kohtukutse 05.01.2017 kohtuistungile on kostjale saadetud tema poolt rahvastikuregistrile avaldatud e-posti aadressile. Hagimaterjalid ja kohtukutse 02.02.2017 kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 12.01.2017). Kostja ei ilmunud 05.01.2017 ja 02.02.2017 kohtuistungile, samuti ei teavitanud ilmumata jätmise põhjustest. Hageja kuulati ära kohtuistungil 05.01.2017. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palus abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud ja hageja ei soovi leppida. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.
lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi.
lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.
lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud ja 17.05.1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. Selle lepingu Artikkel 27 lg 2 sätestab, et kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui neist üks elab ühe, teine 2 2-16-17364 aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja tema elukoht on Eesti Vabariigis. Kostja elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigis ja ta on Ukraina kodanik. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub
Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagile vastanud ja kohtuistungile ilmunud. Samuti ei ole kostja põhistanud hagile vastamise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest kohtusse ilmumisel. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. 05.01.2017 taotles kohtuistungil kohalolev hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.