MS § 426, § 432 , määras: Jätta Kristian Paju vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristian Paju tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kristian Paju tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 02.09.2015 kohtuotsusega
lg 1 p 1, § 184 lg 1 järgi ja
lg 2, § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud 1 päev. Karistuse kandmise algus 02.09.2015 ja lõpp 03.03.
lg 1, § 121 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka isiku kinnipidamise aeg 09.12.2014.a, s.o 1 päev ning eelvangistuses viibitud aeg alates 09.03.2015.a. Seega kohtuotsuse kuulutamise ajaks oli mõistetud karistusest kantud 5 kuud ja 26 päeva vangistust ning kandmisele kuulus alates kohtuotsuse kuulutamisest veel 3 aastat 6 kuud ja 1 päev vangistust. Isik on kriminaalkorras karistatud 3 korda ning vanglas kannab karistust esimest korda. Isik on toime pannud mitmeid eriliigilisi kuritegusid, soodusteguriks võib nimetada alkoholi. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et K. Paju pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et K. Paju puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetav ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on K. Paju ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 53% ja 61%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ja narkootiliste ainete käitlemisega tekitatavas kahjus rahvatervisele. K. Paju vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav K. Paju puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust, on prokuratuur Kristian Paju vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kristian Paju selgitas, et jätab kohtule otsustada Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Kristian Paju tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest 3
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral soovib Kristian Paju elama asuda aadressile xxx. Kodukülastusel selgus, et nimetatud maja ei vasta elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et sellel aadressil ei ole tagatud tehnilised tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Piirkonnas puudub xxx levi, mistõttu elektroonilist valvet ei ole võimalik rakendada. Tulenevalt Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 3, peab elukoht asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas. Kuna süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht ei vasta elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele, on täitmata elektroonilise valve kohaldamise formaalsed alused, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise materiaalseid aluseid ning jätab süüdimõistetu Kristian Paju temale Pärnu Maakohtu 02.09.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.